DILI, 04 dezembru 2024 (TATOLI) — Ministériu Saúde (MS) hamutuk ho Organizasaun Mundiál Saúde no Fundo Globál hala’o Workshop atu dezenvolve estratejia nasionál espansaun oksijéniu no pulsu oximétriku ba Timor-Leste.
“Ministériu Saúde konsege hamutuk ho ita-nia parseiru Organizasaun Mundiál Saúde no Fundu Globál konsege atu harii plata oksijéniu iha rai laran, atu ba futuru ita labele hola tan”, Vise-Ministru ba Operasionalizasaun Ospitál, Flávio Brandão Mendes de Araújo, informa ba jornalista sira iha Novo Turismo, ohin.
Nia deha, bainhira Timor-Leste prodús rasik oksijéniu mak Governu sei la hasai osan atu sosa tan tanba ne’e agradese ba tékniku sira husi OMS no Fundu Globál sira-nia apoiu.
“Ita kontente tanba ita iha ona oksijéniu iha ita-nia rai laran ne’ebé mak banhira prodús, maizmenus tinan oin ne’e ita sei salva osan hamutuk miliaun $1 entaun ida-ne’e ita agradese ba tékniku sira husi OMS no Fundu Globál ne’ebé mak apoiu ona ita”, nia informa.
Nia relata, objetivu husi workshop ne’e mak atu halo estartejia, oinsá mak halo produsaun, distribuisaun no manutensaun, depois estratejia atu uza husi profisionál saúde sira oinsá atu iha rasionál hodi uza oksijéniu sira ne’e ho di’ak, tanba oksijéniu ne’e parte ida husi ai-moruk ne’ebé uza halo tratamentu ba pasiente, entaun tenke uza halo diak hodi fó rezultadu di’ak ba saúde iha TL.
“Durante 20 anos ona, ita durante ne’e sosa hela de’it oksijéniu, entaun ho meius ida-ne’e oinsá mak dezeña atu operasionaliza oksijéniu ho pulsu oximétriku ba teritóriu laran tomak”, nia subliña.
Iha fatin hanesan, Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde, Arvind Mathur, dehan ohin halibur hamutuk iha ne’e hodi dezenvolve estratejia nasionál expansaun oksijéniu no pulsu oximétriku ba Timor-Leste – avansu boot ida atu asegura disponibilidade sustentavel ba oksijéniu no ba sistema fornesimentu oksijéniu.
“Oksijéniu mak nesesidade vitál ida-ne’ebé salva moris, ne’ebé esensiál atu trata kondisaun médiku oioin-husi moras respiratóriu to’o krítiku ne’ebé ita presiza”, Arvind Mathur dehan.
Nia afirma, vantajen ida husi pandemia COVID-19 mak hatudu ba mundu vulnerabilidade globál husi sistema fornesimentu oksijéniu. Maioria ospitál sira iha nasaun ho rendimentu ki’ik no médiu (LMIC)/low- and middle-income countries (LMICs) lahetan asesu ba terapia oksijéniu, ho de’it estimativa 20% husi pasiente sira ne’ebé presiza oksijéniu médiku mak bele simu.
“Iha Timor-Leste, krize ne’e akontese daudaun ona iha dalan ne’ebé hanesan, maibé hatudu katak ita presiza urjente atu prodús oksijéniu iha grau médiku iha nasaun ne’e. Ha’u tenke kongratula no louva Ministériu Saúde ba sira-nia rezolusaun iha krize sira hanesan COVID-19 no ba sira-nia kondisaun atu hametin sistema saúde nian”, nia ahteten.
Nia informa, sorumutu kolaborativu ida-ne’e hanesan ezemplu di’ak ida kona-ba oinsá Governu halo lisaun sira ne’ebé sira aprende husi pandemia ne’e sai pasu reál no bele foti pasu ba asaun. OMS mós la kolen iha ninia misaun atu hasa’e sistema emerjénsia globalmente. Inisiativa expansaun oksijéniu sai nu’udar programa prinsipál ida-ne’ebé manán ona momentu boot hafoin pandemia iha mundu tomak.
“Planu nasionál expansaun oksijéniu médiku 2025-2030 ba Timor-Leste nu’udar planu estratéjiku ba investimentu iha tinan lima oin mai. Ninia susesu depende ba kolaborasaun ho Governu, parseiru dezenvolvimentu sira, setór privadu no parte interesada xave sira iha kuidadu saúde”, nia esplika.
Nia relata, planu ida-ne’e importante tebes atu asegura disponibilidade, asesibilidade no destabilidade ba tratamentu oksijéniu médiku ho kualidade nu’udar parte integradu husi kobertura Saúde Universál.
Ministériu Saúde hamosu progresu ne’ebé la’o ba oin ho induksaun Planta Oksigeniu PSA nian iha HNGV iha fulan-Agostu tinan 2024 ne’ebe inaugura ona husi Diretora Rejionál OMS no Ministra Saúde, ida-ne’e marka pasu krítiku dahuluk hodi harii ekosistema oksijéniu médiku ne’ebé iha relasaun ho nia aan rasik. Bainhira haruka tiha ona, fábrika HNGV ne’e sei sai hanesan dalan primeiru ba sistema saúde Governu nian atu prodús insumu oksijéniu hanesan ai-moruk esensiál saúde nian.
Ho planta adisionál sira iha Baucau no Manatutu ne’ebé dezenvolve hela, workshop ne’e fornese plataforma importante ida hodi hatudu dalan ba oin atu harii infraestrutura oksijéniu ne’ebé ideál. Maske ohin loron partisipasaun parese limitadu ba MS no nia instituisaun sira, maibé ideia mak atu aliña parte interesada sira ho sira-nia papél, responsabilidade no misaun ne’ebé fahe ba malu atu harii sistema funsionál ida-ne’ebé unifikadu no óptimu.
Adminsitadora Fundu Globál iha Timor Leste, Madalena Hanjam, dehan osan ne’ebé mak Fundu Globál apoiu iha situasaun Covid-19 ba Timor-Leste ne’e hamutuk millaun $5, husi ne’e Governu gasta millaun $4 no hela millaun $1 hodi uza ba oksijéniu tanba atu utiliza ba pasiente sira iha Timor-Leste.
“Osan ne’e ita uza ba oksijéniu no haree ba fó kontratu ba enjiñeiru sira no fó manutensaun ba ekipamentu hotu liuliu atu kontrola oksijéniu nia purifikasaun entaun osan hamutuk millaun $1”, Madalena afirma.
Nia hateten, Fundu Globál halo ona konkursu ba empreza sira no empreza internasionál husi Portugal mak manan ho naran ultra kontrolu no nia sei to’o iha ne’e tempu badak atu halo instalasaun ba oksijéniu iha Manatuto.
“Kritériu rua mak empreza Ultra Kontrolu husu Governu Timor-Leste atu apoiu mak estrada tama ba fábrika no dada eletrisidade ba fábrika, entaun kona-ba instalasaun empreza internasionál ida-ne’e mak sei halo iha Manatutu hodi fornese ba ospitál rejionál sira iha Timor-Leste”, nia konklui.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Zezito Silva