DILI, 05 Maiu 2026 (TATOLI)-Governu Konstitusionál Dasiak kontinua implementa reforma sira atu redús dependénsia ba Fundu Petrolíferu.
Vise-Ministra Finansa, Regina de Jesus, dehan hodi responde ba rekomendasaun ba relatóriu no pareser Komisaun C ne’ebé Trata Asuntu Finansa, iha reuniaun plenária Parlamentu Nasionál, ohin, iha ámbitu apresiasaun relatóriu Komisaun C kona-ba ezekusaun orsamentál no dezempeñu Governu referente ba trimestre dahaat 2025.
Governante ne’e hateten katak rekomendasaun ne’ebé Komisaun aprezenta, liuliu iha parte utilizasaun sustentabilidade Fundu Petrolíferu ba tempu naruk ida-ne’e pertinente, tanba levantamentu liu Rendimentu Sustentavel Estimadu (RSE) bele redús balansu fundu iha tempu naruk.
Nune’e, Vise-Ministra informa Governu kontinua implementa reforma sira atu redús depedénsia ba Fundu Petrolíferu no promove finansiamentu alternativa sira.
“Iha kontestu ida-ne’e, Governu fó prioridade sira ba alargamentu baze tributária, ne’ebé halo hela reforma tributária no esforsu ba hasa’e reseita doméstika, inklui liuhusi planu introdusaun valór akresentadu, reforma administrativa tributária, dijitaliza sistema kolesaun reseita”, nia hateten.
Reforma sira seluk ne’ebé Governu serbisu daudaun mak hanesan estebelese padraun kontabilidade atu setór privadu sira deklara sira-nia relatóriu finanseiru ho loloos, nune’e kontribui mós reseita Governu nian.
“Laiha padraun ida ne’ebé sai hanesan baze ida atu deklara sira-nia finansiamentu. Ema idaidak mai deklara rendimentu tuir hakarak. Ida-ne’e bele kontribui ba iha aumenta reseita doméstika”, nia dehan.
Governu mós serbisu hela atu introdús dívida doméstika husi emisaun títulu tezouru.
“Entaun, revizaun Lei Dívida Públika ne’e aprezenta ona mai Parlamentu Nasionál. Hanoin pertinente tebes hodi hetan diskusaun no aprovasaun lei ida-ne’e atu fó bibán ba Governu introdús mós títulu tezouru bele aumenta ita-nia reseita doméstika”, hateten.
Aliende ne’e, Governu mós promove investimentu iha setór produtivu, inklui dezenvolvimentu infraestrutura krítiku sira hodi hasa’e kapasidade produtivu no kria fonte kreximentu ekonómiku ne’ebé sustentavel iha tempu naruk.
Iha tempu hanesan Governu kontinua reforsa efisiénsia iha jestaun finansa públika atu asegura utilizasaun rekursu públiku ne’ebé efetivu, efisiénsia no responsavel.
Governante ne’e rekoñese katak despeza públika Governu nian depende ba iha Fundu Petrolífeiru kuaze 85%, tanba reseita doméstika ne’e ki’ik tebes.
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora




