DILI, 01 jullu 2024 (TATOLI)–Parlamentu Nasionál (PN) liuhusi Prezidente Komisaun F ne’ebé trata asuntu Saúde, Seguransa Sosiál no Igualidade Jéneru, Deputada Maria Gorumali Barreto, rekomenda ba Ministériu Obra Públika (MOP), atu tau atensaun ba konstrusaun infraestrutura sira asesível ba ema ho defisíensia (EhD).
“Ha’u-nia preokupasaun no ha’u nu’udar ezerse funsaun iha komisaun ida-ne’ebé mak trata asuntu ferik, katuas, ema ho defisíensia no ba labarik sira, preokupasaun mak kondisaun trotoar iha estrada Tasi-Tolu, tanba ita haree estrada Tasi-Tolu iha sidade laran maibé kondisaun trotoar la responde ba iha nesesidade Ema ho Defisíensia (EhD) no mós ba ferik no katuas ho labarik sira,” nia hato’o liuhusi intervensaun iha reuniaun plenária Parlamentu, segunda ne’e.
Tanba, nia dehan, estrada ne’e sei halo konstrusaun hela, nune’e husi komisaun F la sala mós rekomenda kedas ba Governu ida-ne’e atu haree dadaun tanba iha fulan-setembru kuandu Papa Francisco mai vizita Timor-leste ne’e, ema barak sei ba iha ne’eba inkluin Ema ho Defisíénsia, ferik no katuas ho labarik sira.
Tanba ne’e, nia rekomenda ba MOP atu bele tau atensaun tanba iha aprezentasaun programa Governu Konstituisionál da-sia (IX) ninian mós sita ona oinsá konstrusaun sira-ne’ebé asesível ba jéneru no ba Ema ho Defisiénsia (EhD) sira.
Antes ne’e, iha semana kotuk, liuhusi reuniaun plenária Parlamentu Nasionál, Prezidente Grupu Feto Parlamentár (GMPTL, sigla portugés), Aliança da Conceição Araújo, rekomenda ba Governu Konstitusionál da-sia atu garante katak liña ministériu sira atu implementa planu asaun nasonál 2021-2030 ba Ema ho Defisíensia (EhD).
“Rekomenda ba Governu atu bele garante katak, ministériu hotu-hotu implementa planu asaun nasionál 2021-2030 ba EdH,” nia dehan.
Foin lalais ne’e, meza GMPTL halo sorumutu ho Plan International ho Asosiasaun Defisíensia Matan Timor-Leste hato’o dezáfiu ne’ebé sira durante enfrenta bazeia ba dadus husi auditória no vizita ne’ebé hala’o iha suku sia (9) iha munisípiu ne’e identifika.
Dahuluk, mak Ema ho Defisíénsia barak seidauk iha sertidaun moris, kartaun eleitorál no billete identidade halo sira lakon direitu ba vota inklui subsídiu ne’ebé Governu atribui, ho razaun serbisu rejistu notariadu sira iha munisípiu no falta rekursu própriu atu atende ba ema ho defisíensia, edifísiu sira kapitál munisípiu difikulta ema ho defisíensia atu trata dokumentu tanba sira hela iha aldeia no suku ne’ebé dook.
Daruak, Ema ho Defisiénsia (EdH) nia partisipasaun edukasaun formál sei mínimu tebes tanba distánsia ba eskola dook no profesór sira laiha formasaun mínimu liuliu ensinu ba ema ho defisíensia hanesan lian jestuál difikulta interasaun entre estudante ho profesór.
Datoluk, Timor-Leste seidauk iha ezame ekivalénsia ba EhD hodi bele fasilita sira atu asesu ba universidade no sira tenke ba hala’o ezame iha Kupang-Indonézia no daudaun la simu ona estudante sira-ne’e ba iha ne’eba.
Dahaat, diskriminasaun iha atendimentu públiku inklui mós iha tratamentu saúde sei nafatin kontinua.
Dalimak, haris fatin instituisaun balun la tuir estandár no laiha asesibilidade ba Ema ho Defisiénsia (EhD).
Daneen, subsídiu ba EhD husi Ministériu Solidariedade Sosiál (MSSI) ba de’it ema ho idade 18 ba leten no ba sira-ne’ebé idade 17 mai kraik la hetan direitu ba subsídiu.
“Husi problema sira-ne’e rekomenda ba Governu atu bele garante katak, ministériu hotu-hotu implementa planu asaun nasionál 2021-2030 ba ema ho defisiénsia sira no garante katak, orsamentu subsídiu atu implementa planu asaun nasionál ba sira, altera idade mínimu simu subsídiu ba EhD husi idade18 ba dezde moris. Hodi nune’e, EhD ho idade 17 mai kra’ik bele asesu mós subsídiu hodi fó apoiu ba sira-nia kualidade vida, tanba subsídiu refere sira uza hodi apoiu sira-nia nesesidade hanesan selu eskola no kursu,” Deputada husi bankada CNRT ne’e rekomenda.
Nia husu, atu altera mós tremu invalídes iha lei refere ba liafuan defisiénsia hodi refleta tuir konstituisaun artigu 21, no investe iha formasaun profesór nian kona-ba asuntu inkluzaun inklui métodu ensinu EhD.
Aumenta rekursu umanu no kontinua investe iha infraestrutura hodi apoiu Ministériu Justisa hala’o atendimentu movel iha suku trata billete identidade, kartaun eleitorál no dokumentu sira seluk ba EdH.
Kria ezame ekivalénsia ba EhD iha Timor-Leste hodi bele fasilita sira atu asesu ba universidade no husu mós ba Ministériu Obras Públika (MOP) atu halo kontrolu ba konstrusaun edifísiu sira-nia haris fatin hodi garante tuir estandár no asesível ba EhD.
Halo sensibilizasaun no kapasitasaun públiku hodi bele fó oportunidade no konfiansa ba Ema ho Defisiénsia (EhD) atu bele partisipa iha movimentu polítika, sosiál no ekonómika.
Entretantu, iha reuniaun plenária segunda ne’e, Governu ne’ebé reprezenta liuhusi Vise Ministru ba asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa, rejista preokupasaun sira husi deputadu sira ne’e atu envia ba ministériu tutela.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Cancio Ximenes





