DILI, 11 Marsu 2025 (TATOLI) – Dili Financial Business Center (DFBC) hanesan empreendimentu ida ho espetativa aas hodi hamosu reseita liuhusi investimentu internu ka esternu no espasu dinámiku ida, ne’ebé hakarak halibur emprezáriu sira ne’ebé iha interese atu investe iha ekonomia timoroan nian.
Konstrusaun FBC rasik sai hanesan responsabilidade husi empreza portugeza Ensul, ho orsamentu valór millaun $30. Edifísiu ne’e iha versaun finál no harii daudaun iha Kolmera, Dili. Akordu investimentu ne’e asina ona iha tinan 2010 husi Governu no empreza Ensul.
Iha dada lia entre TATOLI no Prezidente DFBC, Alexandre Couto, tenta buka hatene oinsá maka sei karakteriza empreendimentu foun ne’e no saida maka sei sai ninia valór akresentadu ba dinámika investimentu ba kapitál, ikus liu, ba dezenvolvimentu empreendedorizmu no ekonomia timoroan nian.
Iha entrevista ne’e, Prezidente FCB informa katak projetu ne’e sei inaugura ‘era foun seguransa no sustentabilidade nian, hodi estabelese padraun ne’ebé nunka haree iha Timor-Leste’.
Bele ko’alia kona-ba prosesu konstrusaun ne’e?
Timor-Leste sei prontu atu halo mudansa boot ida iha modernizasaun infraestrutura hodi dezenvolve no finaliza DFBC Bloku A, edifísiu komersiál ne’ebé avansadu liu hotu ne’ebé la’o iha nasaun ida-ne’e.
La’ós de’it hanesan edifísiu ida, maibé projetu ne’e loke era foun ba iha seguransa, efisiénsia no sustentabilidade, hodi estabelese padraun foun ne’ebé seidauk eziste iha Timor-Leste.
Pozisionadu iha Dili nia fuan, DFBC Bloku A la’ós hanesan edifísiu eskritóriu de’it, maibé projetu emblemátiku ida ne’ebé sei forma futuru nasaun ne’e. Sei fornese espasu ida ho padraun mundiál ba empreza, instituisaun, organizasaun no investidór sira ne’ebé buka kualidade, seguransa, prestíjiu, teknolójia no responsabilidade ambientál ne’ebé boot liu.
DFBC Bloku A sei sai edifísiu uluk liu iha Timor-Leste ne’ebé kumpri padraun internasionál ne’ebé hetan rekonesida, inklui Internationál Building Code (IBC), American Institute of Architects (AIA) no Eurokódigu.
Kritériu enjiñaria no seguransa rigorozu sira ne’e normalmente eziste de’it iha projetu referénsia boot iha mundu tomak, ne’ebé mak agora atu implementa iha Timor-Leste.
Ida-ne’e importante liu ba Timor-Leste tan la’ós de’it konstrui edifísiu modernu, maibé kria modelu ida ba eselénsia ne’ebé sei sai referénsia ba futuru konstrusaun iha nasaun ne’e.
Projetu ne’e hatudu maneira konkretu katak Timor-Leste prontu atu adota infraestrutura sira ho kualidade aas, sustentavel no reziliente, ne’ebé armoniza ho padraun internasionál ne’ebé di’ak liu. La’ós de’it hanesan arkitetura ida, maibé DFBC Bloku A sei kria dalan ba dezenvolvimentu urbanu no emprezárial ida ne’ebé boot, inspira konstrusaun foun sira no fó konfiasa ba investimentu ne’ebé sei tulun Timor-Leste la’o ba oin.
Projetu ne’e la’ós kona-ba luxu, maibé kona-ba intelijénsia iha konstrusaun no inovasaun, ho seguransa tomak ne’ebé inklui:
– Seguransa sízmika : Projetadu ida-ne’e atu rezisti ba terramotu, garante reziliénsia estruturál ida ne’ebé inigualavel.
– Efisiénsia no reziliénsia enerjétika : Edifísiu uluk liu iha Timor-Leste ne’ebé buka sertifikasaun ambientál, hodi halo redusaun boot iha konsumu enérjia no iha redundánsia enerjia 200%.
– Dezeñu sustentáavel : materiál ekolójiku, tratamentu bee avansadu no redusaun pegada karbonu.
– Ambiente emprezariál modernu : Layout ne’ebé fleksivel, elevadór sira ne’ebé lalais, iluminasaun intelijente no sistema klimatizasaun ne’ebé avansadu.
Konstrusaun iha ona faze ida ne’ebé no presiza saida tan maka hodi remata? Ita-boot bele fó detallu sira kona-ba serbisu ne’e?
DFBC Bloku A liuhusi padraun lokál, tanba inklui teknolójia avansadu, materiál superiór no solusaun enjeñaria ne’ebé inovadór. Aspetu hotu iha projetu ne’e jere ba sustentabilidade iha tempu naruk, efisiénsia no konfortu no seguransa ba utilizadór sira.
– Estrutura Rezistente ba Terramotu : Konstruídu ho besi ne’ebé forte no betaun armazenadu ho padraun sízmika mundiál ne’ebé rigorozu atu garante seguransa másima.
– Efisiénsia Enerjétika no Bee : Edifísiu uluk liu iha Timor-Leste ho sistema ida atu poupa enérjia, redús konsumu eletrisidade no kazu operasionál to’o 70%. Sistema tratamentu bee ne’ebe garante bee ho di’ak atu konsumu nomós tratamentu responsável ba nia rezíduu.
– Teknolójia Avansada no Seguransa : Sistema automasaun intelijente ba iluminasaun, seguransa no kontrolu asesu oferese ambiente seguru no efisiente. Iha sistema supresaun inséndiu nian, videovijilánsia 24/7 no protokolu evakuasaun ne’ebé di’ak liu, ne’ebé edifísiu ne’e iha padraun seguransa ida foun iha Timor-Leste.
– Lokalizasaun Estratéjika no Vizaun Boot : Edifísiu ne’e pozisiona besik ba iha Palásiu Governu, Parlamentu Nasionál, ministériu, banku no portu, hodi fó asesu privilejiadu ba área emprezáriu no governamentál sira iha Dili.
Ho vizaun panorámika ba tasi, foho no orizonte urbanu, edifísiu ne’e projetadu atu inspira no aumenta produtividade.
– Espasu Fleksivel no Adaptavel : Ho layout open-space, tetu modulár no pavimentu tékniku ne’ebé ema bele ajusta tuir sira-nia presiza.
Konstrusaun DFBC Bloku A iha faze di’ak liu no krusiál husi finálizasaun sira. Agora, konstrusaun halo servisu importante sira hanesan:
– Instalasaun Faxada : Instalasaun janela triplu ho alumíniu ne’ebé rezistente ba anin forte, sei hadi’a estétika edifísiu no hala’o protesaun térmika no akústika. Revestimentu ida-ne’e sei halo konfortu ida di’ak no aumenta durabilidade no sustentabilidade ba estrutura.
– Implementasaun Sistema Teknolojia no Seguransa : Halo instalasaun sistema automasaun, seguransa no kontrolu asesu ba nivel másimu.
– Akabamentu Interiór : Halo finalizasaun ba espasu internu ho padraun modernu no personalizavel. Espasu komún sira, hanesan zona resepsaun, korredór no área téknika, sei hetan materiál kualidade aas.
– Infraestrutura Enerjia no Sustentabilidade : Instala rede eletrisidade, bee no sistema tratamentu bee atu aumenta efisiénsia. Instala sistema redundánsia enerjia atu kontinua funsiona mezmu iha kazu falla iha rede.
Ho progresu ida-nee, DFBC Bloku A besik ona ba nia finalizasaun ka konkluzaun, hodi sai marku ida iha modernizasaun konstrusaun iha Timor-Leste.
Bainhira mak obra ne’e konklui?
Konstrusaun DFBC Bloku A iha prazu estimadu entre fulan 18 to’o 24, no sei tama faze komisionamentu entre finál tinan 2026 no fulan dahuluk tinan 2027.
Iha fulan sira ne’ebé mai, transformasaun edifísiu ne’e sei klaru liu, liuliu ho finalizasaun faxada no instalasaun sistema teknolójiku ne’ebé avansadu liu iha nasaun ne’e.
Edifísiu ne’e estabelese padraun foun ida ba kualidade, seguransa no inovasaun. Hatudu ba mundu katak Timor-Leste prontu atu simu investimentu no projetu sira ne’ebé ho nivel aas.
DFBC Bloku A la’ós edifísiu de’it, maibé nu’udar símbolu ida ba progresu.
Razaun saida mak halo atrazu iha obra ne’e ka tanba saida mak halo konstrusaun ne’e lori tempu naruk?
Se ita haree ho atensaun, obra ne’e avansa ho ritmu ne’ebé lalais no notavel. Edifísiu seluk ida ne’ebé kompleksu hanesan ne’e seidauk konsebe, implementa no entrega ba merkadu husi setór privadu ho lalais hanesan iha Timor-Leste.
Aposta sempre ba kualidade no inovasaun, ne’ebé presiza planu rigorozu, estudu aprofundadu, solusaun foun ne’ebé seidauk iha no fornesedór sira ne’ebé espesializadu. Prioridade la’ós atu finaliza lalais de’it, maibé atu halo buat ne’ebé di’ak no estabelese padraun foun.
Projetu ida-ne’e loke dalan ba konstrusaun foun ne’ebé ho kualidade aas, ho esperiénsia ne’ebé iha sei halo tempu implementasaun efisiente liu.
DFBC Bloku A laiha komparasaun ho edifísiu seluk iha nasaun ne’e. Dala barak, ema halo komparasaun tanba la konsidera diferensa esensiál sira. Maioria konstrusaun iha Timor-Leste mak estrutura simples, ho nível kompleksidade no padraun kualidade ne’ebé labele kompara ho projetu ne’e.
Seidauk iha edifísiu seluk ne’ebé hatudu progesu lalais no ambisaun hanesan DFBC Bloku A. Iha Timor-Leste, seidauk iha edifísiu hanesan ne’e laiha ida ne’ebé konstrui ona no funsiona, no laiha mós ida ne’ebé iha faze konstrusaun.
Ha’u bele hatudu ilustrasaun ida: Iha Timór, karreta bele barak, maibé ita hatene katak nia fasilidade barak mak lahanesan.
Tuir informasaun ne’ebé ami hetan, Governu Timor-Leste hakarak sosa projetu ne’e. Loos ka la’e?
DFBC Bloku A iha interesse boot husi kliente nasionál no internasionál. Ema hotu ne’ebé vizita obra ne’e no analiza projetu ho seriedade no detallu, laiha dúvida, rekoñese karakterístika ida ne’ebé úniku no inovadór.
Se Governu mós hatudu interese atu sosa projetu ida-ne’e, sei sai rekoñesimentu estratéjiku ba impaktu projetu ba iha dezenvolvimentu iha rai ida-ne’e.
Maibe, to’o agora, ami seidauk hetan informasaun kona-ba proposta ofisiál ba asuntu ida ne’e, ho konsiderasaun simples hatudu katak edífisiu ida-ne’e exelénsia no iha potensialidade ne’ebé boot.
Ami hetan informasaun katak ENSUL sei deziste no fa’an obra ne’e. Se loos, razaun saida?
Ensul mak empreiteira ne’ebé responsavel ba DFBC Bloku A. Iha loron 01 Marsu 2025, Ensul selebra ho orgullu boot tinan 25 ba atividade iha Timor-Leste. Kuartu sékulu ida ne’ebé marka ho reziliénsia, exelénsia no kompromisu boot ba dezenvolvimentu nasaun ne’e. Tinan 25 sempre hamutuk ho timoroan sira, ba Timór.
Ensul nia portfóliu obra ne’ebé remata ka halo ona, inklui projetu emblemátiku barak ne’ebé halo iha Timor-Leste, hanesan Embaixada Portugál foun, Eskola Portugueza, Baze Navál Hera, Muzeu Rezisténsia, Ospitál Baukau, no projetu referénsia sira seluk.
Husi loron uluk, Ensul halo estratejia tempu naruk ne’ebé bazeia ba kualidade no responsabilidade ba Timor-Leste. Ne’e mak promesa ne’ebé sira-nia líder no fundadór sira halo ba líder no fundadór sira iha Timor-Leste. Até agora, promesa ne’e seidauk muda, sei forte no inabalável liután.
Ami haree ba futuru ho ambisaun no determinasaun. Ami iha planu ba projetu no investimentu barak atu hala’o iha Timor-Leste, sempre ho aliñamentu ho prátika ne’ebé di’ak liu no inovasaun ne’ebé mundu fó.
Deziste la’ós parte husi ami-nia prinsipiu. Pelu kontráriu, hanesan timoroan sira, ami luta kada loron atu halo buat di’ak liu, halo konstrusaun di’ak liu no fó buat di’ak liu ba jerasaun futuru no juventude nasaun ida-ne’e.
Ensul la’ós de’it empreza konstrusaun, maibé ho pilár dezenvolvimentu no parseiru ba Timor-Leste nia kreximentu sustentavel. Futuru halo ho vizaun, korajen no servisu ka traballu. Ensul sei hamriik nafatin iha oin ba dezenvolvimentu Timor-Leste.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora