DILI, 03 Juñu 2025 (TATOLI)—Timor-Leste (TL) rejista ema mate ho moras rabies hamutuk na’in-haat ona husi Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA) no Ermera.
“Iha Timor-Leste, ita kontinua haree impaktu husi raiva ba animál no ema. Ema na’in-haat mak lakon ona sira-nia vida, na’in-tolu iha RAEOA no ida iha Ermera,” Ministru Agrikultura, Peska, Pekuária no Floresta, Marcos da Cruz, dehan ba jornalista sira, bainhira halo abertura ba workshop fundamentál ba finalizasaun planu estratéjiku nasionál atu elimina rabies iha Timor-Leste, ne’ebé hala’o iha Dili, tersa ne’e.
Tuir nia katak raiva ne’e evitável no tinan-tinan raiva hamate ema barak iha mundu tomak, maioria labarik sira, bainhira mosu ona sintoma.
“Ida-ne’e fó hanoin mai ita katak moras raiva la’ós problema veterinaria nian, maibé dezafiu one health nian, ne’ebé presiza esforsu koletivu, koordernadu, multisetorál no sustentadu,” Marcos informa.
Nia dehan eliminasaun raiva ne’e la’ós imposivel. Nasaun barak hatudu ona katak ho estratéjia korretu, vontade politika no envolvimentu komunidade nian, bele kontrola moras ne’e no ultimamente bele elimina tiha.
Iha fatin hanesan, Vise-Ministru ba Fortalesimentu Institusionál, José Magno dos Reis, konsidera katak kazu rabies hamate ema na’in-haat ameasa saúde públika, ne’ebé presiza atu parte hotu responde ho urjénsia no determinasaun.
“Ida-ne’e hanesan lakon ida-ne’ebé forte no maka’as, katak rabies la’ós ona ameasa ne’ebé sei dook. Nia iha-ne’e ona no nia eziste duni. La halo asaun imediata no koordenada, nia sei kontinua hada’et no sei tau iha risku ema barak nia vida, liuliu ita-nia labarik sira,” José afirma.
Notísia relevante: Koñese moras rabies hodi salva ita, animál no Timor-Leste
Nia haktuir, globalmente, rabies hamate ema hamutuk 59.000 kada tinan, prinsipalmente iha área sira-ne’ebé presiza liu asessu ba vasina no tratamentu pós-espozisaun ne’ebé limitada. Kuaze 40% hosi vítima sira mak labarik sira ho tinan 15 mai kraik, ne’ebé dalabarak asu tata sira bainhira sira halimar ho asu sira iha komunidade.
Aleinde ne’e, Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), Arvind Mathur, hateten tenke fó prioridade aas ba kontrolu moras rabies/raiva no halibur setór oinoin hamutuk ho espesialista sira hodi luta hasoru ameasa urjente ida-ne’e liuhusi surumutu direta.
Nia tenik, Timor-Leste uluk livre ona husi moras rabies/raiva maibé ohin loron hasoru surtu ne’ebé progresivu tebes, maski nune’e, estatutu ne’e bele rekupera fali tanba rabies ne’e bele prevene 100%.
OMS ho Departamentu Negósiu Estranjeiru no Komérsiu Austrália nian ba dezenvolvimentu Planu Estratéjiku Nasionál sai instrumental hodi fó apoiu vasinasaun ba animál, apoiu halo enkontru kolaborasaun tranzfronteirisu ho setór seluk.
Atu kombate ida-ne’e, Ministru Agrikultura, Peska, Pekuária no Floresta, hala’o workshop fundamentál ba finalizasaun planu estratéjiku nasionál atu elimina rabies iha Timor-Leste.
“Workshop ida-nee importante hodi halibur setór xave sira hanesan saúde, agrikultura, edukasaun, autoridade lokál no parseiru dezenvolvimentu hodi finaliza dokumentu importante ida-ne’ebé forma ita-nia vizaun koletiva ba luta kontra raiva iha Timor-Leste. Planu estratéjiku ne’e iha asaun prinsipál hodi hamosu vontade polítika to’o konxiensializasaun públika no asegura asesu ba servisu preventivu no kurativu iha baze.
Workshop ida-ne’e realiza ho apoiu hosi OMS, Departamentu Negósiu Estranjeiru no Komérsiu Austrália nian ba Dezenvolvimentu Planu Estratéjiku Nasionál, Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta, Ministériu Saúde.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Xisto Freitas da Piedade