iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, HEADLINE, POLÍTIKA, Uncategorized

Orsamentu millaun $17-resin INFPM pasa, Governu kontinua hadi’a prestasaun

Orsamentu millaun $17-resin INFPM pasa, Governu kontinua hadi’a prestasaun

Votasaun espesialidade ba Proposta-Lei Orsamentu Ministériu Finansa, iha sala Plenária Parlamentu Nasionál. Imajen TATOLI/Francisco Sony

DILI, 20 Novembru (TATOLI) – Parlamentu Nasionál aprova proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan fiskál 2026 ba Institutu Nasionál Farmásia no Produtu Medikamentu (INFPM) ho montante $17.070.365 iha faze espesialidade ho votu a-favór 42, kontra 0 no abstensaun 22.

Orsamentu ne’e aloka ba saláriu no vensimentu $868.896, bens no serbisu $14.550, transferénsia públika $1.550.500, kapitál dezenvolvimentu rihun $100.

Orsamentu  ne’e atu implementa Programa Funsionamentu no Dezenvolvimentu Instituisionál $2.534.205, Programa Kuidadu Saúde Primáriu $12.746.664, Programa Kuidadu Saúde Sekundáriu no Tersiáriu $1.789.500.

Durante apresiasaun OJE, Deputada PLP, Maria Angelina Sarmento, koloka kestaun iha saúde sempre ligadu ho problema falta ai-moruk iha estabelesimentu saúde no pasa reseita ba pasiente sosa iha klínika privada.

Hodi sujere Governu atu haree ona oinsá prodús rasik ai-moruk iha rai-laran hodi hapara sosa ai-moruk iha rai-li’ur.

Deputada KHUNTO, Irene Gonzaga, husu kontrola presu ai-moruk  iha klínika privada no regula tau atensaun klínika xinés nia tanba maioria ai-moruk sira hakerek de’it letra xinés.

Deputadu FRETILIN, Dário Madeira, husu disponibiliza medikamentu iha estabelesimentu saúde hodi atende povu tanba kada tinan Parlamentu aprova orsamentu Ministra Saúde, Elia Amaral, dehan bainhira Governu Dasiak tama iha stock out ai-moruk liu 30% lamenta iha tinan 2023, no hasoru problema barak hanesan tinan barak ona médiku sira pasa reseita ba iha  klínika privada.

Maibé MS introdús Dekretu-lei númeru 2/2025 , 22 Janeiru, ba iha Rejime Importasaun Armazenamentu, Distribuisaun no Venda no Exportasaun Produtu Médiku hodi haree kestaun ne’e.

“Ba ida-ne’e, ita halo mudansa ona ba iha farmasia privada sira atu estabelese oinsá halo transportasaun husi ai-moruk  iha mekanizmu armazenamentu,” nia hateten.

Nune’e mós halo ona dijitalizasaun integradu bele kontrola pasa reseita ai-moruk ba iha pasiente hira mak konsumu ka ba iha klínika privada.

“Tanba durante ne’e akontese, iha setór saúde iha tinan barak nia laran, hodi bele kontrola distribuisaun ba iha armazenamentu,” nia katak.

Ministra Saúde ne’e husu fó valorizasaun setór saude no rejeita aimoruk laiha.

Tuir dadus distribuisaun iha ai-moruk entre totál item medikamentu ne’ebé mak populasaun hetan konsumu kuaze rihun 60 distribui ba iha fasilidade saúde sira até Setembru 2025.

Ministériu rejista preokupasaun ba ai-moruk sira tama husi nasaun Xina ho lian xinés, ho dekretu-lei ne’ebé bele kontrola liliu iha lisensiamentu.

Kona-ba akizisaun medikamentu husi empreza sira perante tuir lei aprovizionamentu.

Nia husu hamutuk hadi’a prestaun saúde iha Timor-Leste.

Jornalisa: Nelson de Sousa

Editór: Evaristo Soares Martins

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!