KOVALIMA,11 Novembru 2025 (TATOLI)- Ministériu Saúde (MS) liuhusi Vise-Ministru Fortalesimentu Instituisionál Saúde, José dos Reis Magno, kuarta-ne’e, hamutuk ho Autoridade Munisípiu Kovalima lansa kampaña nasionál hodi prevene moras raiva iha Eskola Bázika Centrál (EBC) Ladi, Munisípiu Kovalima.
“Ita hala’o kampaña nasionál ba prevensaun Raiva ne’e atu kontinua sensibiliza ba sosiedade tomak hodi kuidadu no antesaun ba moras raiva iha Timor-Leste. Liuliu komunidade no koopera ho ekipa sira hodi prevene virus Raiva,” dehan Governante ne’e liuhusi diskursu iha resintu eskola EBC -Ladi, ohin.

Tuir dadus husi Ministériu Saúde rejista katak asu-tata sidadaun sira mai husi munisípiu 10 hamutuk 4.000-resin, husi númeru ne’e sidadaun ne’ebe maka lakon vida tanba moras raiva na’in-22.
Ho nune’e, nia dehan medida sensibilizasaun ba sidadaun sira, nune’e bele uza hasoru virus raiva, tanba ne’e Governu kria kondisaun halo kooperasaun ho organiasaun mundiál saúde adopta medida intersetoriál hodi elimina surtu raiva.
“Medida atu elima surtu raiva maka presiza vasina masál ho sistematika ba animál asu sai hanesan sistematika hodi kontrola moras raiva,presiza halo jestaun ba asu sira atu labele la’o livre liuliu atu sulan,” dehan nian.
Relasiona ho moras Raiva, Governante fó hanoin ba sidadaun presiza kesi no sulan animál sira hanesan busa, lekirauk no asu atu labele tata sidaduan sira hodi transmita moras raiva.
Atividade lansamentu ne’e, pesoál saúde sira hala’o kampaña hodi hatudu metodu oinsá atu fase-kanek bainhira asut-tata sidadaun sira. Maka tenke fase ho bee ne’ebé sulin durante minitu 15 hafoin transporta ba fasilidade saúde atu simu imunizasaun.
Iha sorin seluk, Prezidente Autoridade Munisipiu (PAM), Kovalima Miguel Armada Cardoso, moras Raiva sai ameasa ba Kovalima, tanba munisípiu Kovalima hanesan munisipiu ne’ebé viziñu ho nasaun Indonézia.
“Virus raiva sai problema ba ita tanba Kovalima nasaun ne’ebé viziñu ho Indonézia bazeia ba dadus husi servisu saúde munisípiu Kovalima rejista ema 600-resin maka asu tata no na’in-hitu lakon vida ona”, nia relata.
Ho kazu ne’ebé maka iha hanesan autoridade Kovalima mós buka meiu hodi solusiona liuliu halo prevensaun ba kazu maka balun konsege halo vasina balun la konsege tanba jeográfika.
“ Ha’u atu informa ami hasoru difikuldade maka menus rekursu, nune’e bainhira ekipa sira halo operasaun ba komunidade nia-asu ne’ebé husik livre maibé mós laiha ekipamentu no finanseira”, nia informa.
Komunidade na’in-90 simu ona vasina kompletu
Entretantu, Diretór Servisu Saúde Munisípiu Kovalima ne’e relata komunidade ne’ebé asu-tata hamutuk 611 no sidadaun na’in 90-resin maka simu vasina Raiva kompletu.
“ Ho nune’e Servisu saúde munisípiu Kovalima ami implementa atividade prinsipál lima hodi halo prevensaun ba moras raiva ba sidadaun sira iha munisípiu Kovalima, nune’e bele halo prevensaun ba moras raiva”, katak nia.
Atividade prinsipál lima ne’e mak hanesan, halo atendimentu ba sidadaun sira ne’ebé asu tata, edukasaun promosaun saúde ba komunidade no eskola sira iha suku 30, aldeia 148 .
Atividade loke filmajen moras raiva, atividade teste tuir ba ema sira asu-tata no liuhosi enkontru konsellu koordenasaun munisipál apoiu metigasaun moras raiva, nune’e bele halo prevensaun ba moras raiva .
Moras Rabies
Moras Rabies nu’udar infesaun virus kakutak ho sistem saraf .Virus rabies ne’e jeralmente hada’et ba ema liuhosi animál sira tata ema bainhira la kura lalais maka rabies bele oho ema.
Kauza hosi Rabies
Animál prinsipál sai hanesan transmisór Asu,aleinde asu animál seluk ne’ebé lori transmite virus rabies ba ema ne’e mak niki, busa no Makaku .Virus rabies transmite liuhosi sira nia kabeen ,tata ema ka hosi rakut ema ne’ebé afeita ba moras rabies ,Animál ne’ebé transmite jeralmente animál fuik no animál hakiak sira-ne’ebé nunka hetan vasinasaun kona-ba rabies.
Sintoma Rabies
sintoma rabies mosu ho variasaun oioin ,entre loron lima to’o tinan-ida .Maibé sintóma moras Rabies ne’e jeralmente mosu iha loron 30 to’o loron 90 hafoin ema-ne’ebé hetan moras ne’e antes ne’e asu tata ne’ebé hetan infesaun ona.Sintoma Rabies bele mosu lalais bainhira asu tata fatin besik liu kakutak ,ezemplu asu tata iha hirus matan ,iha kakorok ka asu tata iha ulun.
Sintoma Rabies ne’ebé sente iha inisiu ne’e mak hanesan isin-manas bee-doko liman-ain ulun moras kolen lalais nia la iha gostu atu han.
Komplikasaun Rabies
Rabies moras ida-ne’ebé perigu-liu .Bainhira mosu ona sintoma signifika virus rabies tama ona kakutak no kakuta hetan ona infesaun no halo pasiente nia kondisaun isin tuun lalais de’it .Nia impaktu ema ne’ebé hetan moras sei hetan konflikasaun oioin hanesan iis laiha agunia ,fuan labook aan no mate.
Tuir dadus asu tata sidaduan sira iha Kovalima hamutuk 611 husi númeru ema ne’ebé hetan vasina ba dose dahuluk 528, dose ba daruak 345 no ba datoluk 249 no ba dala haat 125 nune’e ema ne’ebé simu vasina kompleta na’in 90-resin.
Notisia relevante: FOTO ATUÁL : Governu no OMS esforsu prevene moras raiva
Jornalista: Celestina Teles
Editór : Florencio Miranda Ximenes




