iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, HEADLINE

Tinan 24 restaura independénsia, entre progresu no dezafiu ekonómiku

Tinan 24 restaura independénsia, entre progresu no dezafiu ekonómiku

Antigu Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo. Imajen dok TATOLI

DILI, 20 Maiu 2026 (TATOLI)—Antigu Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo, hateten Timor-Leste iha progresu importante durante tinan 24 restaura independénsia maibé sei iha dezafiu ekonómiku no servisu públiku.

Rui Maria de Araújo hatutan durante tinan 24 hosi restaurasaun independénsia iha 2002, Timor-Leste konsege atinje progresu importante iha área pás, rekonsiliasaun no konsolidasaun Estadu Demokrátiku.

Maski nune’e, Antigu Ministru Saúde ne’e afirma katak nasaun ne’e sei hasoru dezafiu boot iha diversifikasaun ekonómika nune’e presiza melloria kualidade servisu públiku.

Nia dehan hafoin ukun-an, Timor-Leste hahú hosi situasaun difísil, ne’ebé infraestrutura barak destruidu no instituisaun Estadu seidauk estabelese. Liuhusi apoiu Nasaun Unida no parseiru dezenvolvimentu sira, nasaun ne’e konsege harii no hametin instituisaun demokrátika sira.

“Se ita haree fila ba tinan 2002, infraestrutura no instituisaun Estadu barak seidauk iha. Maibé durante tinan 24 nia laran, Timor-Leste konsege hametin pás no harii Estadu demokrátiku liuhosi prosesu rekonsiliasaun,” Rui Maria de Araújo dehan ba jornalista TATOLI, iha Tasi-Tolu, Kuarta ne’e.

Aleinde ne’e, nia hatutan, estabilidade polítika no sosiál, Timor-Leste mós rejista progresu iha infraestrutura bázika, konetividade estrada no relasaun internasionál. Estabelesimentu Fundu Petrolíferu konsidera nu’udár pilár importante ida-ne’ebé ajuda sustenta dezenvolvimentu nasionál durante tinan hirak liubá.

Iha área sosiál, Rui haktuir, asesu komunidade ba edukasaun, saúde no servisu públiku aumenta kompara ho períodu dahuluk independénsia nian, maibé kualidade servisu sira-ne’e sei presiza hadi’a liután.

Nia akresenta dependénsia aas ba Fundu Petrolíferu kontinua sai dezafiu prinsipál ba ekonomia nasionál, tanba ne’e, diversifikasaun ekonómika konsidera nu’udár prioridade urjente atu redús dependénsia ba rendimentu mina no gás.

“Iha setór edukasaun, dezafiu kualidade aprendizajen no kapasidade graduadu sira sai importante liután tanba Timor-Leste tama ona bá ASEAN nu’udar membru foun,” nia informa.

Nia subliña katak investimentu iha rekursu umanu no melloria sistema edukasaun hosi ensinu primáriu to’o universidade sai xave importante atu hasa’e kompetitividade rejionál.

Tuir nia katak husi pontu devista ekonómiku, Timor-Leste hatudu mudansa pozitiva liuhosi kategoria País Menus Avansadu no hakat ba nasaun ho rendimentu médiu, tuir objetivu Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN) 2011-2030.

“Atu kontinua aselera dezenvolvimentu nasionál husu atu prosesu konstrusaun nasaun envolve jerasaun hotu-hotu, la haree de’it diferensa entre jerasaun tuan no jerasaun foun,” nia rekomenda.

Atu konklui, nia hateten, dezenvolvimentu nasionál presiza kompromisu no responsabilidade hamutuk hosi sidadaun hotu atu realiza mehi no vizaun fundadór Estadu sira ba futuru Timor-Leste nian.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!