iklan

HEADLINE, SAÚDE

Profisionál saúde seidauk simu karta sirkular kona-ba labele serbisu dupla

Profisionál saúde seidauk simu karta sirkular kona-ba labele serbisu dupla

Profisionál saúde sira halo kampaña nasionál fase liman hodi prevene COVID-19 iha resintu HNGV. Imajen TATOLI/António Gonçalves.

DILI,10 dezembru 2024 (TATOLI)—Médiku Espesialista Ortpedia iha Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV), Nilton do Carmo da Silva, hateten, to’o agora sira rasik seidauk simu karta sirkular ne’ebé mak Ministériu Saúde (MS) hasai iha loron 29 fulan-outubru   hodi bandu médiku sira labele halo servisu dupla iha klinika privada sira.

“Hanesan funsionáriu públiku ba instituisaun Hospitál Nasionál Guido Valadares seidauk hetan karta formál, tantu husi Ministériu Saúde no mós HNGV ho razaun akumulasaun no servisu dupla to’o agora ami seidauk simu karta ne’e,” Nilton do Carmo da Silva informa ba jornalista sira iha HNGV, ohin.

Médiku timoroan ne’e dehan, karta ne’ebé husi Ministériu Saúde fó sai sirkula duni iha media sosiál, kona-ba labele halo serbisu iha klínika privada, tanba ho razaun akumulasaun no mós serbisu dupla.

“Karta sai ne’e ami akonpaña husi media no haree katak husi parte MS sirkula duni iha instituisaun privada sira no ami mós akonpaña iha media katak husi MS mensiona katak ho razaun akumulasaun no mós dupla,” nia haktuir.

“Entaun ha’u atu fó fali liafuan ida katak   sei ita temi kona-ba akumulasaun ne’e ita haree   ba iha definisaun kontéudu husi akumulasaun, ne’e katak atividade ne’ebé mak tuir tempu terminadu labele serbisu hanesan ka ema dehan dupla funsaun husi 8 oras to’o 17:30 labele dupla funsaun,” nia hatutan.

“Entaun, ha’u husu fila fali ba sira ne’ebé mak hasai karta sirkular sira dehan dupla funsaun, depois ha’u fila ba uma hala’o ha’u-nia kna’ar hanesan xefe da familia    ne’e ha’u dupla funsaun ga lae, entaun ida-ne’e mak ami hakarak hato’o katak to’o agora ami seidauk simu karta,” nia reiteira.

Profisionál saúde ne’e esplika, karta ne’ebé MS hasai ne’e hanesan funsionáriu funsaun publika la simu kopia ruma husi karta sirkular ne’e; konsidera hoax ka lia-falsu.

“Hanesan funsionáriu funsaun públika nian, relasiona ho karta ne’ebé mak ami seidauk simu ninia kopia ruma ida-ne’e ami konsidera hoax, tanba seidauk to’o ami- nia liman no seidauk mai esplika kle’an ka klaru kona-ba vantajen no desvantajen atu implementa ida-ne’e. Entaun, ami iha direitu hakarak hatene karta ne’e,” nia informa.

Iha sorin seluk, Eis-Ministru Saúde, Nelson Martins, hateten relasiona ho karta sirkular ne’ebé Ministériu Saúde hasai kona ba médiku sira serbisu dupla mak husi parte Asosiasaun Médiku Timor-Leste no mós Ministériu Saúde atu bolu malu halo diálogu nune’e bele fó solusaun di’ak, hodi fó benifísiu ba pasiente sira.

“Ha’u ko’alia ne’e hanesan kapasidade Eis-Ministru Saúde, entaun hanesan Membru Asosiasaun Médiku ne’ebé lee kona sirkular MS hasai ne’e, ha’u hanoin parte rua ne’e iha razaun hotu, agora razaun importnate mak oinsá atu fó benifísiu ba ita-nia pasiente sira, entaun MS hasai sirkular ne’e atu médiku sira foka liu ba kualidade asisténsia labele   konflitu interese,” Antigu ministru ne’e dehan.

Agora, “razaun husi Asosiasaun Médiku sira tanba sira funsionáriu tuir lei kontratu serbisu oras ualu. Bainhira oras ualu servisu hotu tiha nia bele halo serbisu saida de’it, hanesan nia ba lori karreta, halo to’os, natar no bele mós halo servisu seluk ba hanorin ba prátika iha klinika ne’e direitu ema ida nian. Entaun dalan diak ba sira mak tenke halo dialogu nune’e fó atendimentu diak ba pasiente sira,” nia énfaze.

Médiku timoroan, Nelson Martins afirma, forsa ho forsa sei la rezolve buat ida, entaun problema sira ne’ebé pasiente  mak sei hasoru ,entaun Asosisaun hakerek ona karta atu halo diálogu, hanoin bele halo diskusaun di’ak nune’e lori saúde ba oin.

“Ita Timor ne’e moris kle’ur ona iha situasaun presaun nia laran, signifika forsa ho forsa sei la rezolve buat ida, entaun problema ne’e pasiente sira mak sei haosru, entaun assosisaun hakerek ona karta atu halo diálogu. Ha’u hanoin bele halo diskusaun diak, depois foti dalan ida-ne’ebé mak di’ak, tanba ha’u tauk espesialista sira la prátika beibeik sira lakon sira nia skill (abilidade). Skill operadór ida mak nia la halo opera, depois ita husik nia lorokraik la halo prátika hanesan opera sira haluha saida mak sira nia skill ne’e iha,entaun ida ne’e mak problema ba sira,”nia salienta.

Tuir karta sirkular ne’ebé TATOLI asesu katak, Ministériu Saúde liuhusi Gabinete Inspesaun Auditoria hasai sirkular iha loron 29 fulan-outubru 2024 ho númeru 2/GIAS-MS/X/2024 kona-ba akumulasaun funsaun sira, inkompatibilidade sira.

Konsidera ba resolusaun Governu n. º 57/2024. Iha loron 04 fulan -outubru ba implementasaun rejime eskluzividade iha artigu 9. Lei n. º 5/2009, 15 jullu, hanesan aterasaun ba dahuluk Lei n. º 8/2004, 16 Juñu, kona-ba Estatutu Funsaun Públika, neébé deskreve katak:

Funsionáriu públiku sira tenke hala’o mak funsaun sira ne’ bé naka’ït ba katégoria eh kargu ne’ebé sira simu bainhira hetan nomeasaun, hodi banati ba rejime eskluzividade, katak labele akumula (libur-butuk) kna’ar barabarak iha funsaun públika neʼebé iha remunerasaun, labele mós asume aktividade ne’ebé deit mak bele hamenus independénsia eh dezempeñu profisionál nu’udar funsionáriu públiku:

Funsionáriu Públiku sira sei bele fó konsultória eh asesoria ba organizmu públiku oioin, hanorin materia ne’ebé monu ba nia área koñesimentu, no mós halo peskiza sientífika, naran katak hetan tiha ona autorizasaun husi ninia Ministru/a hanesan mahon-na’in ka makaer Sekretariu-de-Estadu ne’ebé depende ba loos Primeiru- Ministru, tuir liakotu no kondisaun neʼebé Governu sei hatuur.

Konsidera ba Lei n. º 13/2022, 24 Novembru hanesan alterasaun ba dahuluk dekretu lei n. º 10/2004, 24 Novembru, kona-ba Sistema Saúde Timor Leste, deskreve katak:

Profisionál saúde sira neʼebé presta servisu iha kuidadu saúde ho rejime profisional liberal, sei regula ho lei rejime profisonál saúde nian no normas deontolojikas profisonál nian:

Hala’o atividade profisaun saida deit ne’ebé mak implika ba kuidadus saúde liberal, ne’e fiskaliza husi membru Governu ne’ebé responsavel iha área saúde, maibé labele prejuizu ba funsaun sira tuir ordem no asosiasiasaun profisionais idak-idak nian.

Konsidera ba dekretu Lei n. º 86/2023, 14 Dezembru hanesan alterasaun ba dahuluk Dekretu Lei n. º 13/2012, 7 Marsu. Regula kona-ba Kareira Profisionál Saúde. Iha Dekretu Lei referidu mensiona katak, akumulasaun funsaun no inkompatibilidade sira ne’ebé hanesan sita artigu sira: Artigu 31.º aneksu I rejime Kareira Médiku nian, artigu 26. Aneksu II kona-ba kareira Enfermajen nian,artigu 24.° aneksu III kona-ba kareira Parteira,artigu 25. aneksu IV kona-ba TDTSP.

Artigu referidu ne’ebé mensiona iha leten kona-ba akumulasaun inkompatibilidade sira nia detallu hanesan deskreve katak, dahuluk médiku, enfermeiru, parteira no TDTSP neʼebé integra iha kareira sai sujeitu ba regras jerál husi rejime funsaun públika nian, no refere ba akumulasaun funsaun inkonpatibilidade sira.

Daruak, médiku, enfermeiru, parteira no TDTSP sira neʼebé integra iha kareira bandu hala’o atividades profisional privadas tuir rejime profisaun liberál.

Nune’e bazea ba lei no dekretu-lei ne’ebé temi iha leten nia ezijensia, fó sai orientasaun hanesan tuir mai ne’e:

Dahuluk, husu ba dirijente sirą iha instituisaun saúde públika iha ambitu Ministériu Saúde nian atu sosializa ba funsionáriu no ajente administrasaun públika sira neébé goza rejime kareira espesiál, nune’e la ezerse nia atividades profisionál iha instituisaun privada saúde bazea ba dekretu Lei n. º 86/2023. 14 dezembru hanesan alterasaun ba dahuluk dekretu lei n. º 13/2012, 7 Marsu. Ezesaun ba sira ne’ebé hetan autorizasaun husi Ministra Saúde no Vise-Ministru Saúde.

Daruak, husu dirijente sira husi Institituisaun privada saúde ne’ebé integra iha sistema nasionál saúde, atu kolabora hodi hapara no la selebra kontratu servisu ba funsionáriu no ajente administrasaun públika sira neʼebé goza rejime kareira espesial tuir dekretu lei n. º 86/2023, 14 Dezembru hanesan alterasaun ba dahuluk dekretu lei n. º 13/2012, 7 Marsu. Ezesaun ba sira ne’ebé hetan autorizasaun husi Sua Exelénsia Ministra Saúde no Vise-Ministru Saúde.

Datoluk, hanesan orientasaun iha númeru sira anterior, depois de loron 30 nia laran sirkular ne’e fó sai ba instituisaun relevante sira, funsionáriu no ajente administrasaun públika ne’ebé goza hela rejime kareira espesiál, maibé sei nafatin servisu iha instituisaun privadas saúde, mak GIAS-MS sei hala’o inspesaun no fiskalizasaun hodi aplika sansaun no koima tuir lei haruka.

 

Jornalista: Felicidade Ximenes

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!