iklan

OPINIAUN

Lei Kriminaliza Difamasaun la viola prinsípiu direitu internasionál jerál no lei internasionál jerál

Lei Kriminaliza Difamasaun la viola prinsípiu direitu internasionál jerál no lei internasionál jerál

I. Faktu

Iha loron 26 fulan-Maiu tinan 2026, Komisaun A ne’ebé trata asuntu Konstitusionál no Justisa iha Parlamentu Nasionál (PN) introdús no aprezenta ona Projetu Lei atu halo alterasaun ba Kódigu Penál hodi kriminaliza difamasaun  no injuria, insestu no asédiu seksuál.

Iha ne’eba mosu kedas reajen hodi kontra Projetu Lei ne’e hahú hosi estudante, akademista, jurista, sosiedade sivil, Konsellu Imprensa, ect. Hodi dehan Lei Kriminaliza Difamasaun, hatauk povu atu labele krítika, Lei Kriminaliza Difamasaun halo violasaun bo’ot ba Liberdade Imprensa no Liberdade Espresaun, Lei Kriminaliza Difamasaun fó injustisa bá ema ki’ik  no vulnerável iha Timor-Leste ne’ebé  menus rekursu finanseiru no difisil  atu asesu  bá justisa, Lei Kriminaliza Difamasaun hamate demokrasia no Lei Kriminaliza Difamasaun halo violasaun ba Lei Internasionál hanesan Direitu Umanu no Prinsípiu Internasional sira, ect.

Liu momentu balun Prezidente RDTL mós foti kedas reajen iha loron 10 fulan-Juñu tinan 2026 katak sei mantein nia pozisaun hodi kontra inisiativa Parlamentu Nasionál nian ne’ebé hakarak halo alterasaun ba Projetu Lei Kriminaliza Difamasaun hosi Bankada Governu, no Prezidente kompromete sei veta ou la promulga Projetu Lei refere.

II. Análize Baze Legál

  1. Konstituisaun RDTL artigu (1) númeru (1) hateten, Repúblika Demokrátika Timór-Leste katak Estadu ida-ne’ebé demokrátiku, soberanu, ukun-an no ida-mesak, harii hosi povu nia hakarak no iha respeitu ba dignidade ema moris idaidak nian. Estadu no nasaun soberanu ne’e demokrátiku hodi respeitu no toma konsidera ba ema idak-idak nia moris no dignidade (exemplu ema balun hakarak ninia privasidade hakarak públika sai maibe balun lakohi no ita persiza respeitu ida-ne’e iha nasaun soberanu no demokrátiku nia laran) hanesan mós ema balun hakarak livre trata ema maibé ema seluk mós iha direitu atu halo defeza onra ba nia privasidade hodi dignifika nafatin ninia dignidade
  2. Konstituisaun RDTL artigu (36) mós esklarese katak, Ema idaidak iha direitu ba onra, ba naran di’ak no ba reputasaun no direitu atu defende an rasik no la fó-sai ninia moris partikulár iha uma-kain laran. Provizaun ida-ne’e garante direitu tolu ne’ebé distintu: direitu ba onra, naran di’ak, no reputasaun; direitu ba ema ida nia imajen; no direitu ba privasidade. Direitu ba onra, naran di’ak, no reputasaun maka inkorpora iha direitu ema ida nian atu labele ofende iha sira nia pozisaun sosiál. Direitu ba ema ida nia imajen tradús ba kontrolu ba kaptura no divulgasaun elementu imajen esternu sira ema nian. Direitu ba privasidade iha objetivu atu proteje esfera intimidade indivídu nian iha ne’ebé Estadu no parte datoluk sira labele interfere.
  3. Konstituisaun RDTL artigu (9) númeru (1) katak, Orden jurídika Timór nian adopta PRINSÍPIU sira direitu internasionál jerál nian eh hotuhotu nian.Hatutan mos iha númeru (3) katak, Norma sira-ne’e sei la iha folin, sira latuir karik konvensaun no akordu internasionál sirane’ebé lei Timór nian simu tiha ona. Artigu ida-ne’e define relasaun entre sistema jurídiku Timor nian no direitu internasionál, hodi distinge, hanesan iha sistema jurídiku sira seluk, rejime oioin ba simu direitu internasionál. Sistema Orden Jurídika Timór nian konsidera prinsípiu sira direitu internasionál hothotu nian no konvensaun ka akordu internasional ne’ebé Timor Leste ratifika tiha ona no validu diretamente iha sistema jurídika Timor Leste nian,  hodi as liu Lei Nasionál Timor Leste (ne’ebé bazeia ba Prinsípiu Monismu Primaz Direitu Internasionál)
  4. Deklarasaun Direitu Umanu (UDHR) artigu (19) hatete, ema hothotu iha direitu ba Liberdade Espresaun; direitu ba Liberdade Pensamentu labele iha intervensaun, liberdade atu buka hatene, aseita no fornese infiormasaun ho idea no kualker tipu, labele hetan limitasaun hosi nasaun. Los duni deklarasaun Direitu Umanu garante liberdade opiniaun, espresaun, no buka informasaun. Maibé, liberdade ida-ne’e la’ós absoluta maibé iha limitasaun. Limitasaun sira-ne’e tau atu nune’e ema ida nia liberdade espresaun labele viola ema seluk nia direitu ka fó perigu ba orden no bem-estar públiku.
  5. International Covenant on Civil and Political Rights (ICCPR) artigu (5)katak, Laiha buat ida iha paktu ida-ne’e bele interpreta hanesan implika ba Estadu, grupu ka ema ruma direitu ruma atu envolve iha atividade ka hahalok ruma ne’ebé ho objetivu atu halakon direitu ka liberdade ruma ne’ebé rekoñese iha Paktu ida-ne’e, ka limitasaun ba sira-nia limitasaun to’o pontu ida ne’ebé boot liu duké prevee iha paktu ida-ne’e. Artigu ida-ne’e funsiona nu’udar kláuzula ba limitasaun ka (Saving Clause) “prinsípiu abuzu direitu” ne’ebé iha objetivu fundamentál hanesan tuir mai ne’e: a) Prevene Abuzu Direitu (Anti-Abuse Clause): Bandu grupu ka indivídu sira atu uza pretestu Direitu Umanu (UDHR) rasik hodi halakon fali ema seluk nia Direitu Umanu; b) Proteje Sistema Demokrátiku: Garante katak direitu ba Liberdade Espresaun ka opiniaun la hetan abuzu hodi justifika propaganda violénsia, ódiu, ka ideolojia sira ne’ebé hanehan fali Direitu Umanu (UDHR); c) Limitasaun Absoluta Estadu sira-nian: Afirma katak estadu sira labele interpreta liberdade sira iha paktu ida-ne’e nu’udar lakuna ida atu lejitima asaun sira ne’ebé limita ka halakon Direitu Umanu sira-nia sidadaun sira-nian aleinde provizaun legál sira. Estadu tenke proteje no respeitu sidadaun sira-nia onra no privasidade sira
  6. International Covenant on Civil and Political Rights (ICCPR) artigu (17)númeru (1) Ema ida labele hetan interferénsia arbiru ka ilegál ba nia privasidade, família, uma ka korrespondénsia, no mós atake ilegál hasoru nia onra no reputasaun. No númeru (2) katak, Ema hotu-hotu iha direitu ba protesaun legál hasoru interferénsia ka atake sira-ne’e. Artigu ida-ne’e fahe ba versíkulu rua ho signifikadu detallu sira tuirmai: a) Versíkulu (1): Proibisaun ba Intervensaun Arbitria Ema ida sei sujeita ba interfernsia arbiru ka injustifikavel iha nia privasidade, família, uma, ka korrespondénsia. Estadu, instituisaun sira, ka ema sira seluk hetan bandu atu viola ita-nia privasidade no onra; b) Versíkulu (2): Direitu ba Protesaun Legál Ema hothotu iha direitu ba protesaun legál hosi interferénsia ka atake ne’ebé viola privasidade. Ne’e signifika katak Estadu iha obrigasaun atu kria lei sira ne’ebé proteje nia sidadaun sira husi violasaun ba privasidade, inklui uza sala dadus pesoál.
  7. International Covenant on Civil and Political Rights (ICCPR) artigu (19)númeru (2) katak, Ema hothotu iha direitu ba Liberdade Espresaun; direitu ida-ne’e inklui liberdade atu buka, simu, no hato’o informasaun no ideia oioin, la haree ba meiu komunikasaun sosiál, orál, eskrita ka imprime, iha forma arte, ka liuhosi meiu seluk ne’ebé nia hili. No númeru (3) katak, Aplikasaun ba direitu sira-ne’ebé hatuur iha númeru 2 Artigu ida-ne’e nian hamosu obrigasaun no responsabilidade espesiál sira. Tanba ne’e, direitu sira-ne’e bele sujeita ba restrisaun balu, maibé restrisaun sira-ne’e permite de’it bainhira lei prevee no nesesáriu atu: (a) respeita ema seluk nia direitu ka reputasaun; (b) proteje seguransa nasionál ka orden públika ka saúde públika ka morál. Artigu 19 husi Paktu Internasionál kona-ba Direitu Sivíl no Polítiku (ICCPR) ida ne’e regula liberdade opiniaun no espresaun. Espesifikamente, númeru 2 garante liberdade atu espresa an rasik no atu buka informasaun, enkuantu númeru 3 subliña katak liberdade sira-ne’e la’ós absoluta no sujeita ba limitasaun rigorozu sira. Asuntu hirak ne’e tuir forma interpretasaun ba parte númeru rua (2) hanesan tuir mai ne’e: a) Númeru (2) katak, los duni númeru ida-ne’e garante ema hotu iha direitu ba liberdade espresaun no opiniaun nian. Liberdade ida-ne’e inklui direitu atu buka, simu, no fahe informasaun no ideia oioin. No hato’o informasaun ida-ne’e hetan protesaun la haree ba limitasaun territoriál ka mídia nian, tantu halo oralmente, liuhosi eskrita, iha imprime, liuhosi obra arte nian, ka mídia seluk tuir ema ida nia hilin; Númeru (3) katak, maibe númeru ida-ne’e hateten katak liberdade espresaun nian la’ós direitu absolutu ida, maibé lori ho nia obrigasaun no responsabilidade espesífiku sira. Tanba ne’e, estadu ou nasaun bele fó restrisaun balun ba liberdade ne’e. Restrisaun sira hanesan ne’e tenke legalmente válidu (estabelese hosi lei ou projetu lei ruma) no permite de’it bainhira nesesáriu tebes ba objetivu prinsipál rua: a) Respeita ema seluk nia direitu ka reputasaun; b) Proteje seguransa nasionál, orden públika, saúde públika, ka morál públika.

Preseptu ida-ne’e proteje liberdade rua: Liberdade Espresaun no Liberdade Informasaun. Liberdade Espresaun tradús ba posibilidade atu espresa livremente ninia hanoin kona-ba asuntu saida de’it, ho meius saida de’it no iha fatin saida de’it. Liberdade ba informasaun abranje direitu atu informa, katak, atu fahe informasaun ho terseira parte, maibé mós atu hetan informasaun, katak, atu iha asesu ba konteúdu informativu, konteúdu ne’ebé, tuir dispozisaun ida-ne’e, tenke imparsiál.

  1. LEI N.º 5 /2014 19 Novembru Lei Komunikasaun Sosiál Artigu 11.º aprofunda limitasaun ba Liberdade Imprensa nian, Liberdade Imprensa iha de’it nu’udar limite direitu ba onra, naran-di’ak, reputasaun, privasidade no prezunsaun inosénsia, segredu justisa no segredu Estadu nian. Iha Lei Komunikasaun Sosiál ne’e ninia mandatóriu ba limitasaun sira ne’e mensiona klaru iha ne’e, kuidadu ema nia onra, kuidadu ema nia naran di’ak, kuidadu ema nia reputasaun, kuidadu ema nia privasidade, ect, wainhira Jornalista sira Espresa Liberdade Imprensa tenke atensaun mós hosi kontestu ne’ebé mensiona iha artigu ida- ne’e, labele hatete dehan Kriminaliza Difamasaun limita ona Liberdade Imprensa ba Jornalista sira, maibé labele haluha kriminaliza difamasaun atu proteje sidadaun idak-idak ninia onra, reputasaun no privasidade.
  2. LEI la’ós de’it instrumentu ida atu mantein orden, maibé instrumentu ativu ida hodi orienta no forma ema nia hahalok ba orden sosiál ne’ebé di’ak liu (Prof. Mochtar Kusumaatmadja) atu hatete lolos katak lei la’os koalia de’it kona-ba ordem ba públiku ou sosiedade sira, maibé ezisténsia LEI ne’e mós atu hadia ou transforma sosiedade ninia hahalok ne’ebé la di’ak atu sai di’ak liu

II. Nasaun sira ne’ebé adopta hela Lei Kriminaliza Difamasaun

Ita dalaruma koalia makas kona-ba Lei Kriminaliza Difamasaun ne’e viola direitu povu nian, no viola Lei Internasionál no prinsipíu sira maibé iha parte seluk ita mós persiza haree no aprende hosi nasaun sira ne’ebé adopta hela Lei Kriminaliza Difamasaun:

  1. Indonezia, adopta Lei kriminaliza difamasaun ho razaun tanba hakarak proteje sidadaun ida-idak nia direitu ba onra, dignidade no respeitu ba an rasik hosi atake ka akuzasaun sira ne’ebé laiha baze. No tuir péritu sira ba lei penál nian, Indonézia kriminaliza difamasaun hodi proteje direitu umanu ema ida-idak nian ba onra no reputasaun hosi atake sira ne’ebé maka prejudika. Regulamentu ne’e mós ho objetivu atu mantein orden sosiál no halo balansu ba Liberdade Espresaun atu nune’e labele viola ema seluk nia direitu.
  2. Japaun, adopta kriminaliza difamasaun hodi proteje ema ida-idak nia direitu ba onra no reputasaun sosiál, prevene estragu saúde mentál hosi intimidasaun sibernétiku, no hatán ba taxa suisídiu aas ne’ebé kauza hosi asédiu públiku. Iha sorin seluk tuir péritu sira, Japaun kriminaliza difamasaun hodi proteje interese legál fundamentál rua: indivíduu ida nia estatutu sosiál (reputasaun públika) no sira-nia sentidu respeitu ba an rasik (integridade emosionál). Nasaun kriminaliza hahalok sira hanesan ne’e tanba salvaguarda onra no dignidade sidadaun sira nian konsidera nu’udar pilár krusiál ida atu mantein orden sosiál.
  3. Singapura, adopta Kriminaliza Difamasauntuir péritu jurídiku sira no peritu konstitusionálista Singapura nian katak, Singapura Kriminaliza Difamasaun hodi mantein estabilidade sosiál, proteje integridade ofisiál públiku sira hosi kalúnia ne’ebé estraga konfiansa públiku nian, no fornese efeitu diskuasaun ida hasoru propagasaun notísia falsu sira iha espasu dijitál. Governu Singapura no sistema legál haree reputasaun no konfiansa públiku hanesan rikusoin ne’ebé importante tebes ba kontinuidade Governu no ekonomia nasaun nian.
  4. Malázia, adopta Kriminaliza Difamasaun iha Malázia (ne’ebé maka regula tuir Kódigu Penál Malaysia) tanba razaun fundamentál oioin tuir peritu legál sira no ema sira ne’ebé maka halo polítika iha Malázia hanesan tuir mai ne’e: a) Protesaun ba Dignidade no Direitu Umanu: Péritu sira no tribunál sira iha Malázia haree ema ida nia onra no reputasaun nu’udar direitu umanu inerente no tenke hetan protesaun hosi atake sira ne’ebé la justifikadu; b) Prevensaun ba Ofensa Públika: La hanesan ho difamasaun sivíl ne’ebé foka de’it ba kompensasaun entre indivíduu sira, difamasaun kriminál konsidera nu’udar violasaun ba orden públika tanba iha poténsia atu hamosu instabilidade ka ameasa estabilidade sosiál; c) Dezafiu sira hosi Era Dijitál: Propagasaun lalais no boot hosi informasaun falsu, kalúnia, no expresaun ódiu nian iha mídia sosiál hamosu nesesidade ba sansaun sira ne’ebé maka’as liu, maske ida-ne’e dala barak hamosu debate sira kona-ba liberdade espresaun nian iha Malázia.
  5. Thailándia, adopta Lei Kriminaliza Difamasaun tuir péritu no ativista sira direitu umanu nian iha Tailándia katak, Kriminaliza Difamasaun, liuliu hasoru monarkia (lèse-majesté, ka Artigu 112 hosi Kódigu Penál Tailándia nian), atu bele mantein estabilidade polítika, proteje dignidade hosi monarkia ne’ebé respeitadu tebes, no hapara krítika públika. Lei ne’e lori pena prizaun to’o tinan sanulu resin.
  6. Vietname, adopta Lei Kriminaliza Difamasaun tuir péritu legál sira no ativista Direitu Umanu sira, Vietname kriminaliza lei difamasaun nian hodi proteje onra individuál enkuantu fornese baze legál ida ba Governu atu reprime krítika polítika, restrinje Liberdade Espresaun, no enkoraja sensura.
  7. Ejiptu, adopta Lei Kriminaliza Difamasaun nian hodi proteje onra individuál, tane aas valór morál no relijiozu sira, no kontrola propagasaun informasaun nian iha mundu dijitál. Tuir péritu jurídiku lokál sira iha Ejiptu, hanesan esplika hosi matenek-na’in ou jurista Khaled Mohamed, hatete dehan, difamasaun define hanesan atribuisaun públika intensionál hosi lia-bosok hodi estraga ema ida nia onra no reputasaun. Lei ida-ne’e eziste atu fornese reparasaun morál no efeitu diskusaun ba sira ne’ebé habelar lia-bosok sira.
  8. Koreia-Norte, adota Lei Kriminaliza Difamasaun Tuir péritu sira iha nasaun refere, hodi bele kontinua mantein kontrolu totál ba nia sidadaun sira. Rejime Kim Jong Un uza lei ida-ne’e hanesan instrumentu ida ba kontrolu polítiku, la’ós atu proteje onra individuál, maibé atu nonook kualkér forma krítika nian, suprime disidente sira, no prevene influénsia informasaun estranjeiru nian ne’ebé konsidera hanesan ameasa ideolójika ida iha nasaun Koreia-Norte nia laran.
  9. Filipina, adota lei ida ne’ebé Kriminaliza Difamasaun, inklui difamasaun sibernétika, hodi proteje ema ida-idak nia reputasaun iha era dijitál enkuantu atualiza mós Kódigu Penál hodi kobre internet no plataforma sira mídia sosiál nian ne’ebé maka vulnerável ba propagasaun difamasaun nian. Iha sorin seluk péritu Lei sira no ema sira ne’ebé halo polítika destaka razaun save oioin iha adosaun lei ida-ne’e nia hanesan tuir mai ne’e: a) Protesaun Reputasaun Online: Lei ida-ne’e adapta Kódigu Penál Revizaun Filipina nian (RPC) ba domíniu dijitál liuhosi Lei Prevensaun Krime Sibernétiku. Ida-ne’e hakarak atu fornese serteza legál no protesaun ba indivídu ka entidade sira ne’ebé nia reputasaun hetan estragu tanba deklarasaun falsu no ho intensaun aat iha mídia sosiál, website sira, no aplikasaun mensajen nian; b) Impaktu husi Informasaun Dijitál: La hanesan ho mídia imprime tradisionál, internete permite informasaun atu espalla instantaneamente, permanentemente, no lahó fronteira sira. Filipina adota lei ida-ne’e konsidera katak difamasaun online iha potensiál boot liu no luan liu ba prejuízu duké difamasaun orál ka imprimi; c) Hodi halo balansu  ba Direitu sira: Governu no apoiante sira lejislasaun nian argumenta katak provizaun ida-ne’e nesesáriu atu prevene abuzu liberdade espresaun nian. Maski hasoru krítika tanba nia persesaun ameasa ba liberdade imprensa, Supremu Tribunál Filipina, iha kazu   Secretary of Justice., afirma katak difamasaun la’ós forma ida ne’ebé atu proteje hosi konstituisaun no tenik Tribunál Supremu Filipina katak Lei Kriminaliza difamasaun nia aplikasaun nesesáriu atu mantein orden sosiál; d) Ezijénsia Internasionál sira: Adosaun ida-ne’e mós tuir tendénsia internasionál sira no konvensaun sibernétiku globál sira, ne’ebé ezije nasaun sira atu iha enkuadramentu legál ida ne’ebé adekuadu atu rezolve krime sibernétiku.
  10. Kambodia, adota Lei Kriminaliza difamasaun tuir peritu sira no organizasaun sira direitus umanus nian, Kambodia mantein no kriminaliza difamasaun (hanesan define iha Artigu 305 hosi Kódigu Penál Kambodia nian) liuliu hanesan instrumentu polítiku ida. Governu uza ida-ne’e atu suprime opozisaun, hanonook defensór direitus umanus sira, no sensura liberdade imprensa no krítika públika.

Iha prova hatudu kuaze nasaun barak maka adota Lei Kriminaliza Difamasaun no nasaun balun husik ona Lei Kriminaliza Difamasaun. To’o ohin loron, maioria nasaun sira iha mundu (inklui Ázia-Pasífiku, Áfrika, no Europa) nafatin adota no aplika lei krimináliza sira kona-ba difamasaun. Relatóriu globál UNESCO nian, “Lei sira difamasaun nian sira katak nasaun 38 hosi nasaun 44 iha rejiaun Ázia-Pasífiku mantein lei kriminaliza difamasaun sira.

Ázia & Sudeste Aziátiku: Inklui Indonézia, Singapura, Malázia, Tailándia, Filipina, Vietname, Kamboja, no Laos. Koreia-Súl mós to’o menute ida-ne’e mantein nafatin adota Lei Kriminaliza Difamasaun.

Áfrika: Maizumenus nasaun 39 hosi nasaun 47 iha rejiaun Áfrika kriminaliza nafatin difamasaun. Maske nasaun balu, hanesan Malawi no Uganda, hahú deklara Lei Kriminaliza Difamasaun ne’e inkonstitusionál, maibe maioria nasaun sira iha rejiaun ne’e mantein nafatin adota Lei ida-ne’e.

Europa: Nasaun oioin iha Europa Sentrál, Leste, no Súl (inklui Grésia, Itália, Hungria, no Turkia) mantein nafatin Lei Krimináliza Difamasaun sira. Nasaun sira ne’ebé avansadu hanesan Dinamarka no Alemaña mós dalaruma aplika Lei Kriminaliza Difamasaun sira, liuliu hasoru mídia.

Nasaun Amérika Latina & Karibe: Prátika ida-ne’e komún tebes; maizumenus nasaun 29 hosi nasaun 33 iha rejiaun ne’e kriminaliza difamasaun, maske iha impulsu maka’as ba nia apagamentu iha rejiaun karibe. Maibé nafatin nasaun barak iha parte rejiaun ne’e sei kontinua adota Lei Kriminaliza Difamasaun.

Nasaun balun mós hasai ona Lei Kriminaliza Difamasaun hosi domíniu kriminál no muda tomak ba lei sivíl nian hanesan tuir mai ne’e: Estadus Unidus Amérika; Inglatera; Méxiku ; Jamaika; Serra Leoa; Gana;, ect.

IV. Konkluzaun

  1. Konstituisaun-RDTL artigu (1) admite ita konsidera ema idak-idak nia direitu no dignidade sira, persiza atu ita dignifika no tau as nafatin, Demokrasia la’os koalia de’it ita-nia direitu maibé demokrasia hanorin ita atu respeitu ema seluk nia direitu no dignidade, ida-ne’e so bele liu hosi  de’it Lei sira atu ita konsidera mós ema nia direitu (Ezemplu maka Lei Kriminaliza Difamasaun ne’ebé agora prepara hela esbosu Lei hosi Komisaun A Parlamentu Nasionál). Ema nia direitu ba onra, naran di’ak, no reputasaun; direitu ba ema ida nia imajen; no direitu ba privasidade. Direitu ba onra, naran di’ak, no reputasaun maka inkorpora iha direitu ema ida nian atu labele ofende iha sira nia pozisaun sosiál. Direitu ba ema ida nia imajen tradús ba kontrolu ba kaptura no divulgasaun elementu imajen esternu sira ema nian. Sidadaun ida iha Direitu atu hetan protesaun ba ninia onra, naran di’ak, no reputasaun hosi LEI Kriminaliza Difamasaun ne’ebé ninia baze hanesan deskreve ona iha Konstituisaun-RDTL artigu (36)
  2. Konstituisaun RDTL artigu (9) númeru (1) no númeru (3) katak, Timor Leste adota prinsípiu jerál internasionál sira no no lei nasionál sira iha Timor-Leste sei la iha folin wainhira lei ne’e kontraditóriu ho Lei internasionál ne’ebé Timor Leste simu ona ka ratifika ona. Los duni Deklarasaun Direitu Humanu artigu (19) garante liberdade opiniaun, espresaun, no buka informasaun. Maibé, liberdade ida-ne’e la’ós absoluta maibe iha limitasaun. Limitasaun sira-ne’e tau atu nune’e ema ida nia liberdade espresaun labele viola ema seluk nia direitu ka fó perigu ba orden no bem-estar públiku.  International Covenant on Civil and Political Rights (ICCPR) artigu (5)mos akresenta katak, Estadu tenki proteje no respeitu sidadaun sira nia onra no privasidade sira

Ho nune Parlamentu Nasionál (espesifiku Bankada governu) no IX Governu la iha sala halo esbosu LEI Kriminaliza Difamasaun atu bele lori solusaun hodi trava sidadaun sira ne’ebé kadaves halo buat ida liu tiha limitasaun hodi la konsidera ema nia privasidade sira, Ne’ebé hanesan International Covenant on Civil and Political Rights (ICCPR) artigu (17) númeru (1) no númeru (2) hatete katak, ema hotu-hotu labele hetan atakasaun ilegal ba nia onra sira no ema hotu-hotu mos iha direitu atu hetan protesaun legal ba onra sira no estadu iha obrigasaun atu kria lei sira ne’ebé proteje nia sidadaun sira husi violasaun ba privasidade, inklui uza sala dadus pesoál sira. Los duni International Covenant on Civil and Political Rights (ICCPR) artigu (19) númeru (2) no númeru (3) mos hatete katak, los duni ema hotu-hotu iha direitu ba Liberdade espresaun maibe direitu sira-nee sujeita deit ba restrisaun sira hanesan tuir mai ne’e: (a) respeita ema seluk nia direitu ka reputasaun; (b) proteje seguransa nasionál ka orden públika ka saúde públika ka morál. Aprofunda mos iha LEI N.º 5 /2014 19 Novembru Lei Komunikasaun Sosiál Artigu 11.º katak, Iha Lei komunikasaun Sosiál ne’e ninia mandatóriu ba limitasaun sira ne’e mensiona klaru iha ne’e, kuidadu ema nia onra, kuidadu ema nia naran di’ak, kuidadu ema nia reputasaun, kuidadu ema nia privasidade, ect, pergunta tanba sa iha Lei Internasionál no Lei Nasionál entre-ligadu ba malu atu nune bele tau atensaun ba ema nia onra, naran di’ak, no reputasaun tanba liberdade ne’ebé prinsípiu internasionál no Deklarasaun Direitu Umanu atribui ne’e iha limitasaun hodi  respeitu ba ema seluk nia direitu no dever sira. Ita la moris atu koalia deit ba ita nia an, ba ita nia vida, ba ita nia futuru, maibé iha mós ema seluk nia an, nia vida no nia futuru mós, tanba nia iha direitu hanesan mós ho ita, no prinsípiu jerál internasionál no Lei internasionál sira hanorin ita atu koalia ita-nia direitu no konsidera mós ema seluk nia direitu. (Prof. Mochtar Kusumaatmadja) hatete katak Lei la’os koalia de’it kona-ba ordem ba públiku ou sosiedade sira atu kumpre, maibé ezisténsia LEI ne’e mós atu hadia ou transforma sosiedade ninia hahalok ne’ebé la di’ak atu sai di’ak liu. Hosi LEI Kriminaliza Difamsaun ne’e atu hanorin sidadaun ka sosiedade sira wainhira atu koalia tenke ho responsabilidade, wainhira atu koalia tenke bazeia-ba dadus ka faktu ne’ebé iha. Só ema sira ne’ebé krítika la ho prova no gosta espalla rumoris de’it maka tauk Lei Kriminaliza Difamasaun.

  1. Iha nasaun lubuk ida iha mundu maka adota hela Lei Kriminaliza Difamasaun no balun maka husik ona Lei Kriminaliza Difamasaun ne’e, maibé ha’u hakarak konklui-ba nasaun sira ne’ebé sei adota no iha nasaun balun maka ita persiza halo tuir no balun la persiza tanba la tuir prinsípiu jeral internasionál no Lei internasionál sira:
  2. Iha ne’e ha’u hakarak lori ita bo’ot sira atu ita haree hamutuk Lei Kriminaliza Difamasaun iha nasaun Indonézia, Japaun, Singapura, Malyazia, Filipina no Ejiptu, nasaun sira ne’e adota Kriminaliza Difamasaun tanba hakarak proteje direitu umanu ema ida-idak nian ba onra no reputasaun hosi atake sira ne’ebé maka prezudika tebes ema nia privadu, tantu direitamente  tantu mós liu hosi plaforma dijitál ka media sosiál ho akuzasaun falsu ne’ebé kadaves estraga sidadaun  sira-nia kapasidade no mentalidade.
  3. Agora iha sorin seluk ita haree fali ba nasaun sira ne’ebé adota Lei Kriminaliza Difamasaun maibé atu defende de’it mahukun sira nia intresse maka hanesan Vietname, Thailándia, Koreia-Norte no Kambodia, nasaun hirak ne’e adota Lei Kriminaliza Difamasaun maibé barak liu maka defende de’it mahukun nia intresse tanba taka dalan ba Liberdade Imprensa, taka dalan ba sidadaun sira hato’o krítika, maneira sira nune’e maka implementa iha ita-nia nasaun Timor Leste ha’u mós la konkorda tanba maneira sira ne’e viola duni prinsípiu jerál internasional no lei internasional sira
  4. Ikus liu hau fila fali ba esbosu Lei Kriminaliza Difamasaun ne’ebé aprezenta ona hosi Komisaun A ne’ebé trata asuntu Konstitusionál no Justisa iha Parlamentu Nasionál (PN) hodi halo alterasaun ba Kódigu Penál atu kriminaliza difamasaun  no injuria no iha artigu (187) alinea (F) hatete dehan bele hato’o krítika maibé só ba de’it intresse públiku, iha ne’e halo sosiedade sivil, akademista no Jurista sira halo interpretasaun dehan ida-ne’e atu proteje mahukun sira-nia interese no  halo povu sira labele krítika ona. Hau hakarak halo los katak, interpretasaun sira nune’e iha eradu uitoan, tanba tuir ha’u-nia pensamentu maka, proteje mahukun sira no limita sidadaun sira labele krítika maka hanesan ezemplu mensiona iha leten ne’e, hanesan iha Thailándia sira mensiona kedas iha sira-nia kódigu penál hodi limita sidadaun sira labele krítika no Koreia-Norte, Rejime Kim Jong Un  adota Lei Kriminaliza Difamasaun hodi bele kontinua mantein kontrolu totál ba nia sidadaun sira, ect. Modelu sira nune’e maka proteje mahukun nia intresse no limita povu sira atu labele krítika. Maibe hanesan nasaun Indonézia, Japaun, Singapura, Malyzia, Filipina no Ejiptu, nasaun sira ne’e adota Kriminaliza Difamasaun tanba hakarak proteje direitu umanu ema ida-idak nian ba onra no reputasaun, maibe iha sorin seluk sira nia sidadaun sira livre hato’o krítika, no hanorin mós nia sidadaun sira halo krítika ho konstrutivu, krítika ho dadus, no krítika ho responsabilidade, la0os krítika ho novidades falsu. Agora ha’u fila ba Projetu Lei Kriminaliza Difamasaun no Injuria artigu (187) alinea (F) ne’e iha termu interpretasaun ne’e katak bele halo kritika ba ninia pozisaun hanesan Primeiru-Ministru, ministru ka ministra maibé labele krítika ninia personalidade ka privadu, krítika tanba defende interese komun ka interese nasaun nian la iha problema maibé krítika to’o ema nia uma laran to’o trata ema nia fen, oan ne’ebé lahatene buat ida-ne’e difamasaun. Ezemplu, krítika ba interese públiku, Ministru Justisa ho naran Mausoko, no públiku krítika dehan pasaporte blanku la iha, ministru inkapasidade, ministru jestaun la di’ak, Ministru Mausoko moe la iha persiza rezigna an (krítika sira nune’e la iha problema tanba ida-ne’e tama kategoria iha interese públiku), agora ida tama kategoria difamasaun maka, mosu akuzasaun dehan Mausoko naukten, Mausoko moe la iha, Mausoko lohidor, Mausoko milisi, Mausoko ne’e deve dor,ect ah, ida ne’e maka wainhira iha prova la’os difamasaun, maibé la iha prova maka nia tama kategoria ba difamasaun no injuria, no sidadaun idak-idak iha direitu atu hetan protesaun hosi Lei Kriminaliza Difamasaun no Injuria hodi enkamiñia ba Tribunál hodi defende ninia direitu sira ne’ebé hetan ona difamasaun.

Nune’e tuir hakerek nain nia hanoin esbosu Lei Kriminaliza Difamasaun no injuria ne’ebé aprezenta hosi Komisaun A ne’ebé trata asuntu Konstitusionál no Justisa iha Parlamentu Nasionál (PN) la iha problema, tanba la viola Lei internasionál no prinsipiu jerál internasionál sira, nein-uitoan limete Liberdade Imprensa no Liberdade Espresaun sidadaun sira nian, só ema ne’ebé gosta espalla batu, gosta akuza ema la ho prova, hodi sai ona hanesan toman at ida maka tauk Lei Kriminaliza Difamasaun hodi hakilar lori povu nia naran, dehan defende povu, defende injustisa, maibé iha realidade defende an hodi mantein nafatin iha toman at sira ne’ebé gosta espalla buatu sira, tanba hakarak nafatin hela iha zona de conforto (zona nyaman).

Hakerek nain: Dr. Zezito Fatima Martins Correia (Dosente Fakuldade Direitu UNDIL no Asesór Jurídiku HNGV)

Referénsia:

  1. Konstituisaun-RDTL (https://timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2010/03/Constituicao_RDTL_TT.pdf)
  2. The Universal Declaration of Human Rights (UDHR)(https://www.gandhiforchildren.org/udhr/?gad_source=1&gad_campaignid=23936332290&gbraid=0AAAAAqkgYEKyYjULWbEVJ2BLslfd-duab&gclid=CjwKCAjwgajSBhBEEiwASicJU2TlyUD72GCZEWfn3wvGz_5qitoexMOIyPq9jNjnv-dDy9O_CxqOpBoCntoQAvD_BwE)
  3. International Covenant on Civil and Political Rights (ICCPR) (https://www.ohchr.org/en/instrumentsmechanisms/instruments/international-covenant-civil-and-political-rights)
  4. LEI N.º 5 /2014 19 Novembru Lei Komunikasaun Sosiál
  5. Mocthar Kusumaatmadja (Livru: Dan Teori Hukum Pembangunan, tinan 2012)
  6. https://ipi.media/antigua-and-barbuda-should-honour-commitment-to-repeal-criminal-defamation-laws/) https://cpj.org/2026/03/uganda-declares-criminal-defamation-unconstitutional-strikes-down-cybercrime-law/, asesu iha loron 03 fulan julhu tinan 2026
  7. https://www.unesco.org/en/articles/defamation-laws-and-slapps-increasingly-misused-curtail-freedom-expression, asesu iha loron 03 fulan julhu tinan 2026
  8. Jurnal Kajian Hukum Dan Kebijakan Publik Vol. 3 No. 2 Januari – Juni 2026 pagina. 573-580 (https://jurnal.kopusindo.com/index.php/jkhkp/1635)
  9. https://tatoli.tl/2026/05/26/pn-hakarak-altera-kodigu-penal-hodi-kriminaliza-defamasaun-insestu-no-asediu-seksual/, asesu iha loron 04 fulan julhu tinan 2026
  10. https://tatoli.tl/2026/06/10/prezidente-ramos-horta-sei-la-promulga-lei-kriminaliza-difamasaun/, asesu iha loron 04 fulan julhu tinan 2026
iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!