iklan

HEADLINE, SAÚDE

Komunidade Guico husu Ministériu Saúde realiza teste rápidu HIV iha Loes

Komunidade Guico husu Ministériu Saúde realiza teste rápidu HIV iha Loes

Komunidade sira partisipa iha atividade sensibilizasaun kona-ba prevensaun HIV/SIDA ne’ebé organiza husi INCSIDA iha Suku Guico, Postu Administrativu Loes, Munisípiu Likisá.

LIKISÁ, 17 Juñu 2026 (TATOLI) — Komunidade Suku Guico, Postu Administrativu Loes, Munisípiu Likisá, husu ba Ministériu Saúde no Institutu Nasionál Kombate HIV/SIDA (INCSIDA) atu organiza teste rápidu HIV hodi halo deteksaun sedu no prevene transmisaun moras ne’e iha komunidade.

Pedidu ne’e hato’o husi Xefe Suku Guico, Abilio da Costa, depois de INCSIDA aprezenta dadus ne’ebé hatudu katak Munisípiu Likisá rejista ona kazu HIV ativu hamutuk 82, inklui kazu 17 iha Postu Administrativu Loes.

“Ohin ami rona katak kazu HIV iha Munisípiu Likisá hamutuk 82 no Postu Administrativu Loes iha kazu 17. Numeru ida-ne’e konsidera ona aas ba ami. Tanba ne’e, ami husu Governu liuhosi Ministériu Saúde no INCSIDA atu mai organiza teste boot iha ami-nia suku hodi bele prevene transmisaun HIV iha komunidade,” dehan Abilio ba TATOLI, iha kuarta-feira.

Nia hateten katak komunidade prontu atu partisipa iha programa ne’e karik autoridade saúde realiza teste rápidu iha suku ne’e.

“Karik teste rápidu ne’e realiza, ami sei mobiliza komunidade atu partisipa hotu tanba importante atu ema ida-idak hatene nia estatutu saúde,” hateten nia.

Reprezenta komunidade Aldeia Irlelo, Josefa Leonera de Azis Belo, mos apoia inisiativa ne’e. Nia dehan katak komunidade balu seidauk iha kompreensaun ne’ebé sufisiente kona-ba HIV/SIDA, tanba ne’e sensibilizasaun no teste regular importante tebes.

“Ami hakarak hatene liután kona-ba moras ida-ne’e. Tanba ne’e, ami husu Governu atu realiza teste teste ba barak hodi ema ida-idak bele hatene nia kondisaun saúde no hetan tratamentu lalais karik deteta HIV,” dehan Josefa.

Responde ba preokupasaun komunidade nian, Diretór Saúde Munisipál Likisá, Luis Manuel Albino, hateten katak autoridade saúde halo ona proposta atu realiza teste HIV iha Loes. Maibé, implementasaun seidauk realiza tanba reajente teste HIV dadaun ne’e limitadu.

“Ami hato’o ona pedidu ba Ministériu Saúde atu organiza teste masál HIV iha Postu Administrativu Loes. Maibé to’o agora seidauk iha resposta final tanba ekipamentu teste ne’ebé disponível seidauk sufisiente,” dehan Luis.

Maski nune’e, nia garante katak servisu saúde sei kontinua esforsu atu realiza atividade ne’e iha tempu badak nia laran.

“Komunidade labele tauk atu halo teste HIV. Dadus pesoál no rezultadu teste sei rai ho segredu no konfidensialidade. Bainhira deteta sedu, pasiente bele hetan tratamentu no kuidadu apropriadu atu hanaruk esperansa moris,” dehan nia.

Iha oportunidade hanesan, Prezidente Institutu Nasionál Kombate HIV/SIDA (INCSIDA), Daniel Marçal, hateten katak atividade sensibilizasaun ne’ebé realiza iha Suku Guico nia objetivu mak hasa’e konsiénsia komunidade kona-ba risku HIV no importánsia teste voluntáriu.

“Ita mai hakbesik komunidade atu fó informasaun no hasa’e konsiénsia katak HIV nu’udar problema saúde públika ne’ebé presiza prevensaun no deteksaun sedu. Liuhosi sensibilizasaun, ami espera komunidade bele hakbesik-an ba sentru saúde atu halo teste voluntáriu,” dehan Daniel.

Nia hateten katak edukasaun no sensibilizasaun importante atu ajuda komunidade muda hahalok risku no hadook-an husi transmisaun HIV.

Tuir Daniel, númeru ema ne’ebé moris ho HIV iha Timor-Leste kontinua aumenta, no hahalok risku balu, inklui relasaun seksuál ne’ebé la seguru, kontinua sai fator importante ba transmisaun moras ne’e.

Tanba ne’e, nia apela ba estudante sira, jovem sira no komunidade tomak atu halo teste HIV voluntariamente hodi bele deteta moras sedu no hetan tratamentu apropriadu.

“Kazu HIV iha Timor-Leste seidauk aas liu kompara ho nasaun seluk. Maibé ita labele halo neglijénsia. Teste voluntáriu no tratamentu sedu importante atu kontrola transmisaun HIV no salva moris,” dehan Daniel.

Nia akresenta katak INCSIDA sei kontinua realiza kampaña sensibilizasaun iha territóriu tomak atu enkoraja komunidade sira halo teste HIV no aumenta koñesimentu kona-ba prevensaun HIV/SIDA.

Daniel mos alerta katak jovem sira no ema sira iha idade produtiva presiza kuidadu hasoru hahalok risku, liuliu relasaun seksuál ne’ebé la seguru, tanba ida-ne’e bele aumenta possibilidade ba transmisaun HIV.

“Ita presiza kontinua servisu hamutuk ho mídia, eskola, igreja no lideransa komunidade sira atu hasa’e konsiénsia públika no hadook-an husi hahalok ne’ebé bele prejudika saúde,” konklui Daniel.

 

Jornalista: Camilio de Sousa
Editór: Filomeno Martins

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!