iklan

EDUKASAUN, DILI, HEADLINE

Espozisaun eleva estudante nia koñesimentu

Espozisaun eleva estudante nia koñesimentu

Sekretáriu Estadu Komuikasaun Sosiál, Expedito Loro Dias Ximenes hatudu hela fotografia ne’ebé prodús husi estudante Departamentu Komunikasaun Sosiál UNTL iha espozisaun foto jornalizmu, reportajen eskrita, dezeñu gráfiku no vídeo. Imajen espesiál

DILI, 11 Setembru 2025 (TATOLI)—Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) liuhusi Fakuldade Siénsia Sosiál (FCS) realiza atividade espozisaun obra estudante nian ho objetivu atu eleva estudante sira-nia koñesimentu no abilidade ba iha públiku iha área foto jornalizmu, reportajen eskrita, dezeñu gráfiku, vídeo, semináriu no talk show.

“Espozisaun obra estudante ne’e hahú kedan iha 2019 to’o ohin loron. Ida-ne’e ita realiza ba dalimak, nune’e sai ona hanesan kultura ba Depertamentu Kominikasaun Sosiál UNTL atu fó oportunidade ba estudante sira atu aprezenta sira-nia obra kriatividade liuhusi pratika iha terrenu no ba públiku,” Prezidente Komisaun Organizadora Espozisaun Obra Estudante, Apolónia Nunes hateten ba jornalista sira iha FCS, Kaikoli, Kinta ne’e.

Nia haktuir atividade referida iha programa lima (5), dahuluk foto jornalizmu hanesan dezeñu gráfiku jornál parede, daruak semináriu, datoluk talk show, dahaat kompetisaun no ikus animasaun.

Aleinde husi espozisaun referida, atu mentaliza mós estudante sira-nia pensamentu hodi kontribui ba dezenvolvimentu nasionál.

Nia subliña atividade referida hetan kontribuisaun husi estudante sira ho nia orsamentu kada estudante $2.50 no hetan apoiu husi SEKOMS, Sylvia Dili no alumni komunikasaun sosiál UNTL rasik.

Iha fatin hanesan, Vise Dekanu I Fakuldade Siénsia Sosiál no Polítika, José da Costa Magno, agradese ba dosente sira-ne’ebé forma ona estudante sira, hodibele prodús obra.

“Tanba ne’e, ohin etapa ida, ita goza ita-nia produtu rasik, no ita ko’alia kona-ba kompeténsia ba edukasaun. Ita-nia produtu sira-ne’e mak sai hanesan kompeténsia nune’e ema dehan ita-nia produsaun ne’e mak verdade, ne’ebé mak ita hatudu ba ema katak teoria ho pratika sempre la’o hamutuk. Se laiha teoria susar ba ita atu deskobre pratika ne’ebé mak di’ak,” nia dehan.

Tuir nia, obra sira hanesan fotografia, artigu sientífiku, vídeo, ema haree hanesan baibain, maibé aban ema hahú lembra no bainrua sai hanesan istória ba ema idak-idak.

“Iha-ne’e, Departametu Komunikasaun Sosiál forte tebes, tanba ita foin iha doutoramentu foun rua, hanesan doutoramentu letra, ne’e hanesan ema ida-ne’ebé komprende di’ak kona-ba linguístika,” Vise dekanu ne’e tenik.

Magno haktuir, hanesan Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão hateten tempu ona prodús iha rai-laran, atubele hamenus importasaun.

“Ha’u fiar katak komunikasaun sosiál hahú ida-ne’e, sira prodús foto rasik, no haree situasaun sira-ne’ebé únika no difísil sira halo ba vídeo. Ida-ne’e ha’u fiar katak tempu ruma sei sai istória,” nia hateten.

Nia hatutan fakuldade iha polítika ida, futuru kada departamentu iha salaun boot ida ho kualidade, atubele uza tuir universidade moderna nian.

Entretantu, Sekretáriu Estadu Komuikasaun Sosiál, Expedito Loro Dias Ximenes konsidera obra estudante sira-nian hanesan obra ida-ne’ebé marka importante ida ba futuru atu sai repórter di’ak iha órgaun komunikasaun sosiál.

“Iha mundu jornalizmu fotografia bolu dehan ko’alia iha lian rihun ida, maibé se ita hakerek testu notísia ida atu fó-sai iha jornál, rádiu no televizaun nia testu bele halo meia pájina. Ida-ne’e dehan liafuan atus ida de’it, maibé foto jornalizmu bele lian rihun ida,” nia informa.

Expedito informa Governu liuhusi Sektetaria Estadu Komunikasaun Sosiál sei apoiu nafatin obra hirak-ne’e iha futuru.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!