iklan

SAÚDE

Formasaun saúde iha UNTL mak garante sustentabilidade ba dezenvolvimentu

Formasaun saúde iha UNTL mak garante sustentabilidade ba dezenvolvimentu

Edifísiu Sentrál UNTL. Imajen TATOLI/Francisco Sony

DILI, 14 Agostu 2025 (TATOLI)—Espesialista iha Biokimika klinika iha UNTL, Manuel Francisco, hateten formasaun ba área saúde iha Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL) mak garante sustentabilidade ba dezenvolvimentu saúde iha nivel nasional.

“UNTL hanesan universidade publiku ida-ne’ebé garante formasaun ba profisionál sira espesialmente ba iha área saúde, ne’ebé formasaun ida-ne’e foka liu ba iha rai ida-ne’e. Entaun, produtu husi formsaun iha UNTL mak sei garante sustentabilidade servisu ba dezenvolvimentu iha setor saúde iha anivel nasionál,” Manuel Francisco hateten ba Agência TATOLI liuhusi programa “Entrevista Eskluziva” iha estúdiu, Faról, ohin.

Nia dehan, ezijensia atu forma mééiku ida ho kualiddae ezilénsia presiza Estadu tenke halo investimentu ne’ebé mak di’ak, tanba produtu sira-ne’ebé mak ita forma programa ne’ebé mak planeadu iha medisina ne’e iha kualidade formasaun tenke sai hanesan previlieijadu ida ba produtu refere.

Tanba ne’e, sustentabilidade dezenvoviemntu iha setór saúde iha nivel nasionál no ba iha melloramentu ba sistema saúde depende investimentu ba kapitál umanu.

“Atu garante sustentabilidade no funsionamentu iha instituisaun iha área Ministériu Saúde nian, ita presiza formasaun ne’ebé mak mais kapasidade di’ak, atu nune’e  bele ezerse nia funasaun ho di’ak. Tanba ne’e mak ita haree ba dezenvolvimentu setór saúde iha anivel nasionál presiza pesoál relevante kompetativa ba responsabilidade refere. Tenke tau prioridade ba investimentu refere ezemplu UNTL kada tinan forma médiku porvolta 50-resin ne’ebé mak gradua entaun oinsá mak Governu bele absorve produtu refere nivel servisu iha rai ida-ne’e, entaun nasaun ne’e kiik ita tenke haree produtu ka produsaun tenke halo ekivalénsia ho nasaun viziñu,” nia dehan.

Nia esplika, produtu formasaun ne’e bele mós sai hanesan ezijénsia iha merkadu ida, tanba ne’e mak Governu banhira la absorve iha merkdu mak sira sei ba kompete iha merkadu internasional, tanba ne’e mak nivel ba formasaun médiku tenke kualidade ho téknika, nune’e sira solidu no bele implementa tanba koñesementu sira-ne’e jerál.

“Formasaun mediku iha Timor-Leste tenke haree investimentu ho sériu atu nune’e ita-nia kualidade ne’e tenke absorve iha merkadu. Se lae, ema bolu dehan dezempregu profisionál, entaun ida-ne’e labele, entaun oinsá mak ita forma ema refere ho kompeténsia tomak. Bainhira nia termina nia kareira, nia labele hein de’it Estadu absorve nia iha kompetetivu ona, bele halo servisu seluk hanesan kompete iha nasaun viziñu sira hodi bele absorve iha merkadu,” nia dehan.

Iha fatin hanesan, Espesialista Anatomia Umana iha UNTL, Amaro Assunção Corsino, hateten atu haree ba área saúde tenke haree uluk ba iha nia indikadór sira hanesan taxa mortalidade infantil no nivel kobertura iha servisu saúde sira, tanba esparansa moris husi ida-ne’e mak haree katak servisu saúde la’o ka la la’o.

“Ita-nia problema ne’ebé mak daudaun ne’e ita haosru mak iha área nivel primária. Ita haree di’ak ona, maibé ba iha sekundáriu no tersiáriu mak sei iha problema, entaun ho formasaun ne’ebé mak iha, ita tenke investe makaas iha fakuldade medisina, nune’e estudante sira-ne’e mak sei kobre ba iha Ministériu Saúde nia planu sira tuir mai,” nia esplika.

Tuir nia, haree iha nivel sekundária no tersiáriu ne’e sei problema, tanba Tiimor-Leste nafatin halo transferénsia moras sira ba rai-l’ur hodi halo tratamentu.

Tanba ne’e, nia husu Governu investe iha rai-laran, nune’e bele halo tratamentu rasik ba moras sira-ne’ebé mosu iha rai-laran ne’e.

Espesialista iha Embriolojia Umana iha UNTL, Julito dos Santos, dehan tuir observasaun jerál hatudu katak iha área saúde hahú husi ukun an ne’e médiku sira-ne’e konta ho liman fuan, maibé to’o mai agora iha mudansa barak.

“Ita haree to’o agora iha mudansa barak iha rekursu umanu ne’ebé balun ba servisu iha sentru saúde, postu saúde sira, ida-ne’e dezenvolviemntu ne’ebé di’ak ba profisionál saúde sira. Agora, ita haree mós ba iha infraestrutura no iha ne’eba, ita haree Ministériu Saúde lori saúde ba to’o iha komunidade iha área rural. Entaun, ida-ne’e susesu boot ida husi ita-nia Ministériu Saude,” Julito dos Santos hateten.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!