iklan

JUSTISA, HEADLINE

Ministru Justisa: Minoridade labele tama prizaun tanba Kódigu Penál la fó kondenasaun

Ministru Justisa: Minoridade labele tama prizaun tanba Kódigu Penál la fó kondenasaun

Ministru Justisa, Sergio Hornai. Imajen TATOLI/António Daciparu

DILI, 09 Juñu 2026 (TATOLI)—Ministru Justisa, Sergio da Costa Hornai, hateten, labarik minoridade ne’ebé komete krime sei la tama prizaun tanba minoridade bainhira idade adultu ona mak bele simu responsabilidade ou iha forma seluk atubele eduka ema.

“Imputabilidade krime universál, ne’e hanesan polítika justisa no prinsípiu universál, katak ema sira ne’ebé idade minoridade halo prátika krime nia labele asume responsabilidade, Sentru Juveníl sai hanesan forma ida atu orienta formasaun ba jerasaun sira kulpadu, maibé tenke orienta eduka sira sai hanesan ema atu hadi’a sira-nia komportamentu no fila bá uma,” Ministru Justisa hato’o ba Jornalista sira iha nia knaar fatin, Kolmera, Tersa ne’e.

Governante ne’e esplika, sidadaun ne’ebé ho idade 17 ba kraik, nia kualifika nu’udar imputabilidade, signifika nia halo asaun maibé nia laiha kapasidade no koñesimentu sei menus.

Tanba ne’e Governu iha planu instala Sentru Juveníl, ne’ebé daudaun Kosellu Administrasaun Fundu Infrastrutura (KAFI) halo hela koordenasaun no konsulta balun atu estabelese iha Tibar.

“Prosesu la’o hela, iha serbisu ida atribui ba Diretór Nasionál Reinsersaun Sosiál Prizaun nian mak atu halo kontaktu permanente hamutuk ho Diresaun Nasionál Administrasaun Ministériu Justisa atu halo kontaktu administrativu,” nia akresenta.

Notísia relevante : Governu Sei Harii Prizaun Juvenil

Ministru dehan, polítika justisa mak hakarak orienta mós ba polítika justisa rejime jurídiku ba joven sira sai arguidu.

“Hanusa mak ita bele fó solusaun tau hamutuk iha kadeia ho adultu sira, ka ita tau iha fatin ida atu sira mós bele hasai sira-nia abilidade no koñesimentu edukasaun, formasaun vokasionál sira, benefísiu ba sira nia-an nomós ba sosiedade, utilidade komportamentu ba buat ne’ebé sira halo,” nia reforsa.

Iha sorin seluk, Jurista Sergio Quintas, nota kazu hadau sasán iha dalan husi ema kondús motorizada ne’e akontese iha fatin-fatin, liuliu iha Munisípiu Dili.

“Kazu sira ne’e, maioria labarik minoridade sira mak komete tanba sira laiha responsabilidade ba aktu kriminál ne’ebé mak sira halo, tanba Kódigu Penal Timor-Leste la admite atu kondena labarik sira ne’ebé mak komete krime ruma,” nia afirma.

Quintas hateten, Timor-Leste mós ratifika ona konvensaun internasionál kona-ba direitu labarik, iha konvensaun internasionál ne’e mós dehan katak labarik ne’ebé nia idade seidauk antinje 16 sei konsidera imputabilidade tanba razaun idade.

Nia esplika, bainhira labarik ruma mak envolve iha krime ruma, umavez sira la hetan responsabilidade kriminál maibé Polísia bele atua hodi kaer halo identifikasaun hodi hatene loloos sira-nia idade.

“Ita hotu hatene katak daudaun Governu atu harii Sentru Juneníl, fatin sira ne’e mak aban bainrua aproriadu ba minoridade sira ne’ebé envolve iha krime, lei ba labarik minoridade sira ne’e iha artigu 20 iha Kódigu Penál Timor-Leste,” nia subliña.

Iha artigu Artigu 20 husi Kódigu Penál Timor-Leste hateten imputabilidade tanba idade.

  1. Ema ne’ebé seidauk iha tinan 16 iha inimputabilidade penál.
  2. Diploma ida-ne’e nia dispozisaun sei aplika mós ba joven sira-ne’ebé iha ona tinan 16 maibé seidauk iha tinan 21 iha situasaun ne’ebé lejislasaun autónoma la regula, kona-ba sansaun 17 kriminál nia aplikasaun no ezekusaun.

Jornalista     : Natalino Costa

Editora         : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!