DILI, POLÍTIKA

Komisaun F rona opiniaun entidade relevante atu hamosu projetu-lei adosaun

Komisaun F rona opiniaun entidade relevante atu hamosu projetu-lei adosaun

Uma Fukun Parlamentu Nasionál. Imajen Egas Cristovão

DILI, 06 Fevereiru 2025 (TATOLI)-Komisaun F iha Parlamentu Nasionál ne’ebé trata asuntu Saúde, Igualidade Jéneru no Inkluzaun Sosiál, hala’o audénsia públiku ho entidade relevante hodi rona opiniaun atu hamosu projetu-lei adosaun.

Entidade sira ne’ebé komisaun konvida mak Ministériu Justisa (MJ), Defensória Públika.

“Komisaun iha inisiativa ida oinsá atu halo projetu-lei kona-ba adosaun nian, entaun ami seidauk iha ezbosu ruma, maibé komisaun hahú faze primeiru hakarak rona esperíensia serbisu no mós sujestaun ka opiniaun ruma mai husi entidade relevante liliu parte Governu, sosiedade sívil no mós ba oin sei konvida parte judisiál sira no relijiozu hodi hato’o sira-nia opiniaun ba iha asuntu adosaun nian iha Timor-Leste”, Prezidente Komisaun F, Maria Gorumali Barreto, hatete ba jornalista sira hafoin audénsia iha resintu PN.

Nia hateten, adosaun ne’e halai liu ba labarik, maibé komisaun sei rona uluk opiniaun tanba entidade hirak ne’ebé konvida sira mak iha ligasaun direta atendimentu ba asuntu ne’e.

Durante audénsia husi parte MJ, hato’o sira-nia esperíensia ne’ebé haree liu ba kódiku sívil artigu 1853 to’o 1870 ne’ebé ko’alia kona-ba adosaun nian. Ho mós Estadu Timor-Leste ratifika konvensaun Haia liga ho adosaun nian ita sai hanesan Estadu parte.

“Entaun, sira haree realidade iha prosesu judisiáriu nian bainhira akontese adosaun sempre uza lei kódiku sívil ho konvensaun Haia hodi prosesa kazu adosaun iha Tribunál”, akresenta.

Nune’e MJ fó opiniaun atu hamosu projetu-lei presiza halo konsultasaun ho entidade liliu iha komunidade, inan-aman atu bele iha intendimentu di’ak.

“Ami hanoin saida mak rekomenda hanesan mós rezultadu audénsia ho sosiedade sívil, liliu ba NGO sira ne’ebé mak serbisu ho misaun ba labarik ho feto, sira haree bazea ba sira-nia esperíensia atende vítima sira ba iha justisa”, tenik.

Nia hatutan tan, maske TL iha ona lei kódiku sívil maibé iha prosesu implementasaun ne’e mak la tuir artigu sira ne’ebé sita ona no iha parte seluk adotante sira la kumprende didiak kona-ba asuntu adosaun.

“Bainhira ita fó ita-nia oan ba ema halo adosaun maibé la hatene ninia impaktu no situasaun risku saida, tanba se adosaun legál ne’e la hanesan ho adosaun kultura daudaun la’o hela iha komunidade nia le’et entre família ho família ou entre kultura la’o”, katak nia.

Situasaun ne’e presiza halo sosializasaun hodi ema hotu kompriende ba iha asuntu adosaun, nune’e ita labele sente lakon bainhira ita prontu didiak ita fó ita-nia oan ba ema seluk halo adosaun.

Prezidente komisaun ne’e, dehan husi parte defensória haree liu ba implementasaun lei ne’e no fó hanoin liu ba komisaun atu haree mós adosaun kulturál. Tanba iha Timor-Leste, aleinde adosaun legál nian iha mos adosaun kultura ne’ebé maiória tebes iha ita-nia rai. Entaun ita presiza haree didiak koloka adosaun kulturál karik nesesita ita presiza konsidera iha projetu-lei ne’ebé sei hamosu husi komisaun F.

MJ no defensória nafatin koopera ho komisaun bainhira iha asuntu liga ho sira-nia área temátika ne’ebé sira hala’o hela ho interese ne’ebé di’ak tantu ba asuntu feto, labarik no ema vunerável bainhira atu asesu ba justisa.

Entertantu, tuir ajenda kinta lorokraik komisaun halo mós audénsia ho Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI). Komisaun realiza ona audénsia ho Institutu Defeza Direitu ba Labarik, Plan Internasionál, ALFELA, Casa Vida, FOKUPERS.

Notísia relevante: KHK husu PN aselera projetu lei protesaun labarik

Jornalista       : Nelson de Sousa

Editora           : Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!