DILI, 29 Setembru 2025 (TATOLI) – Parlamentu Nasionál (PN) aprova adezaun Timor-Leste (TL) kona-ba Akordu Turizmu ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés).
Konsidera país reitera ona dezde ninia independénsia kompromisu ho multilateralizmu, integrasaun rejionál no konsolidasaun relasaun kooperasaun ho ninia parseiru sira Sudeste Aziátiku.
Akordu Turizmu adotadu iha Phnom Penh, Kambodia 04 Novembru 2002, estabelese kuadru jurídiku vinkulativu ho objetivu promove ASEAN hanesan destinu turístiku ASEAN úniku no integradu, fasilita viajen intrarejionál, mellora konetividade no kompetetividade setór no reforsa formasaun no kualifikasaun rekursu umanu.
Konsidera Akordu kotempla entre elementu seluk, fasilitasaun viajen iha laran no bá ASEAN, liuhusi izensaun vistu no simplifikasaun prosedimentu, dezenvolvimentu servisu transporte no infraestrutura turístika.
No kooperasaun matéria formasaun profisionál no rekoñesimentu kualifikasaun setór turizmu.
PN aprova mós adezaun Timor-Leste ba Akordu Multilaterál ba ASEAN kona-ba Servisu Aéreu
Aleinde ne’e, Parlamentu Nasionál mós aprova adezaun Timor-Leste ba Akordu Multilaterál ba ASEAN kona-ba Servisu Aéreu no ninia Protokolu neen.
Akordu ne’e asinadu iha 2009, estabelese rejime jurídiku vinkulativu ho objetivu liberaliza servisu aéreu regula pasajeiru entre Estadu-membru ASEAN, liuhusi konsesaun resíproka direitu datoluk, liberdade dahaat no dalimak ba vou entre kapitál no entre subrejiaun ASEAN.
Konsidera Protokolu neen ne’e mak hanesan; konsensaun direitu ilimitadu datoluk no dahaat entre aeroportu internasionál iha rejiaun ASEAN rasik. Konsesaun direitu dalimak mak liberdade iha rejiaun laran rasik.
No liberalizasaun liberdade datoluk no dahaat entre subrejiaun diferente no konsensaun direitu liberdade dalimak entre Estadu-membru no subrejiaun distinta, no liberdade datoluk ho dahaat entre kapitál sira Estadu-membru ASEAN. Ikus liu mak liberdade dalimak entre kapitál ASEAN.
Adezaun ba MAAS no ninia Protokolu konstitui pasu ida estratéjiku ba integrasaun plena Timor-Leste iha komunidade ekonómika ASEAN no ba konsolidasaun ninia estatutu hanesan membru organizasaun 11.
Konsidera prosesu ne’ebé la’o hela, adezaun país nian hanesan membru plenu direitu iha ASEAN, ne’ebé formalmente sei akontese iha 26 Outubru tinan ne’e iha Kuala Lumpur Malázia, ho ida-ne’e presiza aprovasaun país nian ba Akordu referidu.
Protokolu AHTN
PN aprova mós projetu rezolusaun númeru 28/VI(2a) adezaun país nian ba Protokolu no ninia Protokolu Alterasaun kona-ba Nomensiatura Tarifária Armonizada ASEAN (AHTN).
Estadu-membru adota Protokolu ne’e iha 7 Agostu 2003 ho objetivu estabelese estrutura ida komún ba klasifikasaun tarifária merkadória bazeia ba Sistema Armonizasaun Mundiál Alfándega.
Protokolu ne’e alteradu iha 15 Maiu 2004 no Protokolu daruak iha 8 Abríl 2010, ne’ebé introdús regra komplementár utilizasaun nota esplikativa, estrutura instituisionál no prosedimentu atualizasaun.
Aplikasaun ne’e esensiál ba implementasaun plena no efikásia Akordu kona-ba Komérsiu ASEAN, ho lista tarifa espresa ho baze iha kódigu.
Iha relatóriu no paréser Komisaun B nian subliña nesesáriu no oportunu ba aliñamentu jurídiku instituisionál Timor-Leste hanesan arkitetura aduaneira no tarifa ASEAN, garante uniformidade klasifikatória no partisipasaun iha mekanizmu rejionál atualizasaun AHTN, iha konformidade ho téknika normativa konsolidada, nune’e favoravel atu hetan aprovasaun plenária.
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora





