Top

Nasaun neen deklara estadu emerjénsia

Screenshot husi dadus ne’ebé fó-sai husi Gabinete Nasaun Unidas ba Koordenasaun Asuntu Umanitáriu (OCHA, sigla inglés) iha 21 Agostu.

DILI, 26 Agostu 2026 (TATOLI) – Nasaun neen iha Kontinente Amérika deklara estadu emerjénsia tanba impaktu klimátiku sira hosi El Niño no rai-nakdoko, hodi fó razaun ba risku hosi rai-maran no inundasaun ne’ebé fó efeitu negativu ba agrikultura no fornesimentu enerjia nian.

El Niño mak fenómenu klimátiku naturál ida durante ne’ebé bee superfísie iha parte sentrál no leste Oseanu Pasífiku ekuatoriál nian manas. Ida-ne’e muda padraun udan-been no anin nian no bele hamosu tempu ne’ebé maka’as iha rejiaun oioin iha mundu.

Relatóriu ne’ebé fó-sai iha semana ne’e husi Gabinete Nasaun Unidas ba Koordenasaun Asuntu Umanitáriu (OCHA, sigla inglés), nasaun sira-ne’ebé deklara estadu emerjénsia kompostu husi Panáma, Honduras, Kosta Rika, El Salvador, Xile no Kolómbia, tanba impaktu husi El Niño no rai-nakdoko iha Kolómbia ne’ebé hamate ema barak.

OCHA ho misaun atu mobiliza no koordena asaun umanitária ne’ebé efetivu no iha prinsípiu iha parseria ho parseiru nasionál no internasionál sira. Objetivu sira husi misaun OCHA nian inklui hamenus sofrimentu umanu iha dezastre no emerjénsia sira; defende direitu sira hosi ema sira ne’ebé presiza; promove preparasaun no prevensaun; no fasilita solusaun sustentável sira.

Panamá

Udan inunda Panamá nian iha Changuinola, afeta ema na’in-1,154 no estraga uma 702; autoridade sira evakua ema na’in-21, ho na’in-98 sei iha abrigu sira, no deklara alerta verde ida iha loron 16 fulan-Agostu ba Bocas del Toro, Ngäbe-Buglé Comarca no Naso Tjër Di.

Governu Panamá nian iha loron-tersa ne’e deklara estadu emerjénsia nasionál ida tanba impaktu klimátiku sira hosi El Niño, hodi fó razaun ba risku sira hosi rai-maran, inundasaun sira no efeitu posivel sira iha ró sira iha Kanál Panamá nian, agrikultura no fornesimentu enerjia nian.

Nasaun sira iha Amérika Sentrál deklara estadu emerjénsia tanba rai-maran ne’ebé maka’as.

Panamá sai hanesan nasaun datoluk iha Amérika Sentrál ne’ebé maka introdús medida emerjénsia sira tanba rai-maran ne’ebé maka provoka hosi El Niño. Falta bee nian hamenus ona númeru hosi ró sira ne’ebé maka liu hosi kanál Panamá nian.

Ministru Interiór Panamá nian, Dinoska Montalvo, hatete katak desizaun ne’e sei permite autoridade sira atu prepara di’ak liután ba konsekuénsia sira hosi rai-maran, ne’ebé estraga daudaun ona ai-horis sira no hamosu risku sira ba seguransa ai-han.

Tanba nível bee nian ne’ebé tun, Kanál Panamá nian hetan obriga atu hamenus númeru ró sira ne’ebé bele liu hosi nia. Ida-ne’e kria problema adisionál sira ba dalan komérsiu xave ida iha mundu.

Iha nota imprensa, Governu hatete katak Institutu Meteorolojia no Hidrolojia Panamá nian (IMHPA) prevee katak El Niño sei kontinua hosi fulan-Outubru tinan ne’e to’o fulan-Marsu tinan 2027, ho udan-been ne’ebé menus hosi média ne’ebé hein iha área balu no nia impaktu sira provavelmente sei dura to’o fulan-Maiu.

Temperatura aas no udan-been ne’ebé menus bele estraga rekursu bee nian no prejudika produsaun agríkola, haktuir hosi nota imprensa.

Governu alerta katak rai-maran bele hamenus nível bee nian iha mota, lagoa no rezervatóriu sira, ne’ebé bele ameasa tránzitu ró sira nian liuhosi Kanál Panamá no fornesimentu bee ne’ebé presiza ba operasaun kanál nian. Jerasaun enerjia idroelétrika mós bele hetan afetadu.

Luz Graciela de Calzadilla, diretora IMHPA nian, hatete katak basias idrografika 11 iha Panamá, ho nível mota nian ne’ebé ki’ik kria difikuldade sira ba sentrálhidroelétriku sira no instalasaun sira tratamentu bee-hemu nian.

Omar Smith, diretór-jerál hosi Sistema Nasionál Protesaun Sivíl Panamá nian, hatete katak El Niño afeta ona ema liu rihun sanulu iha nasaun tomak dezde fulan-Janeiru tinan ne’e.

Governu hatete katak deklarasaun emerjénsia ne’e ho intensaun atu hametin abilidade hosi instituisaun Estadu nian hodi hatán ba tempu estremu no prepara ba risku sira, inklui inundasaun no rai-monu iha área balun no rai-maran iha área seluk.

Honduras

Governu deklara ona estadu emerjénsia iha loron 19 fulan-Agostu iha munisípiu 75 iha alerta vermella ba rai-maran, hodi fó instrusaun ba autoridade sira hodi asegura fundu sira no koordena kooperasaun internasionál.

Deklarasaun ne’e akontese hafoin rai-maran ne’ebé sai aat liu tanba ligadu ho El Niño ne’ebé tau mós munisípiu 71 iha alerta mean nia okos no 88 iha verde nia okos dezde 18 Agostu.

Projetu sira resposta nian iha CERF nia okos – Fundu Emerjénsia Globál ONU nian – no Fundu Umanitáriu Honduras nian, ativu iha munisípiu 23. Hosi munisípiu sira-ne’e, inklui 15 iha alerta mean nia okos. Autoridade sira dezastre nian, ho apoiu hosi ONU no Rede Umanitária Nasionál, avalia nesesidade sira iha munisípiu 75 antes deklarasaun. Besik ema millaun 1.8, populasaun nia dalimak, hasoru inseguransa ai-han iha nível krize ka aat liu entre Agostu no Outubru, inklui 60,000 iha nivel Emerjénsia.

Kosta Rika

Komisaun Nasionál Emerjénsia Kosta Rika nian (CNE) relata katak ema na’in-773 iha abrigu 10 no na’in-418 fila ba uma to’o loron 20 fulan-Agostu, iha tempu udan persistente hosi laloran tropikál ualu dezde loron 20 fulan-Jullu.

Ekipa Cruz Vermelha lima entrega hela ai-han ba família 650 ne’ebé izoladu tanba inundasaun iha territóriu indíjena sira Talamanca, Turrialba no Limón nian.

CNE rekomenda deklarasaun emerjénsia nasionál ida iha loron 20 fulan-agostu tanba hetan impaktu maka’as liu, inklui Turrialba, Limón no Talamanca.

El Salvador

Iha El Salvador, autoridade sira deklara nível aas liu, alerta mean tanba rai-maran meteorolójiku no agríkola. Nasaun ne’e intensifika hela monitorizasaun ba situasaun no prepara ajuda ai-han ba família rurál sira ne’ebé laiha sistema irrigasaun no Nikarágua, hetan afetadu.

Situasaun sai aat liután tanba manas ne’ebé la normál. Temperatura rekorde sira rejista ona iha nasaun tolu hotu iha fulan-Juñu no Jullu, enkuantu iha fulan-Agostu de’it, rejista ona rekorde temperatura hamutuk 14 iha El Salvador.

Xile

Rai-halai ida haleu Tocopilla, iha rejiaun Antofagasta iha norte, lori veíkulu no rai-rahun sira liuhosi dalan sira. Nível mota nian ne’ebé sa’e no risku rai-halai nian halo ema na’in 1,166 sai dezlokadu no afeta ona ema na’in 1,721 iha rejiaun Arica-Parinacota, Tarapacá no Antofagasta, ho na’in 343 iha abrigu sira no maizumenus setór 35 maka izoladu; fasilidade saúde sanulu maka la funsiona, inklui Tocopilla nian, ne’ebé hala’o ho kapasidade ne’ebé redús.

Servisu Nasionál ba Prevensaun no Resposta ba Dezastre (SENAPRED) haruka evakuasaun sira iha komuna oioin iha loron 19 fulan-Agostu, hafoin emerjénsia preventiva ida ne’ebé maka habelar iha norte loron rua antes.

Governu deklara estadu katástrofe ida ba Tocopilla, área ne’ebé hetan impaktu maka’as liu, iha El Niño nia leet ne’ebé nia impaktu bele estende to’o fulan-Marsu 2027.

Kolómbia

Ekipa Umanitáriu Kolómbia nian atualiza Planu Nesesidade no Resposta Umanitáriu (HNRP), identifika ema millaun 1.2 ne’ebé presiza no buka millaun $148 millaun, inklui millaun $82 atu tulun ema vulneravel 127,000 ne’ebé hetan prioridade maka’as to’o tinan ne’e nia rohan.

Ajenda ne’e hatán ba rai-nakdoko ho magnitude 7.4 iha loron 10 fulan-agostu iha San José del Palmar, Chocó. Doadór sira mobiliza ona liu millaun $35, no mós alokasaun CERF millaun $5, tanba resposta muda hosi asisténsia no protesaun ba restaurasaun servisu esensiál sira.

Pelumenus ema 282,709 iha departamentu 15 mak afetadu, ho estragu ba eskola 3,483, sentru komunitáriu 4,996 no instalasaun saúde 348. Governu deklara Estadu Emerjénsia Ekonómika, Sosiál no Ekolójika iha 19 Agostu durante loron 30 nia laran. Ema ne’ebé mate tanba rai-nakdoko liu ona rihun-neen.

TATOLI

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!