Husi: Felisberto de Carvalho
Prosesu kapturasaun no extradisaun ba Arnolfo “Arnie” Teves Jr., eis-kongresista Filipina ne’ebé akuza iha asasinatu Governadór Negros Oriental Roel Degamo, marka kapítulu foun ida iha dinámika direitu internasionál no diplomasia entre Timor-Leste no Filipina. Kazu ida-ne’e la’ós de’it atrai atensaun hosi públiku Filipina, maibé mós loke ona debate ida entre akadémiku sira no pratikante sira direitu internasionál nian kona-ba oinsá norma legál sira no diplomasia funsiona iha kontestu Sudeste Aziátiku.
Extradisaun hanesan prosesu legál ida iha ne’ebé nasaun ida entrega ema ida ba nasaun seluk atu hetan julgamentu ka kondenasaun ba ofensa kriminál. Ida-ne’e bazeia ba prinsípiu resiprosidade no igualdade norma legál sira, ka kriminalidade duplu, katak aktu ne’ebé alegadu tenke sai ofensa kriminál iha nasaun rua ne’e (Shearer, 1971). Iha kontestu ida ne’e, Filipina nia pedidu atu estradita Teves legalmente justifikadu tanba nia hasoru akuzasaun omisídiu—krime ida ne’ebé mós rekoñese tuir lei penál Timor Leste nian.
Tuir Modelu Tratadu Extradisaun Nasoins Unidas nian (1990), pedidu estradisaun ida bele hetan rekuza bainhira iha suspeisaun maka’as katak pedidu ne’e iha motivasaun polítika ka bele fó perigu ba direitu umanu hosi indivíduu ne’ebé iha interese. Teves tenta atu evita estradisaun hodi alega katak akuzasaun hasoru nia iha motivu polítika, maibé reklamasaun ne’e autoridade Timor-Leste la aseita. Tuirmai Tribunál Distritál Dili no Governu Timor-Leste rejeita Teves nia pedidu azilu no hahú prosesu estradisaun, hodi argumenta katak nia la hasoru persegisaun polítika no sistema legál Filipina nian nafatin iha kapasidade atu garante julgamentu ne’ebé justu (Timor News, 2024).
Timor-Leste nia desizaun atu estradita Teves hatudu vontade polítika ne’ebé maka’as atu koopera iha aplikasaun lei transfronteirisu. Iha teoria relasaun internasionál, ida-ne’e bele komprende liuhosi teoria rejime internasionál Stephen Krasner nian (1983), ne’ebé hateten katak estadu sira bele forma padraun kooperasaun nian bazeia ba prinsípiu no norma sira ne’ebé fahe, maski bainhira laiha akordu formál. Maski Timor-Leste no Filipina seidauk iha tratadu estradisaun bilaterál formál, asaun ida-ne’e reflete kompromisu normativu ba kooperasaun rejionál kona-ba seguransa no justisa.
Timor-Leste nia movimentu ne’e tenke haree mós iha kontestu nasaun ne’e nia aspirasaun atu sai membru plenu ba ASEAN. Hodi hatudu ninia seriedade iha kooperasaun jurídika internasionál no halakon impunidade, Timor-Leste haruka sinál pozitivu ba nasaun sira ASEAN nian katak nia prontu atu sai parseiru ativu iha asuntu globál no rejionál sira, inklui implementasaun lei transnasionál.
Diplomasia iha kontestu ida ne’e hala’o liu husi “track one diplomacy”, nomeadamente diplomasia ofisial entre nasaun sira ne’ebe hala’o husi ofisiais governu nian. Hanesan hateten hosi Hamilton no Langhorne (1995), diplomasia pista ida maka instrumentu prinsipál iha formasaun desizaun estratéjiku sira entre nasaun sira. Iha kazu Teves, prosesu komunikasaun entre autoridade Filipina no Timor-Leste akontese iha ámbitu relasaun bilaterál ne’ebé konstrutivu no la konfrontativu. Ida-ne’e hatudu katak diplomasia jurídika bele sai dalan ida ne’ebé efetivu atu rezolve kestaun sensivel sira ho dame no ho dignidade.
Aspetu krusiál ida iha prosesu estradisaun maka garantia direitu umanu. Prinsípiu non-refoulement iha lei internasionál hateten katak ema ida labele fila fali ba nasaun ne’ebé nia hasoru tortura ka persegisaun (UNHCR, 2011). Iha kazu Teves nian, maski iha reklamasaun polítika, autoridade Timor Leste deklara katak laiha risku loloos ba nia direitu fundamentál sira iha Filipina. Ida ne’e hatudu katak nasaun ne’ebé simu pedidu estradisaun ne’e iha nafatin obrigasaun atu halo avaliasaun independente molok foti desizaun finál.
Husi perspetiva Filipina nian, estradisaun susesu ba Teves lori responsabilidade boot atu garante katak prosesu legál hala’o ho justu, nakloke, no lahó presaun polítika. Se lae, Filipina iha risku atu estraga ninia kredibilidade iha komunidade internasionál nia matan. Ida-ne’e tuir alerta ne’ebé maka hato’o ona antes hosi Amnistia Internasionál (2023), katak iha kazu kriminál sira ne’ebé maka iha perfil aas, tenke mantein transparénsia no justisa iha sistema justisa nian hodi evita abuzu podér.
Kazu Teves mós hanesan lembransa importante ida kona-ba nesesidade ba enkuadramentu legál estradisaun rejionál ida iha Sudeste Aziátiku. To’o ohin loron, la’ós nasaun ASEAN hotu-hotu iha tratadu estradisaun ba malu. Ida-ne’e kria lakuna legál ida ne’ebé bele hetan esplorasaun hosi kriminozu transnasionál sira hodi evita prosesu legál sira. Iha kontestu ida ne’e, ASEAN presiza konsidera formasaun Akordu Extradisaun ASEAN, ne’ebé hanesan ho konvensaun estradisaun iha Uniaun Europeia, hodi hametin kooperasaun legál entre membru sira.
Ho mekanizmu rejionál ne’ebé klaru, nasaun sira ASEAN nian bele aselera prosesu estradisaun, hasa’e konfiansa entre nasaun sira, no hametin kapasidade rejiaun nian atu prosesa krime transnasionál sira hanesan korrupsaun, tráfiku umanu, no terorizmu. Hanesan Chesterman (2008) hatudu, governasaun legál rejionál maka xave atu hametin lejitimidade no estabilidade rejiaun nian.
Extradisaun Arnolfo Teves Jr. nu’udar momentu signifikativu ida ne’ebé hatudu oinsá lei no diplomasia serbisu hamutuk hodi tane aas justisa. Prosesu ida-ne’e prova katak laiha fatin seguru ba autór krime sira, maski sira buka refújiu liuhosi fronteira sira. Liu tan, Timor Leste nia asaun ne’e afirma katak estadu de direitu la hatene baliza jeográfika.
Nudar nasaun demokrasia ne’ebé joven, Timor Leste hatudu ona maturidade politika no komitmentu ba valores global. Ba Filipina, responsabilidade agora iha ajénsia sira aplikasaun lei nian no tribunál sira atu prova katak sira bele fornese justisa ne’ebé justu no transparente. No ba ASEAN, ida-ne’e mak tempu loloos atu harii mekanizmu rejionál ida ne’ebé forte liután hodi garante katak prinsípiu justisa la’ós slogan de’it, maibé realidade ida ne’ebé bele sente hosi sidadaun hotu-hotu iha rejiaun ne’e.
Hakerek na’in nu’udar Dosente Departamentu Polítika Públika, FCS, UNTL. Agora hala’o hela estudu Doutoramentu iha Universidade Brawijaya Malang, Indonesia.




