DILI, 05 Juñu 2025 (TATOLI)—Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste (INSPTL), hamutuuk ho Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) fahe serifikadu ba profisionál saúde hamutuk na’in-40 ne’ebé ramata sira-nia Formasaun Epidemolojia Terenu (FET) durante fulan tolu.
“Ita asiste graduasaun dahuluk husi profisionál saúde sira husi Programa Formasaun Epidemiolojia Terrenu. Marku ida-ne’e sei la sai posivel, se lahó apoiu no kolaborasaun ne’ebé hosi parseiru sira,” Prezidente INSPTL, Merita Monteiro hateten iha nia diskursu, iha ámbitu serimónia graduasaun ba profisionál saúde, iha Novo Turismo, kuarta ne’e.
Nia hato’o agradesimentu ba KOICA no Organizasaun Mundiál Saúde ba sira-nia parseria ne’ebé metin no kompromisu hodi hametin saúde públika iha Timor-Leste.
“Ita-boot nia orientasaun téknika, apoiu jenerozu no vizaun ne’ebé fahe ona hala’o ona papél krítiku ida hodi forma programa ida-ne’e no fó kbiit ba ami-nia pesoál saúde sira iha liña oin ho abilidade sira-ne’ebé presiza atu deteta, hatán ba, no prevene ameasa sira saúde públika nian,” nia dehan.
Nia subliña, graduasaun ida-ne’e la’ós de’it serimónia ida-ne’e mak testemuña ida ba saida mak bele atinje hamutuk liuhosi kolaborasaun signifikativu no objetivu ne’ebé fahe, maibé ida-ne’e reflete investimentu koletivu iha harii sistema saúde ida-ne’ebé reziliente no responsabilidade atu proteje komunidade sira-nia saúde.
Iha fatin hanesan, Reprezentante Organizasaun Mundial Saude iha Timor-Leste, Arvind Mathur, afirma, eventu ida-ne’e marka pasu importante hanesan graduasaun dahuluk iha rai-laran hosi Programa Formasaun Epidemiolojia iha Terrenu (FET).
“Ha’u elojia Ministériu Saúde no Institutu Nasionál Saúde Públika tanba lidera ona inisiativa krítika ida-ne’e hodi hametin forsa traballu saúde públika Timor-Leste nian. Ita-boot nia lideransa reflete kompromisu ida-ne’ebé kle’an atu harii sistema saúde ida-ne’ebé forte liu, no reziliente liu ba povu Timor. Ba graduadu na’in-40, ita-boot hakat ba papél ida-ne’ebé mak importante liu duké uluk,”Arvind informa.
Nia dehan, surtu infesaun respiratóriu sira foin lalais ne’e, dengue, chikungunya no mosu ameasa sira hanesan Zika no Rabies subliña ona lia-loos ida: Timor-Leste tenke prontu. No prontidaun hahú ho profisionál sira-ne’ebé treinadu hanesan epidemiólogu sira-ne’ebé bele deteta, atua no hapara surtu sira molok sira aumenta.
Nia esplika, OMS Timor-Leste nia apoiu, bolseiru na’in-rua hala’o daudaun ona FET avansadu iha Universidade Gadjah Mada, no na’in-haat tan sei tama iha fulan-Agostu ida-ne’e. Investimentu sira-ne’e esensiál no tenke kontinua.
“Ha’u mós hakarak hato’o ami-nia apresiasaun kle’an ba KOICA ba ninia parseria ne’ebé la nakdoko. Ita-boot nia apoiu finanseiru, tékniku no estratéjiku, hametin ona ami-nia abilidade koletiva atu prepara no hatán ba emerjénsia moras infesiozu sira. Ba ami-nia graduadu sira, graduasaun ohin nian la’ós liña finál ne’e mak ita-boot nia bloku partida,” nia dehan.
Aleinde ne’e, Diretora Ezekutiva KOICA, Young Hwa Kang, hateten ohin loron signifikativu ida, kompleta susesu hosi lote dahuluk hosi Programa Formasaun Epidemiolojia iha Kampu Terrenu.
“Ha’u hakarak aproveita oportunidade ida ne’e hato’o ha’u nia agradese ba OMS, INSPTL, Ministériu Saúde no partisipante sira. Iha fulan tolu liubá, partisipante sira hatudu ona dedikasaun ne’ebé notável, hodi hadi’a sira-nia abilidade no hametin ekipa vijilánsia munisipál sira iha detesaun, investigasaun no resposta ba moras,” Young informa.
Nia esplika, nu’udar rezultadu, sira-nia matenek sei hala’o papél esensiál ida hodi salvaguarda saúde públika no asegura intervensaun sira-ne’ebé oportunu bainhira presiza iha nivel munisípiu.
Forsa traballu saúde ne’ebé forte forma fundasaun ba sistema vijilánsia no resposta moras ne’ebé efetivu. Tanba ne’e, programa ida-ne’e dezeña la’ós de’it atu hametin kapasidade epidemiolójika iha nivel munisípiu maibé mós atu fornese esperiénsia pratika hodi rezolve dezafiu sira saúde públika nian.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Xisto Freitas da Piedade





