BAUKAU, 02 Fevereiru 2026 (TATOLI)—Diresaun Jerál Serbisu Rejistu no Notariadu (DSRN) Ministériu Justisa (MJ) planeia sei aplika taxa ba komunidade liuliu halo tratamentu dokumentu identidade, sertidaun nasimentu no seluk tan iha tinan-ne’e.
Diretór jerál Diresaun Serbisu Rejistu no Notariadu Ministériu Justisa, Agostinho Gonçaves Vieira, esplika desizaun referida foti bazeia ba Dekretu-Lei Númeru 46/2011 kona-ba Regime Emolumentar dos Registos e do Notariado no diploma ministeriál 14/2025 kona-ba Prosedimentu Pagamantu Rejistu Elmuludimentu atu rejistu Notariadu no Modelu Respetivu Fatura ne’ebé durante ne’e seidauk aplika tanba haree ba situasaun polítika iha Timor-Leste.
“Sei prepara hela asuntu iha Ministériu Finansas (MF) hodi loke konta banku nune’e tuir planu sei hahú inísiu trimestrál ne’e ka trimestrál daruak,” Agostinho hateten bainhira sensibiliza Dekretu-Lei Númeru 46/2011 iha Sentru Konvensaun Baukau (CCB-sigla portugeza), Vila Antiga, Baukau, Segunda ne’e.
Agostinho relata Ministériu Justisa liuhusi DSRN halo ona prosesu preparativu hanesan despaixu diploma ministeriál no prosedimentu pagamantu (valór pagamantu) no loke bankária iha Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste (BNCTL-sigla portugeza) nune’e fasilidade komunidade hotu selu taxa iha banku.
DSRN kompromete sei hadi’a maneira atendimentu públiku relasiona ho prosesu trata dokumentu hanesan sistema, blanku liuliu ba idozu sira no foin-sa’e sira sei liuhusi online bainhira hahú implementa ona programa referidu.
“Ita sei hadi’a atendimentu ho di’ak no prosesu hotu liuhusi online,” Agostinho Vieira subliña.
Nia argumenta desizaun ne’e foti hodi kontribui ba reseita Estadu nune’e bele utiliza ba dezenvolvimentu Estadu liuhusi selu kartaun billeti indentidade (BI), sertidaun nasimentu, sertidaun kazamentu no seluk tan.
Iha fatin hanesan, Xefe Suku Kaikua, Postu Administrativu Vemasse, Anibal Henrique da Costa rekomenda ba DSRN liuliu Serbisu Munisipál Kadastrál Rejistu Notariadu Baukau atu hadi’a sistema atendimentu bainhira desizaun selu dokumentu hahú implementa no kontinua disemina informasaun ba komunidade iha área rurál nune’e povu rona no komprende.
“Taxa ne’e se bele halo redusaun tanba maioria komunidade kbi’it laek no bainhira selu ona tenke prosesu loron-ida, labele demora,” Anibal da Costa rekomenda.
Entretantu, tuir dokumentu ne’ebé fó-sai, tabela atu rejistu sivíl kada sidadaun sei selu dokumentu sertidaun RDTL ho valór $3, deklarasaun livre kriminál $5 no BI $5. Dokumentu seluk hanesan elmuludimentu atu rejistu prediál sei selu valór $50, ipoteka voluntária $25, asaun desizaun $10 no inkrisaun propriedade orizontál $50.
Jornalista: Natalino Belo
Editór: Xisto Freitas da Piedade






