iklan

KOVALIMA, POLÍTIKA

Autoridade Kovalima forma ekipa task force halo operasaun ba animál la’o livre

Autoridade Kovalima forma ekipa task force halo operasaun ba animál la’o livre

Pesoál husi Diresaun Nasionál Veterinária prepara hela ai-moruk vasinasaun antirrábika atu vasina komunidade nia animál (asu) iha jardín Motael no Klínika Animál iha MAPPF, Dili 26 Juñu 2025. Foto TATOLI/António Daciparu

KOVALIMA, 04 Agostu 2025 (TATOLI)- Autoridade munisípiu (AM)  Kovalima, iha semana kotuk ne’e, forma ona ekipa task forse atu halo operasaun ba animál doméstika hanesan asu no busa ne’ebé la’o livre.

“Ami forma ona ekipa konjunta atu kontrola animál doméstika hanesan asu no busa komunidade sira labele husik livre no tenke kesi ka sulan relasiona surtu virus raiva”, Sekretáriu Munisipál Planeamentu Investimentu no Dezenvolvimentu Integradu, Caetano dos Santos  Ribeiro, dehan ba TATOLI, iha resintu AMC.

Ekipa konjunta ne’e kompostu husi Prezidente Autoridade Kovalima, Miguel Armanda Cardoso, mak sai hanesan Prezidente ba iha ekipa konjunta, Komandante PNTL munisípiu Kovalima, kooperasaun hamutuk ho F-FDTL  iha Tilomar ho Diretór servisu munisipál hotu .

Hafoin forma ekipa konjunta ho baze legál hodi orienta kedas ba administradór postu administrativu hitu, Xefe Suku 30 atu fó sai avizu ba komunidade sira atu labele husik animál  livre, maibé tenke sula ka kesi.

Bazeia ba kalendáriu loron 5 no 6 fulan ne’e, ekipa konjunta hahú tun ba tereñu atu kontrola animál doméstika hanesan asu no busa ne’ebé mak komunidade sira husik livre lakohi kesi ka sulan iha uma.

“Molok atu kontrola mós ita nafatin sai avizu maske fó sai ona karta hodi orienta ba Xefe Suku atu kontinua hato’o ba Xefe Aldeia sira hodi partilla informasaun kona-ba labele husik animál hanesan asu ho busa livre tenke sula ka kesi”, nia afirma.

Moras Rabies

Moras Rabies nu’udar infesaun virus kakutak ho sistem saraf . Virus rabies ne’e jeralmente hada’et ba ema liuhusi animál sira tata ema bainhira la kura lalais maka rabies bele oho ema.

Kauza husi Rabies

Animál prinsipál sai hanesan transmisór Asu,aleinde asu animál seluk ne’ebé lori transmite virus rabies ba ema ne’e mak niki ,busa no Makaku .Virus rabies transmite liuhosi sira nia kabeen ,tata ema ka hosi rakut ema ne’ebé afeita ba moras rabies ,Animál ne’ebé transmite jeralmente animál fuik no animál hakiak sira-ne’ebé  nunka hetan vasinasaun kona-ba rabies.

Sintoma Rabies

Sintoma rabies mosu ho variasaun oioin ,entre loron lima to’o tinan-ida .Maibé sintóma moras Rabies ne’e jeralmente mosu iha loron 30 to’o loron 90 hafoin ema-ne’ebé hetan moras ne’e antes ne’e asu tata ne’ebé hetan infesaun ona.Sintoma Rabies bele mosu lalais  bainhira asu tata fatin besik liu kakutak, ezemplu asu tata iha hirus matan ,iha kakorok ka asu tata iha ulun.

Sintoma Rabies ne’ebé sente iha inisiu ne’e mak hanesan isin-manas bee-doko liman-ain ulun moras kolen lalais nia la iha gostu atu han.

Komplikasaun Rabies  

Rabies moras ida-ne’ebé perigu-liu .Bainhira mosu ona sintoma signifika virus rabies tama ona kakutak no kakuta hetan ona infesaun no halo pasiente nia kondisaun isin tuun lalais de’it .Nia impaktu ema ne’ebé hetan moras sei hetan konflikasaun oioin hanesan iis laiha agunia ,fuan labook aan no mate.

Fó hanoin fali katak molok ne’e ,Prezidente Autoridade Munisípiu Kovalima fó sai ona sirkulár ba autoridade postu administrativu hitu ,suku 30 to’o iha aldeia 148  atu orienta ba komunidade sira kesi  animal asu no busa atu labele husik livre.

Bazeia ba dadus iha Servisu saúde munisípiu Kovalima rejista asu tata sidadaun sira hamutuk 304 husi númeru sidadaun 180-resin mak hetan ona vasina  ba virus rabies ne’ebé  balun kompleta ona no balun   la’o hela.

Jornalista:Celestina Teles

Editór:Florencio Miranda Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!