Hosi : João Pinto
“Sira-nia votu uluk mak liberta ita-nia nasaun husi okupasaun no kolonializmu, ita-nia votu ohin loron mak liberta ita-nia an hodi serví nasaun husi ignoránsia, husi kiak no husi frakeza,”
Loron 30 Agostu, loron Konsulta Populár / jajak pendapat/referendum. Loron ida-ne’ebé, ho votu ida de’it, povu Timor-Leste hatudu sira-nia korajen no fiar metin ba sira-nia an rasik no ba liberdade.
Iha tinan 1999, povu Timor-Leste hasoru dezafiu boot ida. Sira hadomi sira-nia rai no sira hakarak deside rasik sira-nia futuru. Iha loron ne’ebá, povu tomak, husi Lorosa’e to’o Loromonu, husi tasi-feto to’o Tasi-mane, husi sira ne’ebé joven to’o sira ne’ebé ferik no katuas, la ta’uk. Sira la ta’uk ba ameasa, intimidasaun no terus oioin husi sira-nia funu-maluk. Sira ba vota hodi hatudu ba mundu katak, maski ita ki’ik, ita mós iha direitu ba auto-determinasaun ka deside ita nia destinu rasik.
Konsulta Populár la’ós de’it prosesu polítiku ida. Maibé, Konsulta Populár ne’e espíritu ida, hahalok ida-ne’ebé tenke moris no metin iha ita hotu-hotu nia personalidade nu’udar jerasaun ba jerasaun. Ne’e hatudu katak povu Timor-Leste la submete ba forsa katak labuka inimigu atu funu, maibé mós fiar metin ba ita-nia hakarak rasik.
Importante ba imi, nu’udar estudante no jerasaun foun ba rai ida-ne’e, atu tau iha imi-nia hanoin katak loron 30 Agostu ita-nia jerasaun uluk fó sira-nia votu ida hodi deside nasaun nia destinu ho surat-tahan iha urna. Maibé, imi-nia votu ohin loron atu deside imi-nia futuru no nasaun la’ós de’it iha urna, maibé iha saladeaula, iha eskola. Imi-nia votu agora mak ho dedikasaun, ho sakrifisiu, ho esforsu, ho matenek ne’ebé imi hetan ka hasai iha eskola ida-ne’e.
Maski ita la hasoru luta hanesan uluk, maibé ita iha luta seluk. Luta ida ne’ebé la’o iha livru ida, iha komputadór, iha kuadru no iha ita-nia hanoin laos barak liu iha fali telephone ka tik-tok. Luta atu sai jerasaun ida ne’ebé matenek, la fasil monu ba lasu sira aat nian no la sai atan ba teknologia hodi halua valores no normas morais, jerasaun ida ne’ebé bele kontribui ba dezenvolvimentu nasionál, no jerasaun ida ne’ebé prepara-an ho maduru atu lidera nasaun no igreja iha futuru. Tanba ne’e, ha’u konvida imi hotu atu uza oportunidade ne’ebé imi hetan iha edukasaun liliu iha eskola doben ida ne’e. Uza matenek hanesan instrumentu atu harii ita-nia nasaun, atu lori Timor-Leste ba prosperidade no justisa.
Professor sira, ita-nia knaar la’ós de’it hanorin matéria. Ita-nia kna’ar mak eduka jerasaun foun atu sai sidadaun ne’ebé responsável, matenek no dignu.
Ita nia pasiénsia, Ita nia dedikasaun no ita nia domin ba forma ema sai matenek, sei sai nu’udar fini ida ba dezenvolvimentu nasaun no igreja. Nune’e, iha komemorasaun Loron Konsulta Populár ba dala 26 ida ne’e: Mai ita hanoin no valoriza sakrifísiu sira ne’ebé halo Konsulta Populár sai realidade. No mai ita uza ita-nia direitu no responsabilidade atu estuda maka’as hodi sai sidadaun ne’ebe matenek no responsável ba futuru nasaun nian.
Viva Timor-Leste! Viva Konsulta Populár! Viva CSJO.
(Diskursu iha ámbitu komemora tinan 26 Konsulta Populár 30 Agostu, iha Koléjiu São José Operário, Balide)




