DILI, 03 Abríl 2025 (TATOLI) – Ministru Administrasaun Estatál, Tomas do Rosário Cabral, fó pose ba lideransa komunitária na’in-haat eleitu husi Munisípiu Ermera, Manatutu, Lutein, ba mandatu foun périodu 2025-2032 iha salaun VIP MAE, Kaikoli, Dili, ohin.
Xefe suku na’in-haat kompostu husi Munisípiu tolu hanesan Ermera, Manatutu no Lautein. Husi Ermera mak Domingos Babo Soares, nu’udar xefe suku Poetete Ermera, ho totál votus obtids (910), Fautino Dias Almeida hanesan xefe suku Baduro Lautein ho totál votus obtidu (333) no Francisco de Paulo Soares eleitu ba xefe suku Ili-heu, Manatutu-Vila ho totál votu obtidu (402) no ikusliu mak Luís Mendonça eleitu ba xefe suku Lakumesak, Manatutu Laklo, ho totál votu otidu (878).
Ministru Tomas do Rosário Cabral kongratula autoridade másima suku eleitu ne’ebé simu pose no husu bainhira fila fali ba idaidak nia suku atu organiza servisu ruma ne’ebé importante iha suku. Ida mak servisu administrasaun suku nian, ida seluk mak organiza populasaun iha suku rasik inklui aldeia.
“Maibé xefe suku sira-nia papél importante iha kraik. Organiza administrasaun, kria pás no estabalidade, ajuda implementa programa Governu nian, liuliu PNDS ne’ebé iha ita-boot sira-nia fatin no mós rejistu livru sira-ne’ebé tau iha kraik”, Ministru ne’e hatete perante autoridade lokál sira ne’e iha ámbitu seremónia tomada pose, ohin.
“Ohin ita rona iha diskursu, rezultadu husi eleisoens, feto hira no mane hira, maibé iha suku sira presiza atu reativa fali mono ho demográfia ho livru 18 ne’e. Ne’e papél importante tanba ita iha funsionáriu haat iha kraik; sekretáriu ida, atu organiza servisu xefe suku nian, ofisiál ida ba administrasaun, ofisiál ida ba finansas i ofisiál ida ba asuntu sosiais”, nia haktuir.
Membru governu ne’e esplika, ein-termu lei, administrativa orientasaun husi diresaun jerál sira, ita xefe suku, ita xefe aldeia maibé ita lahatene ita-nia populasaun sira, fatin agíikola ita soe hotu, oras ne’e daudaun agrikultura ekipamentu entrega hotu ona ba autoridade sira. Xefe suku sira-nia papél atu reativa fali ida-ne’e.
“Xefe suku sira sei iha motorizada rua maibé la’ós fó ba sekretáriu suku ne’e, fó ba administrasaun suku, no ida ba xefe suku sira uza hodi hala’o vizita ka monitorizasaun ba aldeia sira tanba tuir informasaun funsionamentu eskritóriu suku ne’e taka hela de’it. Tanba ne’e, husu ba xefe suku sira labele taka, atu eskritóriu suku no apoiu mós STAE hodi troka kartaun eleitorál”, governante ne’e salienta.
Ba autoridade sira, Ministru Tomas Cabral apela, identifika nafatin sira ne’ebé iha suku atu haruka ba Ministériu Transporte no Telekomunikasaun hodi tau rede internet, nune’e servisu sira ne’ebé interligadu ho sistema Balkaun Úniku iha Munisípiu.
Nia reiteira, Ministériu Administrasaun Estatál mós sei entrega ekipamentu apoiu servisu suku nian hanesan motorizada rua ba suku sira hodi bele fasilita sira-nia movimentu dezlokasaun ba iha aldeia sira no mós ekipamentu hanesan komputadór ida, sistema integradu no ida seluk ba servisu sosiál nian.
Iha fatin hanesan, reprezentante xefe suku eleitu Lakumesak, Manatutu-Laklo, Luís Mendonça, agradese ba konfiansa husi komunidade nian hodi eleitu nu’udar xefe suku iha tinan 2025-2032 no kompromete iha mandatu ida-ne’e sei esforsu atu hala’o servisu tuir papél xefe suku nian hodi servi no responsabilidade ba komunidade sira.

“Konfiansa ne’ebé mak mai hodi asumi responsabilidade atu haree ba asuntu hirak-ne’e oinsá atu esforsu maka’as, para ita-nia povu kbiit-la’ek sira bele asesu ba saida mak komunidade presiza”, nia hateten.
Líder lokál ne’e ne’e hatutan, ho pose ne’e oinsá atu fila ba suku para hala’o knaar no responsabilidade no nia konsidera katak hanoin ne’e importante tebes hodi reprezenta povu liuliu haree ba infranstrutura bázika hanesan estrada, bee-moos, eletrisidade no mós liuliu ba iha faluk, oan-ki’ak no difisíensia sira.
Enkuantu, reprezentante administradór postu Laklo, Filomeno Rodrigues Pereira hateten, sira hanesan funsionáriu ki’ik ida-ne’ebé mak Governu kontratu para halo knaar hodi fornese administrasaun nível suku. Purtantu xefe suku sira-nia servisu ne’e, infelizmente, tuir nian, 75% tuun liu ba iha nível aldeia sira.
“Ha’u hanoin xefe suku sira-nia servisu ne’e boot tebe-tebes. I, tanba sira mós sai nu’udar membru importante ida ho órgaun ida bolu naran, membru asembleia postu administrativu ne’e; sira iha papél ne’e aleinde iha organiza no mobiliza maibé partisipa ativamente iha prosesu elaborasaun dezenvolvimentu iha nívél suku”, administradór ne’e akresenta.
Entretantu, atividade tomada pose ne’e marka prezensa mós entidade sira, tantu sívil no relijioza hanesan, prezidente autoridade husi munisípiu tolu, administradór postu, xefe suku eleitu sira, funsionáriu estatál – munisipál no nasionál, no padre.
Jornalista: Alexandra da Costa
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo