iklan

HEADLINE, SOSIEDADE SIVĺL

Timor-Leste bolu solidariedade nasaun sira ba luta autodeterminasaun Saara Osidentál

Timor-Leste bolu solidariedade nasaun sira ba luta autodeterminasaun Saara Osidentál

Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão. Foto/Arminda Fonseca

DILI, 19 Maiu 2025 (TATOLI) – Fórum Organizasaun Naun-Governamentál Timor-Leste (FONGTIL) organiza konferénsia kona-ba Solidaridade Ázia-Pasífiku Saara Osidentál hodi hatudu Timor-Leste nia kompromisu ba valór liberdade no justisa mundiál ba povu Saara Osidentál ne’ebé kontinua luta ba autodeterminasaun nian.

Konferénsia ne’e hala’o iha Fundasaun Oriente, ne’ebé partisipa direta husi Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão.

Iha diskursu xefe Governu kritika maka’as resposta fraka husi komunidade internasionál sira ba violasaun direitu povu Saara Osidentál nian, injustisa iha implementasaun lei internasionál ne’ebe iha tendénsia subordinada ba interese nasaun boot sira-nian.

Xanana dehan lei internasionál ne’e rasik, bainhira la afeta ba ema boot sira-nia interese maka sira lakohi atu hatene.

“Konferénsia ne’e la’ós simbólika de’it, maibé mós bolu ba asaun loloos, tanba importante atu forma movimentu solidariedade ida ne’ebé ativu iha nasaun hotu-hotu, nune’e bele dudu implementasaun referendu ne’ebé promete kle’ur ona husi Organizasaun Nasaun Unida (ONU), maibé to’o agora seidauk implementa. Ita tenke halo liu duké hakilar de’it, ita tenke hahú implementa movimentu apoiu nian iha nasaun oioin”, Xanana Gusmão afirma iha Fundasaun Oriente, ohin.

Nia salienta katak konferénsia ne’e mós nu’udar fórum ida atu hato’o apoiu husi nasaun belun oioin hanesan Japaun, Austrália, no Filipina, ne’ebé marka prezensa no hato’o sira-nia solidariedade. Momentu ida-ne’e importante boot antes reuniaun ba da-24 husi Komité ONU nian kona-ba Deskolonizasaun, no mós Asembleia Jerál ONU nian iha fulan-Setembru 2025.

Konferénsia kona-ba Solidariedade Ázia-Pasífiku Saara Osidentál. Foto/Arminda Fonseca

Diretór FONGTIL, Valentim da Costa Pinto, haktuir katak sosiedade sivíl Timor-Leste nia apoiu ba povu Saara nia luta bazeia ba prinsípiu direitu umanu no justisa universál.

Nia dehan Saara Osidentál hanesan rejiaun ida ikus liu iha mundu ne’ebé sei kolonizadu. Ninia povu sira hetan esperiénsia ezíliu, presaun no separasaun durante kuaze dékada lima, maibé sira sobrevive no kontinua luta.

Nia subliña luta povu Saara nia luta la’ós de’it polítika, maibé mós morál, luta globál ida ne’ebé ezije envolvimentu no apoiu husi komunidade internasionál.

Movimentu solidariedade ida-ne’e, ne’ebé antes ne’e hahú husi joven estudante timoroan sira, agora sai inisiativa ida ne’ebé luan iha nasaun no jerasaun sira-nia leet. Espíritu ida-ne’e kontinua, nune’e lian husi povu Saara Osidentál nian labele lakon iha interese jeopolítiku globál sira-nia leet.

“Ba ita-nia maun-alin Saara sira, hatene katak imi la mesak. Timor-Leste hamutuk ho imi,” Valentim hateten.

Iha biban ne’e, Embaixadór Saara Osidentál ba ONU, Sidi Omar, mós hato’o kona-ba injustisa ne’ebé la’o durante tinan 50-resin hasoru povu Saara.

“Ami-nia povu nunka nakdoko iha sira-nia luta ba liberdade no independénsia. Durante tinan 50, ita hasoru okupasaun brutál, maibé metin iha ami-nia direitu ba autodeterminasaun hanesan garante iha Rezolusaun ONU 1514”, Embaixadór Sidi Omar haktuir.

Nia relembra, iha Maiu 1975, tinan 50 liubá, Misaun Investigasaun faktu ONU nian iha Saara Osidentál hetan konkluzaun importante tolu mak povu Saara apoia tomak independénsia, Frente Polizáriu maka forsa dominante lejítima, no ONU tenke permite kedas autodeterminasaun. Maibé, rekomendasaun sira ne’e hotu to’o agora seidauk realiza.

Nia akresenta katak falla husi ONU hodi rezolve kestaun Saara Osidentál ne’e reflete krize sistémiku ida ne’ebé estraga hela órgaun multilaterál. Presaun husi poténsia boot sira hanesan Fransa, ne’e hanesan kauza ida husi impase iha prosesu dame nian.

“Okupasaun la fó lejitimidade. Maroko tenta kria faktu koloniál ida iha terrenu, maibé sei nunka substitui validade husi direitu internasionál”, Sidi Omar hateten.

Nia subliña importánsia atu kontinua internasionaliza kestaun Saara Osidentál no enkoraja partisipasaun husi sosiedade sivíl, mídia no instituisaun multilaterál sira hodi habelar kampaña sensibilizasaun no solidariedade, liuliu iha rejiaun Ázia-Pasífiku.

Iha konferénsia ne’e mós partisipa ho Akihisa Matsuno, Sekretáriu-Jerál Grupu Solidaridade Japaun nian ba Sahara Osidentál, ne’ebé fó hanoin kona-ba ninia esperiénsia durante referendu independénsia Timor-Leste nian iha 1999.

Nia subliña katak vontade polítika maka xave ba susesu luta Timor-Leste nian no presiza hanesan ba Saara Osidentál.

“Ha’u haree ho matan rasik, iha Díli, oinsá maka povu sira, balu moras, no katuas-ferik sira, mai iha sentru sira votasaun hodi salva sira-nia nasaun ba jerasaun sira iha futuru”, nia haktuir.

Hodi deskreve kondisaun atuál sira iha Saara Osidentál hanesan tebes ho okupasaun Timor-Leste nian, represaun polítika, silensiamentu, neglijénsia ba edukasaun, no tortura sistemátiku ba ativista Saara sira.

Nia adinata konferénsia ida-ne’e hanesan momentu importante ida atu hametin rede solidariedade internasionál, hamoris fali espíritu luta povu Sahara nian, no ezije responsabilidade mundiál ba promesa deskolonizasaun ne’ebé seidauk kumpre.

“La’ós funu maka sofrimentu. Maibé luta mós sofrimentu. Moris iha okupasaun nia okos la’ós buat seluk, maibé moris ida sofrimentu nian, husu ba nasaun sira no grupu sosiedade sivíl sira iha Ázia-Pasífiku atu hamutuk hodi husu ba referendu pasífiku ida ba povu Saara nu’udar dalan ida atu sai husi okupasaun ne’ebé prolongadu”, nia konklui.

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!