Autór: Angenilio dos Reis Jerónimo
Fakuldade Direitu Universidade Nasionál Timor lorosa’e
Funsaun Atuál Asesór Legál
- Introdusaun
Reforma ba administrasaun públika iha Timor-Leste sai nu’udar pilar sentrál ida husi prosesu harii Estadu depois restaurasaun independénsia iha tinan 2002. Iha kontestu pós-konflitu, ne’ebé karakteriza ho frajilidade instituisionál, falta rekursu umanu kualifikadu no laiha estrutura administrativa ne’ebé konsolidadu, ita-nia nasaun hasoru dezafiu boot atu harii administrasaun públika ida ne’ebé kapaz atu garante prestasaun servisu esensiál ba populasaun ho efikáz.
Husi ponto-de-vista teóriku, administrasaun públika mak konjuntu instituisaun, norma no prátika sira ne’ebé foti responsabilidade ba implementasaun polítika públika no jestaun rekursu Estadu nian. Tan ne’e, ninian kualidade fó influénsia direta ba kapasidade governativa, dezenvolvimentu ekonómiku no konfiansa sidadaun sira nian ba instituisaun sira. Iha nasaun sira ne’ebé foin dezenvolve an, prinsipalmente sira ne’ebé foin sai husi konflitu, hanesan Timor-Leste, reforma Administrativa Públika asume papél ne’ebé indispensável, hodi serví nu’udar instrumentu ba estabelizasaun polítika no promosaun dezenvolvimentu sustentável.
Presiza reforma iha Timor-Lestela’ós de’it tanba frajilidade sira ne’ebé mai husi períodu koloniál no okupasaun Indonézia nian, maibé mós tanba ezijénsia atu aliña funsionamentu Estadu nian ho prinsípiu modernu governasaun nian, hanesan efisiénsia, transparénsia, responsabilidade no prestasaun de kontas (accountability). Iha sentidu ne’e, reforma administrasaun públika la limite de’it ba mudansa estrutura ka organizasionál, maibé envolve mós transformasaun kulturál no komportamentu iha funsaun públika nia laran.
Nune’e, nesesidade sosiál no ekonómika populasaun Timor nian ne’ebé sai kompleksu liután, ezije administrasaun públika ida ne’ebé fó atendimentu ne’ebé efisiente, desentralizadu no orientadu ba rezultadu. Tan ne’e, introdusaun ba reforma administrativa sira iha objetivu atu hadia kualidade servisu públiku, hametin kapasidade instituisionál no promove jestaun ida ne’ebé rasionál no efisiente liután ba rekursu públiku sira.
Ho nune’e, reforma administrasaun públika iha Timor-Leste tenke komprende nu’udar prosesu ida ne’ebé kontínua no multidimensionál, ne’ebé envolve dimensaun polítika, administrativa no sosiál, hodi sai fundamentál ba konsolidasaun Estadu Direitu Demokrátiku no ba promosaun dezenvolvimentu nasionál.
- Kontestu Istóriku no Nesesidade ba Reforma
Kompreensaun kona-ba reforma administrasaun públika iha Timor-Leste ezije análise ida ba ninian tranjetóriu istóriku, ne’ebé marka ho deskontinuidade instituisionál sira ne’ebé susesivamente. Durante períodu administrasaun koloniál portugueza, estrutura administrativa limitadu tebes, sentralizadu no orientadu liuliu ba konfins kontrolu territóriu, ho preokupasaun ne’ebé debilitadu ba prestasaun servisu públiku ba populasaun lokál.
Hafoin ida ne’e, durante okupasaun Indonézia (1975–1999), territóriu ne’e integra tiha ba sistema administrativu Indonézia nian. Maske períodu ne’e introduz infraestrutura no prátika administrativa balun ne’ebé submetidu ba interese governu sentrál iha Jakarta. Nune’e, partisipasaun sidadaun timoroan sira-nian iha nível superior administrasaun nian limitadu tebes, ne’ebé difikulta transferénsia koñesimentu no kompeténsia administrativa sira depois de independénsia.
Momentu krítiku akontese iha tinan 1999, liu tiha referendu auto-determinasaun, bainhira maior parte husi infraestrutura administrativa sira hetan destruisaun durante violénsia ne’ebé tuir mai. Eventu ne’e husik nasaun ne’e pratikamente laiha instituisaun públika ne’ebé funsional, laiha arkivu administrativu no ho falta rekursu umanu kualifikadu ne’ebé boot tebes. Nune’e, bainhira restaura independénsia iha 2002, Timor-Lestetenke hahú fali husi zero hodi harii ninian administrasaun públika.
Iha kontestu ne’e, intervensaun husi komunidade internasionál, liuliu husi Administrasaun Tranzitória Nasoens Unidas nian iha Timor-Leste(UNTAET), determinante tebes atu estabelese báze inisiál ba aparellu estadu nian. Maibé, estrutura barak ne’ebé kria iha períodu ne’ebá provizóriu de’it no depende maka’as ba asisténsia externa, ida ne’e hatudu nesesidade ba reforma ne’ebé orientadu ba sustentabilidade no apropriasaun nasionál.
Nesesidade ba reforma administrasaun públika iha Timor-Leste mosu tanba fatór estruturál balun. Primeiru, frajilidade instituisionál inisiál ezije kriasaun sistema administrativu sira ne’ebé estável no efisiente. Segundu, kapasidade téknika rekursu umanu nian ne’ebé limitadu implika nesesidade atu investe kontinua iha formasaun no profisionalizasaun funsaun públika nian. Terseiru, kresimentu setór públiku ne’ebé lalais, maibé laiha mekanizmu kontrolu no avaliasaun dezempeñu ne’ebé adekuadu, lori ba problema inefisiénsia, burokrasia ne’ebé demaziadu no aumentu despeza públika.
Portantu, sentralizasaun administrativa ne’ebé husi pasadu difikulta prestasaun servisu iha área rurál sira, ne’ebé sai hela-fatin ba populasaun nian. Faktus ne’e hametin liután nesesidade atu promove prosesu desentralizasaun no munisipalizasaun, ho objetivu atu hakbesik Estadu ba sidadaun sira no hadia efikásia polítika públika.
Husi pontu de vista konseituál, reforma administrativa iha Timor-Leste bele komprende nu’udar parte husi prosesu ne’ebé amplu atu harii Estadu, ne’ebé buka atu dezenvolve instituisaun sira ne’ebé kapáz atu asegura governasaun efikáz, estabilidade polítika no dezenvolvimentu ekonómiku. Iha sentidu ne’e, reforma ne’e la limite de’it ba reorganizasaun estruturál, maibé envolve mós introdusaun prinsípiu governasaun di’ak (boa governação), hanesan transparénsia, accountability, partisipasaun no orientasaun ba rezultadu.
Rezumidamente, kontestu istóriku Timor-Leste nian ne’ebé marka ho eransa instituisionál ne’ebé fraku, destruisaun pós-konflitu no dependénsia externa, nune’e reforma administrasaun públika nian nu’udar instrumentu esensiál ba konsolidasaun Estadu no hadia kondisaun moris populasaun nian.
- Programa no Inisiativa Estratéjika Reforma Administrasaun
Reforma administrasaun públika iha Timor-Leste hala’o liu husi konjuntu programa no inisiativa estratéjika sira, ne’ebé dezeña hodi hatán ba frajilidade instituisionál no promove governasaun ida ne’ebé efisiente liután, transparente no orientadu ba rezultadu. Programa sira-ne’e tama iha lójika modernizasaun Estadu nian no konsolidasaun instituisionál, ne’ebé hetan influénsia husi modelu internasionál reforma administrativa nian, hanesan Jestaun Públika Foun (New Public Management).
Marka ida ne’ebé relevante tebes mak implementasaun Programa Reforma Administrasaun Públika 2019–2023, ne’ebé estabelese abordajen integradu ida ba transformasaun setór públiku. Programa ne’e bazeia ba pilar fundamentál haat: (i) hadia prestasaun servisu públiku, (ii) dezenvolvimentu no jestaun rekursu umanu, (iii) hametin kapasidade instituisionál, no (iv) promosaun governasaun di’ak (boa governação). Ninian konsepsaun refleta nesesidade atu aliña administrasaun públika timorense ho prinsípiu modernu efisiénsia, efikásia no responsablizasaun.
Iha domíniu jestaun rekursu umanu, inisiativa oioin implementa tiha ona ho objetivu atu profisionaliza funsaun públika. Inisiativa sira-ne’e inklui kriasaun sistema rekrutamentu ne’ebé bazeia ba méritu, definisaun karreira profisionál ne’ebé estruturadu no introdusaun mekanizmu avaliasaun dezempeñu. Reforma iha setór ne’ebé relevante tebes, konsidera katak kualidade rekursu umanu mak fatór determinante prinsipál ida ba efikásia administrativa. Maibé, sei iha dezafiu sira ne’ebé ligadu ho kapasitasaun téknika, retensaun talentu no motivasaun funsionáriu públiku sira-nian.
Husi inisiativa reforma nian mak modernizasaun administrativa, ne’ebé envolve introdusaun teknolojia foun no prátika jestaun nian. Dijitalizasaun servisu públiku no simplifikasaun prosedimentu administrativu sira iha objetivu atu hamenus burokrasia, aumenta transparénsia no hadia asesibilidade ba servisu sira. Medida sira-ne’e importante tebes iha nasaun ne’ebé iha limitasaun jeográfika no infraestrutura, hanesan Timor-Leste, ne’ebé asesu ba servisu públiku sira ne’ebé la hanesan.
Desentralizasaun administrativa no prosesu munisipalizasaun mós sai hanesan komponente esensiál ida husi reforma. Kriasaun estrutura administrativa iha nível munisipál iha intensaun atu hakbesik Estadu ba sidadaun sira, hodi promove governasaun ida ne’ebé partisipativu liután no adaptadu ba nesesidade lokál. Prosesu ne’e,ezije ekilíbriu ida entre autónomia lokál no kapasidade koordenasaun sentrál, nune’e mós investimentu signifikativu iha kapasitasaun instituisionál iha nível lokál.
Fundamenta tan katak, dezenvolve mós inisiativa ba reforma instituisionál no reorganizasaun setór públiku, inklui revizaun ba estrutura orgánika ministériu sira-nian no rasionalizasaun administrasaun indireta Estadu nian. Medida sira-ne’e buka atu hamenus redundánsia (servisu ne’ebé duplikadu), hadia koordenasaun interinstituisionál no garante utilizasaun rekursu públiku ne’ebé efisiente liután.
Importante mós atu destaka papél parseiru internasionál sira-nian, hanesan ajénsia Nasoens Unidas no doadór seluk, ne’ebé apoia ona ho tékniku no finanseiru ba prosesu reforma. Maske apoia ne’e fundamentál, nia mós foti kestaun kona-ba sustentabilidade reforma nian no nesesidade atu hametin apropriasaun nasionál ba prosesu mudansa nian.
Resumidamente, programa no inisiativa prinsipál reforma administrasaun públika iha Timor-Lestehatudu esforsu ida ne’ebé kontinua ba modernizasaun no hametin instituisaun. Maske iha ona progresu, susesu husi inisiativa sira-ne’e sei depende ba kapasidade atu garante implementasaun efektivu, monitorizasaun kontinua no adaptasaun ba realidade lokál sira.
- Modernizasaun no Inovasaun Administrativa
Modernizasaun no inovasaun administrativa iha Timor-Lestesai nu’udar dimensaun esensiál husi reforma administrasaun públika, ne’ebé refleta nesesidade atu adapta funsionamentu Estadu nian ba ezijénsia kontemporánea sira kona-ba efisiénsia, transparénsia no orientasaun ba sidadaun. Iha kontestu harii Estadu pós-konflitu nian, transformasaun sira-ne’e asume papél estratéjiku ida iha konsolidasaun instituisionál no hadia prestasaun servisu públiku.
Iha Timor-Leste, vertente prinsipál ida husi modernizasaun mak dijitalizasaun servisu públiku sira. Introdusaun sistema informasaun no plataforma dijitál sira iha objetivu atu hadia efisiénsia administrativa, hamenus burokrasia no aumenta transparénsia iha jestaun públika. Dijitalizasaun permite, porezemplu, simplifika prosesu, minimiza tempu no fasilita sidadaun sira-nia asesu ba servisu Estadu nian, liuliu iha área remota sira. Maibé, prosesu ne’e hasoru dezafiu sira ne’ebé ligadu ho limitasaun infraestrutura, hanesan asesu ba internét no literasia dijitál populasaun nian.
Dimensaun relevante seluk mak kapasitasaun instituisionál no dezenvolvimentu kompeténsia. Modernizasaun administrativa ezije rekursu umanu kualifikadu, ne’ebé kapáz atu utiliza teknolojia foun no foti prátika inovadora sira iha jestaun. Iha sentidu ne’e, promove ona programa formasaun kontínua ba funsionáriu públiku sira, dala barak ho apoia husi parseiru internasionál sira. Kapasitasaun ne’e fundamentál atu asegura katak reforma sira ne’e la’ós de’it iha forma, maibé implementa duni ho efektivu iha administrasaun públika nian.
Inovasaun administrativa mós manifesta iha adopsaun modelu jestaun foun, ne’ebé orientadu ba dezempeñu no rezultadu. Introdusaun mekanizmu planeamentu estratéjiku, avaliasaun dezempeñu no monitorizasaun polítika públika sira reprezenta mudansa signifikativa ida hasoru prátika administrativa tradisionál sira. Instrumentu sira-ne’e permite alokasaun rekursu ne’ebé di’ak liután no hametin responsablizasaun instituisaun públika sira-nian.
Aspetu importante seluk mak valorizasaun ba transparénsia no partisipasaun sidadaun. Inovasaun administrativa inklui kriasaun kánál komunikasaun entre Estadu no sidadaun sira, nune’e mós hametin asesu ba informasaun públika. Elementu sira-ne’e fundamentál atu aumenta konfiansa ba instituisaun sira no promove kultura governasaun di’ak (boa governação).
Resumidamente, modernizasaun no inovasaun administrativa sai nu’udar pilar fundamentál ba reforma setór públiku iha Timor-Leste, hodi sai buat ne’ebé indispensável ba harii Estadu ida ne’ebé kapáz atu hatán ho efikáz ba populasaun nia nesesidade no ba dezafiu dezenvolvimentu nian.
- Dezafiu Prinsipál ba Reforma Administrasaun Públika
Maske iha ona progresu sira ne’ebé mak alkansa ona dezde restaurasaun independénsia, reforma administrasaun públika iha Timor-Leste kontinua hasoru konjuntu dezafiu estruturál, instituisionál no kontestuál sira ne’ebé fó kondisun ba ninian efikásia no sustentabilidade. Dezafiu sira-ne’e tenke analiza liu husi prosesu harii Estadu (state-building) iha kontestu pós-konflitu, ne’ebé limitasaun kapasidade instituisionál no sósio-ekonómiku sira.
Dezafiu prinsipál ida mak limitasaun kapasidade instituisionál no téknika. Administrasaun públika timorense sei hasoru dezafiu sira ne’ebé ligadu ho falta rekursu umanu kualifikadu, liuliu iha área téknika no espesializada sira. Maske iha ona investimentu iha formasaun, konsolidasaun funsaun públika ne’ebé profisionál no bazeia ba méritu kontinua sai hanesan prosesu ida ne’ebé la’o hela. Problema ne’e fó impaktu direta ba kapasidade Estadu nian atu formula, implementa no monitoriza polítika públika sira ho efikáz.
Dezafiu signifikativu seluk mak jestaun rekursu umanu iha setór públiku. Kresimentu forsa traballu estadu nian ne’ebé lalais, dala barak laiha planeamentu estratéjiku ne’ebé adekuadu, kontribui ona ba inefisiénsia administrativa no ba aumentu despeza públika. Iha kazu balun, laiha sistema ne’ebé forte ba avaliasaun dezempeñu no progresaun bazeia ba méritu, buat ne’e bele prejudika motivasaun no produtividade funsionáriu públiku sira-nian.
Burokrasia administrativa mós sai hanesan obstákulu ne’ebé relevante. Prosedimentu administrativu barak mak sei kompleksu no lentu, buat ne’ebé difikulta prestasaun servisu ne’ebé efisiente ba sidadaun sira. Fenómenu ne’e baibain ligadu ho prátika administrativa tradisionál sira ne’ebé sei eziste nafatin, ne’ebé la adapta an ho ezijénsia governasaun moderna no orientadu ba rezultadu.
Sentralizasaun administrativa mós dezafiu importante seluk. Maske iha ona esforsu ba desentralizasaun no munisipalizasaun, parte boot husi desizaun sira sei konsentra iha nível sentrál, buat ne’ebé limita kapasidade atu hatán ba nesesidade espesífiku komunidade lokál sira-nian. Transferénsia kompeténsia ba nível munisipál sira la’o neineik tebes no hasoru dezafiu sira ne’ebé ligadu ho falta kapasidade instituisionál iha nível lokál.
Transparénsia no accountability mós sai área sira ne’ebé presiza hametin liután. Maske iha ona progresu instituisionál, sei iha dezafiu sira ne’ebé ligadu ho prevensaun korrupsaun, asesu ba informasaun no responsablizasaun ajente públiku sira-nian. Konsolidasaun kultura integridade no étika iha setór públiku esensiál tebes atu hametin konfiansa sidadaun sira-nian ba instituisaun sira.
Husi pontu de vista analítiku, dezafiu sira-ne’e hatudu katak reforma administrasaun públika iha Timor-Leste mak prosesu ida ne’ebé kompleksu no lori tempu naruk, ne’ebé ezije la’ós de’it mudansa estruturál, maibé mós transformasaun kulturál no komportamentu nian. Atu manán obstákulu sira-ne’e, presiza abordajen integradu ida ne’ebé kombina investimentu iha kapitál umanu, hametin instituisaun, inovasaun administrativa no kompromisu polítiku ne’ebé kontinua.
Resumidamente, dezafiu prinsipál sira ne’ebé administrasaun públika timorense hasoru refleta karakterístika husi Estadu ida ne’ebé iha prosesu konsolidasaun nia laran, ne’ebé progresu sira ne’ebé alkansa ona moris hamutuk ho limitasaun estruturál sira ne’ebé ezije resposta estratéjika no sustentável.
Perspetiva Futuru ba Reforma Administrasaun Públika
Perspetiva futura ba reforma administrasaun públika iha Timor-Lestetenke analiza hodi haree ba progresu sira ne’ebé alkansa ona no dezafiu sira ne’ebé sei eziste, iha kontestu konsolidasaun Estadu nian no buka dezenvolvimentu ida ne’ebé sustentável no inkluzivu. Evolusaun setór públiku timorense nian sei depende maka’as ba kapasidade atu haklean reforma sira ne’ebé la’o hela no adapta estratejia sira ba dinámika interna no esterna.
Tendénsia prinsipál ida ba futuru mak intensifikasaun dijitalizasaun no transformasaun dijitál Estadu nian. Adopsaun teknolojia informasaun no komunikasaun iha potensiál atu hadia signifikativamente efisiénsia administrativa, hamenus burokrasia no aumenta transparénsia. Dezenvolvimentu servisu públiku dijitál sira, hanesan plataforma atendimentu online no sistema integradu ba jestaun, bele fasilita populasaun nia asesu ba servisu Estadu nian, liuliu iha área rurál sira. Maibé, transformasaun ne’e sei ezije investimentu kontinua iha infraestrutura dijitál, nune’e mós iha kapasitasaun teknolójika ba funsionáriu públiku no sidadaun sira.
Perspetiva relevante seluk mak hametin desentralizasaun administrativa no governasaun lokál. Prosesu munisipalizasaun tenke kontinua haklean liután, ho transferénsia kompeténsia, rekursu no responsabilidade sira ba nível lokál. Abordajen ne’e sei permite prosimidade ne’ebé boot liu entre Estadu no sidadaun sira, hodi kontribui ba polítika públika sira ne’ebé adekuadu liután ba realidade lokál. Maibé, susesu estratejia ne’e nian sei depende ba kapasidade atu hametin instituisaun munisipál sira no garante mekanizmu koordenasaun ne’ebé efikáz ho governu sentrál.
Profisionalizasaun funsaun públika sei kontinua sai prioridade estratéjika ida. Implementasaun sistema rekrutamentu ne’ebé bazeia ba méritu, valorizasaun formasaun kontínua no dezenvolvimentu karreira ne’ebé estruturadu mak elementu fundamentál atu asegura administrasaun públika ida ne’ebé efisiente no kompetente. Espera katak medida sira-ne’e kontribui ba kriasaun kultura administrativa ida ne’ebé orientadu ba dezempeñu no ba rezultadu.
Husi pontu de vista governasaun nian, preve katak sei fó foku boot liután ba transparénsia, accountability no integridade públika. Hametin mekanizmu kontrolu internu, auditoria no prestasaun de kontas sei sai esensiál atu prevene korrupsaun no aumenta konfiansa sidadaun sira-nian ba instituisaun sira. Promosaun kultura étika iha servisu públiku tenke akompaña reforma estruturál sira, hodi garante katak prinsípiu governasaun di’ak sira internaliza duni ho efektivu.
diversifikasaun fonte finansiamentu Estadu nian sai dezafiu no prioridade ida ba futuru. Hamenus dependénsia ba reseita petrolífera sei implika nesesidade atu hametin baze fiskál interna no promove dezenvolvimentu ekonómiku sustentável. Administrasaun públika ne’ebé efisiente sei hala’o papél krusiál iha prosesu ne’e, liuhusi implementasaun polítika públika ne’ebé efikáz no jestaun rekursu ne’ebé responsavel.
Dimensaun importante seluk husi perspetiva futura sira mak adaptasaun modelu reforma nian ba kontestu lokál. Maske esperiénsia internasionál sira kontinua sai fonte inspirasaun, sei sai fundamentál atu asegura katak reforma sira-ne’e adekuadu ba espesifisidade kulturál, sosiál no instituisionál Timor-Leste nian. Abordajen ne’e sei kontribui atu aumenta efikásia no sustentabilidade ba polítika sira ne’ebé implementa.
Ikusliu, susesu reforma sira-ne’e sei depende ba kompromisu polítiku no kontinuidade polítika públika sira-nian. Estabilidade governativa no koordenasaun entre instituisionál oioin sei sai determinante atu garante implementasaun estratejia reforma nian ne’ebé konsistente. Partisipasaun sosiedade sivíl no envolvimentu sidadaun sira-nian mós sei sai fatór importante atu hametin lejitimidade no efikásia polítika públika sira-nian.
Iha termu analítiku, perspetiva futura sira administrasaun públika nian iha Timor-Leste hatudu ba konsolidasaun modelu governasaun ida ne’ebé moderna liután, efisiente no inkluzivu. Maibé, prosesu ne’e sei la’o neineik (gradual) no ezije abordajen integradu ida, ne’ebé kombina inovasaun teknolójika, hametin instituisaun no dezenvolvimentu kapitál umanu.
- Konkluzaun
Reforma administrasaun públika iha Timor-Lestesai nu’udar prosesu ida ne’ebé kompleksu, kontinua no multidimensionál, ne’ebé liga metin ho kursu harii no konsolidasaun Estadu nian dezde restaurasaun independénsia iha tinan 2002. Durante prosesu ne’e, nasaun buka ona atu transforma estrutura administrativa ida ne’ebé fraku no limitadu, sai fali administrasaun públika ida ne’ebé efisiente liután, profisionál no orientadu ba sidadaun.
Análize ne’ebé dezenvolve ona hatudu katak esforsu ba reforma sira-ne’e signifikativu tebes, ne’ebé kobre área oioin, hanesan modernizasaun administrativa, jestaun rekursu umanu, desentralizasaun no reorganizasaun instituisionál. Inisiativa sira-ne’e refleta tentativa klaru ida atu aliña administrasaun públika timorense ho prinsípiu governasaun di’ak (boa governação), liuliu efisiénsia, transparénsia, accountability no prestasaun servisu ho kualidade.
Maibé, maske iha ona progresu sira, dezafiu estruturál importante sira sei eziste nafatin ne’ebé fó kondisun ba efikásia reforma sira-nian. Limitasaun kapasidade téknika, nesesidade ba profisionalizasaun funsaun públika, sentralizasaun administrativa no dependénsia ba rekursu esternu sira mak fatór sira ne’ebé hatudu kompleksidade husi prosesu transformasaun setór públiku nian. Dezafiu sira-ne’e hatudu katak reforma administrativa la hotu de’it ho adopsaun polítika no programa sira, maibé ezije implementasaun ida ne’ebé konsistente no sustentável durante tempu naruk.
Husi pontu de vista analítiku, bele afirma katak esperiénsia Timor-Lestenian ilustra difikuldade baibain husi prosesu reforma sira iha kontestu pós-konflitu, ne’ebé harii instituisaun akontese hamutuk ho nesesidade atu hatán ba ezijénsia dezenvolvimentu nian ne’ebé urjente. Iha sentidu ne’e, reforma administrasaun públika tenke komprende la’ós de’it nu’udar konjuntu medida téknika sira, maibé nu’udar prosesu polítiku no sosiál ida ne’ebé envolve setór oioin.
Perspetiva futura sira hatudu katak susesu reforma nian sei depende ba kapasidade atu haklean modernizasaun Estadu nian, investe iha kapitál umanu, hametin instituisaun sira no promove kultura responsabilidade no integridade iha setór públiku. Kontinuidade polítika públika sira, hamutuk ho kompromisu polítiku no partisipasaun sidadaun nian, sei sai fundamentál atu garante sustentabilidade ba transformasaun sira ne’ebé hahú ona.
Resumidamente, reforma administrasaun públika iha Timor-Lestereprezenta elementu sentrál ida ba konsolidasaun Estadu demokrátiku no ba promosaun dezenvolvimentu sustentável. Maske dalan ne’ebé sei naruk, progresu sira ne’ebé alkansa ona hatudu katak bele harii administrasaun públika ida ne’ebé efikáz liután, inkluzivu no orientadu ba populasaun nia nesesidade, importante iha kompromisu kontinua ho hadia instituisaun no governasaun di’ak.





