iklan

HAKBESIK, OEKUSI

Alterasaun Estatutu RAEOA garante transparánsia ba dezenvolvimentu rejionál 

Alterasaun Estatutu RAEOA garante transparánsia ba dezenvolvimentu rejionál 

Vise-Ministru Asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa .Foto/Tatoli

DILI, 03 Abríl 2026 (TATOLI)-Alterasaun Lei-Númeru 3/2014, kona-ba Estatutu Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi-Ambenu (RAEOA) iha Novembru 2023 (Lei n.º 18/2023) fó mudansa importante ba governasaun no autonomia RAEOA ho integrasaun Ataúro.

 

Mudansa ne’e bele fó oportunidade ba masimiza dezenvolvimentu rejionál, garante transparénsia no sustentabilidade, sustenta autonomia, no responde aspirasaun komunitáriu.

Vise-Ministru ba Asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa, dehan Governu sentrál dezde 2014 halo alterasaun Lei RAEOA nian, ho nia espíritu mai husi Konstituisaun kona-ba tratamentu espesiál ba Oekusi ho Ataúro hodi introdús medida sira tratamentu espesiál.

Ho ida ne’e mak estabelese rejiaun administrativa espesiál hodi harii Zona Espesiál Ekonomia Sosiál no Merkadu (ZEESM) ho nia espesialidade oinsá transforma prepara Oekusi hanesan rejiaun espesiál ho zona ekonomia espesiál ho ninia lejizlasaun sira. No harii Fundu Ekonómika Dezenvolvimentu (FEDA) iha Oekusi inklui Ataúro.

Maibé, hafoin Governu sentrál halo avaliasaun liuliu iha Governu Dasiak, haree presiza redezeña no redefine fali Governu sentrál nian ba RAEOA ho esperiénsia tinan 10-resin.

Ba prezensa Governu sentrál nian liuhusi polítika sira ne’ebé transforma ba RAEOA ho ZEESM no FEDA ho komplesidade oioin kona-ba númeru forsa traballu boot tebtebes, kompara ho munisípiu sira seluk ne’ebé agora goza ona ba tranzisaun podér lokál hodi estabelese autoridade munisípiu ninian ho priensimentu ba kargu xefia sira bainhira avaliasaun finál hatudu ona munisípiu balun tama ona ba iha podér lokál.

Nia hateten, ho nune’e ekipa serbisu lidera husi Primeiru-Ministru envolve mós Komisaun Funsaun Públika,Ministériu Finansa, Administrasaun Estatál, Obra Públika, Planeamentu no Investimentu Estratéjiku dezde fulan-Dezembru 2025 halo akompañamentu intensivu hodi aprezenta fali organigrama estrutura foun atu ekipara tiha estrutura administrasaun RAEOA nian ne’ebé boot tebes, númeru funsionáriu barak, renumeráriu boot iha realidade populasaun hanesan hela ho munisípiu sira seluk.

“Redefine fali mákina administrasaun, situasaun sira ne’ebé reflete autoridade RAEOA durante tinan 10-resin, redús funsionáriu no kargu xefia sira hodi ekipara ho munisípiu sira seluk agora iha hela faze tranzisaun”, Nia hateten ba Tatoli.

Iha sorin seluk, deputadu Natalino dos Santos, husi Kongresu Nasionál Rekonstrusaun Timorense (CNRT, sigla portugés), hateten iha alterasaun Estatutu RAEOA prevee iha artigu ida RAEOA superitendénsia husi Primeiru-Ministru agora iha implementasaun hamosu dekretu foun ida ho forma nafatin rejiaun espesiál administrativa tanba lei eziste hela. Maibé, atu nomea sekretáriu sira kuaze hanesan ho muníspiu ne’ebé ezite.

Tuir Nia, administrasaun Oekusi presiza duni halo ajustamentu tanba Governu haree durante ne’e buat balun lao la di’ak entaun Ezekutivu iha dever oinsá atu regulariza no halo kontrolu ida di’ak entre Governu sentrál ho rejiaun.

“Entaun, foin daudaun halo alterasaun atu bele haree halo redusaun ba menbru autoridade, uluk iha lei hatete nune’e, agora ba sekretáriu rejionál iha tolu de’it, depende ba demanda”, tenik.

Tuir Nia, agora hakarak tranforma Oekusi atu sai munisípiu lei la bandu ne’e di’ak liu hodi goza podér lokál nune’e populasaun sira iha ne’eba bele hili sira-nia Prezidente munisípiu no menbru asembelia rejionál [deputadu lokál] hodi diskute no aprova planu no pograma rasik. Maibé Oekusi nafatin hanesan rejiaun espesiál.

Deputadu Joaquim dos Santos, husi Frente Revolusionária Timor-Leste Independente (FRETILIN), hateten lei foun ne’e nia aspeitu pozetivu ituan de’it tanba hasai tiha kompeténsia konstituisionál RAEOA ninian hodi sentraliza fali iha Governu sentrál hatur iha Primeiru-Ministru nia supervizaun.

“Desizaun hothotu ne’ebé RAEOA foti tenke notifika husi Primeiru-Ministru. Direitu ne’ebé Konstituisaun fó tuir lei anteriór ba Oekusi iha autonómia absoluta atu foti desizaun, maibé lei foun ba hasai tiha sentraliza fali Governu sentrál, signifika ekiparasaun autoridade RAEOA tun fali ba munisípiu”, kestiona.

Nia hateten, ida ne’e nia impaktu sei ba ekonomia, polítika sosiál merkadu ne’ebé atu kuda iha RAEOA sai hanesan laboratóriu atu susesu karik bele implementa mós iha territóriu laran ida ne’e failla sei labele funsiona.

Akademista, Alexandre Corteral, husi Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), dehan tanba tuir Konstituisaun fó kbiit luan ba sira hanesan rejiaun espesiál,mak Governu sente katak sira la efetivu presiza halo reforma instituisionál ne’ebé hala’o daudaun.

Nia realsa, tanba RAEOA ne’e iha buat rua, podér lokál ho sira-nia dezenvolvimentu ekonómiku tenke abranje hotu.

“Desentralizasaun no podér lokál tenke aplika, maibé haree iha kontestu konstituisionál, tanba sira rejiaun kbiit dezenvolvimentu tenke luan liu tuir Konstituisaun fó, liuliu alokasaun orsamentu labele hanesan ho munisípiu sira seluk”, afirma.

Hodi dehan, desentralizasaun no podér lokál ema Oekusi oan tenke hola parte fatin estratéjiku sira atu hola desizaun no halo planu hodi lori dezenvolvimentu ba to’o baze no Governu sentrál bele fó apoiu.

Observadór, Celestino Pereira, Diretór fórum organizasaun sosiedade sívil husi Lao Hamutuk, hateten podér lokál no transparánsia ne’e mandatu konstituisionál Governu hotu nian atu enkoraza sidadaun no parte interasadu sira bele partisipa ativu iha prosesu dezenvolvimentu.

Hodi dehan, durante ne’e haree RAEOA kuaze iha defisiésia transparánsia no partisipasaun públiku, entaun tinan barak Lao Hamutuk hanoin katak Oekusi presiza iha ajustamentu hanesan ho munisípiu sira seluk atu iha bele koordenasaun di’ak liu kona-ba transparánsia nível di’ak liu iha partisipasaun.

Tanba Oekusi nia define tiha estatutu hanesan autónomu ne’ebé marka ambisaun boot ida maibé realmente la realiza nia mehi .

“Ami aseita katak, Oekusi sai hanesan autoridade munisipál sira seluk, atu ajuda efetivu liután”,relasa.

Tanba objetivu ZEESM iha Oekusi ne’e atu investimentu ne’ebé boot liu hodi atrai investidor sira atu envolve iha projetu ne’ebé harii iha enklave maibé hapara investimentu ne’e iha dalan klaran mandatu sira troka malu.

“Entaun, oportunidade ne’e tenke sai mudansa transparánsia no mellora partipasaun públiku, investimentu ne’ebé halo tenke konfirma ho nia impaktu”, nia hakotu.

Jornalista: Nelson de Sousa 

Editór: Florencio Miranda Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!