DILI, 29 Juñu 2026 (TATOLI)—Graduadu Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), hosi Fakuldade Enjeñaru Siénsia Teknolojia, Marcelo Barito, sujere ba estudante graduadu idaidak atu esplora sira-nia kapasidade no dezenvolve sira-nia abilidade atu loke kampu traballu ba an rasik.
Tuir nia, dalabarak estudante sira ramata ensinu superiór, laiha servisu tanba menus kampu traballu.
“Entaun liuhusi prosesu ida-ne’e ita presiza buka dalan oinsá atu kria kampu traballu ba ita-nia an, liuhusi abilidade no inovasaun sira atu entende segredu siénsia nian. Tanba dezenvolvimentu ne’e filafali ba ita joven sira-nia matenek no kriatividade,” nia dehan ba jornalista sira iha Sentru Konvensaun Dili, Segunda ne’e.

Nia dehan labele depende ba ema seluk ka Governu, tanba siénsia ne’ebé hetan iha univerisidade bele prodús servisu ba an rasik.
“Ita-nia kontribuisaun importante tebes. Ita labele hein de’it maibé ita tenke buka oinsá atu solusiona kampu traballu,” estudante ne’e subliña.
Ba prosesu estudu, nia enkoraja joven sira atu labele lakon vontade, tenke eskola, estuda, tanba dezenvolvimentu ida-ne’ebe di’ak mai husi edukasaun.
Iha sorin seluk, Graduada Fakuldade Siénsia Ezata, Betelia Lesi Lopo, reforsa katak kada tinan graduadu ho kuantidade boot, maibé infelizmente laiha kampu traballu ne’ebé sufisiente atu akumula graduadu hotu servisu.

“Entaun, se ita dependénsia de’it ba Governu mak atu kria kampu traballu ida-ne’e la sufisiente, maibé hanesan joven inovadór ita mós presiza kontribui liuhusi matenek ne’ebe ita hetan durante iha banku universidade. Karik ita iha posibilidade bele kria kampu traballu ba ita-nia an no ba maluk sira seluk, tanba se bainhira ita kria ona kampu traballu felizmente Governu mós sei apoiu ita,” nia akresenta.
Aleinde ne’e, nia prefere ba Governu atu servisu hamutuk ho empreza husi nasaun seluk, atu mai investe iha Timor-Leste, nune’e bele kria kampu traballu ba joven sira iha área oioin.
“Ita haree área saúde mós sai preokupasaun boot, maski ita iha graduadu barak maibé ita labele servisu hotu iha-ne’ebá,” nia katak.
Graduada ne’e rekoñese katak kursu ne’ebé sira estuda ba hanesan kursu foun, maibé ida-ne’e sei la hamate sira-nia vontade atu kompete.
“Ami espera katak Governu bele kria mós kampu traballu ba ami, tanba ami haree liubá área ezata nian, enkuantu área ezata ita bele servisu mós iha área sira hanesan estatístika, matemátika no laboratóriu teste ba hahán sira,” nia tenik.
Iha okaziaun hanesan, Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál, Mariano Assanami Sabino, hateten estudante sira presiza kapasidade atu kontinua evolui sira-nia an.
Nune’e mós, Instituisaun Ensinu Superiór sira tenke akompaña nafatin evolusaun sientífika, teknolójika no nesesidade sosiedade nian, kurríkulu sira tenke atualizadu regularmente,métodu hanorin sira tenke promove pensamentu krítiku, kriatividade, kapasidade rezolve problema no servisu iha ekipa.
“Ita presiza graduadu sira-ne’ebé prontu atu kria oportunidade servisu, halo inovasaun no lidera prosesu ba mudansa sira. Iha tempu hanesan, ita tenke hametin área fundamentál sira ba futuru Timor-Leste nian, hanesan enjeñaria, teknolojia dijitál, intelijénsia artifisiál, seguransa sibernétika, enerjia renovavel, agrikultura moderna, ekonomia azúl, turizmu sustentavel, saúde, edukasaun, indústria kulturál no kriativa, no inovasaun emprezariál,” nia subliña.
Tuir Assanami, área hirak-ne’e sei sai determinante atu hasa’e kompetitividade nasaun nian no kria oportunidade foun ba jerasaun sira iha futuru.
Assanami mós husu universidade hametin ligasaun entre instituisaun ensinu superiór sira, setór privadu, administrasaun públika no komunidade.
Jornalista: Osória Marques
Editór: Xisto Freitas da Piedade





