DILI, 08 Agostu 2025 (TATOLI)-Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, hateten tinan-oin sei fó prioridade ba dijitalizasaun Servisu Migrasaun, nune’e bele kontrola liután mobilidade ema tama sai iha pontu entrada sira.
Nia dehan, prioridade ne’e importante hodi hatán ba númeru ema tama iha pontu entrada sei aumenta bainhira Timor-Leste ofisialmente sai membru organizasaun nasaun sira iha rejiaun sudeste aziátiku (ASEAN, sigla ingles).
“Kuandu tama ba ASEAN, ita komesa asesu livre husi nasaun 10. Entaun, tenke reforsa ita-nia fronteira para halo kontrolu efetivu”, dehan nia ba jornalista sira iha ministériu finansa, sesta-ne’e.
Reforsa Servisu Imigrasaun, tuir ministru importante hodi prevene kestaun ema labele la’o livre iha área fronteira. “Ita kolabora ho Governu Austrália sei harii sistema ida naran e-arrival (deklarasaun entrada ho online). Sistema ne’e iha hela preparasaun nia laran”.
Sistema seluk ne’ebé importante atu moderniza inklui E-Visa (sistema informasaun vistu husi vizitante sira) no sistema data biometriku.
“Sistema ida-ne’e husu ema-nia background, ema ne’e nia intensaun mai halo saida, ema ne’e ninia pásadu saida, sistema mak sei halo nia servisu. Ita iha ona prosesu diskusaun ho Governu Austrália atu implementa. Espera, bele implementa”, nia realsa.
Nia dehan, tinan oin ministériu sei foku ba jestaun no rezolusaun konflitu, liuliu oinsá Diresaun Prevensaun Konflitu konsensializa komunidade hodi prevene konflitu, tanba Timor-Leste atu tama ASEAN presiza komunidade moris iha ambiente livre nia laran para dezenvolvimentu bele la’o hakmatek, ema la’o livre, ema ne’ebé atu halo investimentu bele la’o di’ak.
Notísia relevante: Servisu Migrasaun iha ona orgánika foun
Jornalista : Natalino Costa
Editora : Rita Almeida




