iklan

NASIONÁL, EDUKASAUN, DILI

Eskola internasionál tolu indeferidu, ida suspende aprendizajen

Eskola internasionál tolu indeferidu, ida suspende aprendizajen

Koordenadór Gabinete Avaliasaun Lisensiamentu no Akreditasaun iha ME, António Tomás Maia. Imajen/Tatoli

DILI, 29 Juñu 2026 (TATOLI)—Ministériu Edukasaun (ME) liuhusi Gabinete Avaliasaun Lisensiamentu Akreditasaun (GALA), rekolla ona formatu aplikasaun hosi totál eskola ne’ebé aplika hamutuk 18. Hosi-ne’e, eskola internaionál tolu (3) mak indeferidu ka seidauk entrega fali dokumentu mak Tais Internasional School Dili, Tais Internasional School Vikeke no Blessing International School.

Koordenadór GALA, António Tomás Maia dehan eskola tolu (3) nia prosesu hein aprovasaun husi Ministra Edukasaun mak St. Judes Thaddeus Internasional school, St. Marry internasional School no Light House Internasional School. Eskola sia (9) mak prosesu vistória mak Funan internasional School, Shine Day Internasional School, Internasional School Azevedo Marcal, Kameli Internasional School, Lil Active Minds Internasional School, St. Antony Internasional Schoool, Heritage Internasional School, Gracya e Verdad Internasional School, SIS Internasional School no Eskola Maharlika Internasional School mak suspende prosesu aprendizajen.

Koordenadór GALA hateten, husi aplikasaun ne’e, eskola rua mak konsege kompleta no hetan ona lisensiamentu mak Rua Internasional School no St. Paul Methodist ba nivel eskolaridade pré-eskolár, ensinu báziku no ensinu sekundáriu.

“Iha eskola tolu mak ita fó fila, tanba sira seidauk kompleta hotu rekizitu ne’ebé mak iha. Ami husu atu kompleta, maibé agora seidauk. Eskola ida mak agora labele ona halo prosesu aprendizajen, tanba sira laiha fatin nune’e ami hapara. Karik sira iha hanoin atu kontinua fali tenke iha ona fatin no prenxe rekizitu hafoin bele loke fali,” António Maia ba jornalista sira, Segunda ne’e.

Nia hatutan, ba eskola sira-ne’ebé mak seidauk entrega fali dokumentu liu fulan neen, sei halo suspensaun temporária.

“Ita fó ona rekomendasaun ne’e bazeia ba iha regra ne’ebé iha. Karik sira la kumpre mak ita sei suspende temporáriu atu hadi’a karik la tuir ona padraun mak tenke enserra. Ita la fó tan oportunidade ba sira. Ita fó ikus ba sira mak ne’e. Ita fó fulan neen ba sira. Agora fulan neen atu ramata ona ita hein tan ohin no aban. Kuandu liu ida-ne’e ita la’o tuir regra ne’ebé mak iha,” nia dehan.

António informa, ME foti desizaun bazeia ba regra ne’ebé iha, maibé tetu hodi la abandona estudante sira.

“Ita atu foti desizaun ita haree mós bá iha efeitu labarik sira-nian, oinsá para ita foti desizaun labele sakrifika fali labarik sira. Karik suspende temporáriu, labarik sira-ne’e atu bá fali ne’ebé? Ita mós tenke haree ba situasaun. La signifika ita ignora regra sira. Tanba ne’e mak sira-ne’ebé la halo tuir regra ita haree ita tetu depoiz ikus desizaun ita tenke foti,” Maia afirma.

Kritériu ne’ebé ME fó ba eskola sira mak xamada, suspende temporáriu no taka.

“Ita-nia kritéria ne’ebé fó mak xamada, ida ita suspende no taka. Tanba ne’e, ita fó ba sira la hanesan. Bazeia ba regra ne’ebé mak iha, balun ita suspende temporáriu, atu hadi’a kondisaun. Balun ita suspende atu labele simu tan lai estudante no karik ita taka signifika nia la tuir ona padraun ne’ebé mak iha,” António akresenta.

Nia subliña ME la bandu atu loke eskola, maibé bá-oin atu loke tenke prenxe kritéria, iha akreditasaun no hetan lisensiamentu. Tanba, atu harii eskola internasionál tenke iha lisensiamentu husi ME, nune’e garante kualidade edukasaun ba estudante sira.

António hateten kuandu loke eskola foun sira tenke kumpre padraun nasionál hodi hetan lisensa operasionál no vistória dijitál husi inspetór no superintendente hosi ME nian, hanesan infraestrutura mak edifísiu eskola tenke seguru ho fasilidade adekuada (saladeaula, bee-moos, no saneamentu). Seluk mak kurríkulu no ensinu, planu ba prosesu aprendizajen tenke tuir padraun nasionál. Ida tan mak kualidade profesór mak edukadór sira tenke iha kualifikasaun no kapasidade ne’ebé rekoñese husi ME.

Portantu, Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, mós deklara katak hahú iha tinan 2026 sei taka eskola internasionál sira-ne’ebé laiha lisensiamnetu no la kumpre kritéria husi Ministériu Edukasaun.

“Parte GALA sira, atu halo verifikasaun, depoizde verifikasaun iha mós parte ida hanaran Gabinete Unidade Jurídika iha Ministériu Edukasaun, depoiz sei hato’o mai iha membru Governu, atu hola desizaun. Prosesu ne’e, ita la’ós bá taka de’it eskola, lae, maibé ita sei haree ninia lisensiamentu no kritéria sira. Kuandu sira la kumpri, ita sei taka,” nia esplika.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas da Piedade

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!