Martinho Gusmão: Padre, Filózofu no Pensador Polítiku iha Kontestu Sosiedade Kontemporánea

Husi: Felisberto de Carvalho
Polítika, iha nia sentidu kle’an, la’ós de’it kona-ba sé mak hetan podér no sé mak lakon podér. Polítika mak kona-ba oinsá ema moris hamutuk, oinsá justisa bele realiza, oinsá diferensa bele jere, no ba saida mak podér tenke uza. Tanba ne’e, polítika sempre iha dimensaun morál no filosófika, maski iha prátika dimensaun hirak-ne’e dala barak hasoru interese pragmátiku no kompetisaun ba podér.
Iha kontestu sosiedade kontemporánea, relasaun entre fiar, koñesimentu, filosofia no polítika sai pergunta ida ne’ebé importante liután. Oinsá ema ida ne’ebé hetan formasaun relijioza no filosófika bele tradús nia koñesimentu no fiar sai responsabilidade públika? No oinsá nia esperiénsia iha esfera polítika bele kontribui ba komprensaun kona-ba demokrasia, edukasaun, justisa no dignidade umana?
Pergunta hirak-ne’e bele lee liuhosi viajen moris no intelektuál Martinho Germano da Silva Gusmão. Nia la’ós de’it figura ida ne’ebé iha esperiénsia iha mundu pastoral, filosofia no polítika, maibé mós figura ida ne’ebé nia viajen hatudu enkontru entre mundu sira ne’ebé dala barak haree hanesan ketak malu: relijiaun no polítika, fiar no rasionalidade, edukasaun no podér.
Husi Semináriu, Filosofia no Teolojia
Martinho Gusmão moris iha Baucau, Timor-Leste, iha loron 22 fulan Maiu tinan 1968. Desde ki’ik, nia percurso edukativu hatudu interese ba vida intelektuál no relijioza. Hafoin remata eskola sekundária, nia kontinua nia edukasaun iha Semináriu San Domingo Hokeng, Flores, Indonézia.
Husi ambiente edukativu ida-ne’e, nia viajen intelektuál dezenvolve liután. Nia estuda filosofia to’o hetan grau lisensiatura iha tinan 1995, no depois kontinua ho estudu teolojia. Iha loron 8 fulan Setembru tinan 1998, nia hetan ordenasaun nu’udar padre iha Diocese Baucau.
Maibé nia viajen la para iha ministériu pastoral. Nia interese ba filosofia no polítika lori nia ba estudu iha área filosofia polítika iha Pontifícia Universidade Gregoriana, Roma.
Jornada akadémika ida-ne’e importante tanba hatudu katak, ba Gusmão, relijiaun la’ós espasu ida ne’ebé ketak hosi kestaun sosiál. Pergunta kona-ba fiar no moralidade bele relasiona ho pergunta kona-ba ema, Estadu, podér, justisa, liberdade no moris hamutuk.
Iha ne’e, figura Martinho Gusmão sai interesante liu atu lee. Nia la’ós de’it eis-padre ida ne’ebé ikusmai tama iha polítika, maibé ema ida ne’ebé nia viajen moris halibur esperiénsia pastoral, formasaun filosófika, estudu polítiku no envolvimentu iha vida públika.
Filosofia hanesan Dalan atu Lee Sosiedade
Dala barak, ema haree filosofia hanesan buat ida ne’ebé dook hosi moris loroloron. Filosofia ko’alia kona-ba konseitu, teoria, argumentu no hanoin filósofu sira nian. Maibé filosofia mós hahú hosi pergunta umana kona-ba realidade.
Bainhira sosiedade hasoru injustisa, filosofia lori ita atu husu: saida mak justisa? Bainhira podér atua lahó limite, filosofia lori ita atu husu: bainhira mak podér sai lejítimu? Bainhira sosiedade fahe malu tanba diferensa, filosofia lori ita atu husu oinsá ema bele moris hamutuk lahó lakon liberdade no dignidade.
No bainhira polítika lakon nia orientasaun morál, filosofia fila fali ba pergunta fundamentál ida: podér uza ba saida?
Martinho Gusmão nia formasaun iha filosofia polítika hatudu importánsia hosi pergunta sira hanesan ne’e. Iha tradisaun filosofia polítika, hanoin hosi pensadór sira hanesan Hans-Georg Gadamer, Aristóteles no Karl Marx oferese perspetiva oioin kona-ba ema, sosiedade, istória, asaun no mudansa sosiál.
Iha perspetiva ida-ne’e, filosofia la’ós de’it grau akadémiku. Filosofia mak dalan ida atu lee realidade, kestiona buat sira ne’ebé ita dala barak simu hanesan normal, no buka komprensaun ne’ebé kle’an kona-ba moris hamutuk.
Husi Filosofia ba Polítika
Martinho Gusmão nia viajen hatudu katak envolvimentu polítiku bele mai hosi viajen intelektuál ne’ebé naruk. Iha tinan 2022, nia kandidata-an ofisialmente ba Prezidente Timor-Leste, ho apoiu hosi Partidu Unidade Desenvolvimento Demokrátiku (PUDD), no promove ideia kona-ba konsensu nasionál no kompromisu polítiku.
Iha nia deklarasaun kandidatura, Gusmão ko’alia kona-ba harii sosiedade ida ne’ebé bazeia ba solidariedade no fraternidade. Nia mós hato’o edukasaun, justisa no dame nu’udar parte hosi nia ajenda polítika.
Iha kampaña iha Oé-Cusse, nia fó énfaze ba edukasaun, justisa no kultura dame, inklui hadi’a kualidade eskola, bem-estar profesór sira no dezenvolvimentu edukasionál hosi nivel ki’ik liu iha sosiedade.
Edukasaun, iha perspetiva ida-ne’e, la’ós de’it setor ida iha polítika públika. Edukasaun mak projetu dezenvolvimentu umanu. Nasaun ida bele iha eskola barak, maibé se eskola sira la ajuda forma sidadaun ne’ebé bele hanoin ho kritiku, demokrasia sei nafatin vulnerável.
Iha ne’e, edukasaun no filosofia hasoru polítika. Filosofia hanorin ema atu husu pergunta. Edukasaun fó kapasidade atu komprende. Polítika fó espasu atu tradús komprensaun ida-ne’e ba moris komunál.
Bainhira Pastor Tama iha Polítika
Maibé, viajen hosi mundu pastoral ba polítika mós lori pergunta ida ne’ebé kompleksu: saida mak akontese bainhira relijiaun no polítika hasoru malu?
Relijiaun funsiona liuliu iha domíniu fiar, moralidade no signifikadu. Polítika hala’o iha domíniu podér, polítika públika no instituisaun. Bainhira domíniu rua-ne’e hasoru malu, iha sempre poténsia ba tensaun.
Relijiaun bele fó orientasaun morál ba polítika. Maibé relijiaun mós tenke kuidadu atu labele sai instrumentu ida atu legitimiza podér.
Iha sorin seluk, polítika presiza moralidade, maibé polítika mós tenke respeita diversidade fiar iha sosiedade.
Tanba ne’e, figura relijioza ida ne’ebé tama iha polítika tenke prontu atu simu kritika hanesan polítiku sira seluk. Demokrasia la hili ema ida bazeia de’it ba nia estatutu morál ka relijiozu. Demokrasia koko ideia sira liuhosi debate públiku, lei, instituisaun no mandatu hosi povu.
Martinho Gusmão hetan dispensasaun hosi nia knaar nu’udar padre iha loron 13 fulan Outubru tinan 2021, molok kandidata-an iha eleisaun prezidensiál 2022. Mudansa hosi ministériu pastoral ba polítika, tanba ne’e, la’ós de’it mudansa profisaun. Nia mós bele lee nu’udar mudansa ida iha forma responsabilidade públika.
Maibé iha pontu ida ne’ebé tenke klaru: formasaun relijioza ka filosófika la garante automaticamente polítika ne’ebé di’ak.
Responsabilidade polítika tenke kontinua hetan teste hosi realidade, instituisaun, rezultadu polítika no kritika públika.
Polítika hanesan Edukasaun Sívika
Iha sosiedade kontemporánea, edukasaun sai importante liután tanba informasaun aumenta lalais.
Mídia sosial permite ema atu ko’alia ho ema rihun ka millaun, dala barak lahó liuhosi prosesu formasaun intelektuál ne’ebé naruk. Maibé informasaun la’ós automaticamente sai koñesimentu, no koñesimentu mós la garante automaticamente katak ema sei sai matenek.
Tanba ne’e, kapasidade atu distingue faktu hosi opiniaun sai importante liután.
Demokrasia presiza edukasaun, la’ós de’it atu ema bele lee no hakerek, maibé atu ema bele hanoin. Sidadaun presiza aprende atu rona diferensa, kestiona informasaun, komprende instituisaun no hatene katak liberdade la signifika liberdade hosi responsabilidade.
Iha ne’e, filosofia, edukasaun no polítika hasoru malu. Filosofia hanorin ita atu husu pergunta no kestiona buat sira ne’ebé ita dala barak simu hanesan normal. Edukasaun fó kapasidade atu komprende. Polítika fó espasu atu tradús komprensaun ida-ne’e ba moris komunál.
Se elementu tolu-ne’e la’o hamutuk, demokrasia bele iha fundasaun ne’ebé metin liután.
Martinho Gusmão no Intelektuál Públiku
Tanba ne’e, Martinho Gusmão bele lee mós nu’udar ezemplu ida kona-ba figura intelektuál públiku.
Intelektuál públiku la’ós de’it ema ida ne’ebé iha formasaun akadémika. Nia mak ema ida ne’ebé lori koñesimentu liu hosi parede universidade ka institusaun akadémika no uza nia hanoin atu partisipa iha diskusaun kona-ba problema sosiál.
Nia tenke bele ko’alia ho komunidade akadémika no mós ho públiku. Nia tenke hatene teoria, maibé tenke mós komprende realidade. Nia tenke bele kestiona podér lahó transforma-an sai instrumentu hosi podér.
No importante liu, nia tenke bele justifika nia ideia sira no prontu atu simu kritika.
Iha kontestu ida-ne’e, Gusmão nia edukasaun filosófika no polítika fó fundasaun intelektuál ida, esperiénsia pastoral fó komprensaun kona-ba esperiénsia umana, no envolvimentu iha vida públika fó espasu atu koko ideia sira-ne’e.
Maibé sai intelektuál públiku signifika mós prontu atu ema seluk kestiona ita nia hanoin.
Ideia polítika hotu-hotu tenke prontu atu hasoru kritika. La iha figura polítika ida ne’ebé tenke tau an iha leten hosi kestionamentu. Maski ideia ida hahú hosi intensaun di’ak, ideia ne’e tenke nafatin hetan teste hosi realidade.
Ida-ne’e mak parte ida hosi maturidade demokrátika.
Timor-Leste no Dezafiu ba Sosiedade Kontemporánea
Jornada Martinho Gusmão nian la’ós relevante de’it ba nia vida pesoál. Nia mós bele sai pontu ida atu reflete kona-ba Timor-Leste nu’udar nasaun ida ne’ebé kontinua harii nia kultura demokrátika.
Timor-Leste iha istória naruk kona-ba kolonializmu, okupasaun, luta ba independénsia, rekonsiliasaun no konstrusaun instituisaun demokrátika.
Iha kontestu ida-ne’e, relasaun entre relijiaun, polítika, edukasaun, justisa no identidade nasionál iha signifikadu boot.
Demokrasia la’ós de’it kona-ba loron eleisaun. Demokrasia mós moris no dezenvolve liuhosi instituisaun, edukasaun, partisipasaun, diálogu, respeitu ba diferensa no prontidaun atu simu rezultadu hosi prosesu demokrátiku.
Iha eleisaun prezidensiál 2022, Gusmão hanesan kandidatu ida hosi kandidatu na’in 16 no la avansa ba segunda volta. Dadus eleisaun importante atu komprende rezultadu polítiku, maibé rezultadu eleitorál la’ós única maneira atu komprende kontribuisaun ida ba konversa públika.
Ideia balu bele la manán eleisaun, maibé nafatin kontribui ba debate públiku. Kandidatu ida bele la hetan podér, maibé pergunta sira ne’ebé nia hato’o bele nafatin ajuda sosiedade atu reflete.
Iha sentidu ida-ne’e, demokrasia la’ós de’it kona-ba sé mak manán. Demokrasia mós kona-ba pergunta sira ne’ebé ita kontinua husu depois hosi eleisaun.
Koñesimentu, Fiar no Podér
Ikusmai, Martinho Gusmão nia viajen lori ita fila fali ba pergunta ida ne’ebé boot liu duké nia biografia:
Oinsá koñesimentu no fiar bele tradús sai responsabilidade hasoru sosiedade?
Pergunta ida-ne’e la fasil atu hatán.
Padre ida bele iha orientasaun morál, maibé ida-ne’e la garante automaticamente polítika ne’ebé di’ak.
Filózofu ida bele iha argumentu forte, maibé argumentu la garante automaticamente mudansa sosiál.
Akadémiku ida bele iha koñesimentu, maibé koñesimentu la garante automaticamente korajen atu halo asaun polítika.
No polítiku ida bele iha podér, maibé podér la garante automaticamente justisa.
Tanba ne’e, dezafiu loloos mak oinsá atu halibur elementu hirak-ne’e lahó husik ida atu domina ida seluk.
Relijiaun presiza espasu atu mantein dimensaun morál ema nian.
Filosofia presiza liberdade atu kestiona buat sira ne’ebé ema simu hanesan lia-loos, inklui mós podér.
Akademia presiza liberdade atu produz koñesimentu.
No polítika presiza buat hirak-ne’e hotu atu podér labele lakon nia orientasaun umana.
Iha perspetiva ida-ne’e, Martinho Gusmão nia lala’ok bele lee nu’udar lala’ok intelektuál ida ne’ebé la’o hosi semináriu ba filosofia, hosi filosofia ba polítika, no hosi polítika ba pergunta boot liu kona-ba futuru sosiedade.
Pergunta ikus la’ós de’it kona-ba Martinho Gusmão. Nia mós pergunta ida ba ita hotu:
Tanba saida maka ema tenke aprende se sira nia matenek la uza atu hadi’a moris hamutuk?
No saida mak sentidu atu hetan podér se ikusmai ema lakon sira nia dignidade?
Demokrasia la presiza de’it lider ne’ebé iha kbiit atu manán eleisaun. Demokrasia presiza ema ne’ebé bele hanoin kona-ba podér, sidadaun ne’ebé bele kestiona podér, no matenek-na’in sira ne’ebé brani fó hanoin katak podér la’ós objetivu ikus.
Podér mak meius ida. Objetivu mak umanu.

