iklan

NASIONÁL, JUSTISA, POLÍTIKA

Sosiedade Sivíl lamenta Xefe Estadu fó indultu ba kondenada Emília Pires no Madalena Hanjam

Sosiedade Sivíl lamenta Xefe Estadu fó indultu ba kondenada Emília Pires no Madalena Hanjam

Emília Pires (eis Ministra Finansa) no Madalena Hanjam (eis-Vise Ministra Saúde). Imajen/espesial

DILI, 15 dezembru 2023 (TATOLI) –  Sosiedade Sivíl liuhosi Forum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL), lamenta no la konkorda Prezidente Repúblika, José Ramos Horta uza nia kompeténsia própria hodi fó indultu ba kondenada Emília Pires (eis Ministra Finansa) no Madalena Hanjam (eis-Vise Ministra Saúde) tanba la kontribui  polítika Estadu nia ba kombate korrupsaun iha Timor-Leste.

Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto. Imajen Tatoli/Francisco Sony

“Em prinsípiu ami sosiedade sivil sente lamentavel tanba Prezidente Repúblika nia dezisaun hodi fó indultu ba Emilia Pires no Mandalena Hanjam hatudu prátika la di’ak ba Sistema judisiáriu iha Timor-Leste no la kontribui tebes ba esforsu governu no sosiedade nia luta kontra korrupsaun iha Timor-Leste”, hateten Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto ba Agência TATOLI.

Notísia relevante: Notísia relevante: TDD kondena Emília Pires pena prizaun tinan hitu no Madalena Hanjan tinan haat

Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, liuhosi nia Dekretu Prezidente Repúblika iha loron 14 dezembru ho númeru 125/2023 hodi fó indultu ba kondenadu Eis Ministra Finansa, Emilia Maria Valeria Pires no eis Ministra Saúde, Madalena Fernandes Melo Hanjam Costa Soares

Tribunál kondena pena prizaun ba Emilia Pires no Madalena Hanjam kona-ba prezu krime partisipasaun ekonómika no negósiu ka korrupsaun ho númeru prosesu NUC.1212/12.PDDIL.

Liuhosi prosesu rejulgamentu ba kazu ne’e, Tribunál primeira instánsia kontinua mantein hodi kondena arguida na’in-rua ho pena komarka tanba provadu ba krime partisipasaun ekonómika no negósiu ne’ebé previstu iha artigu 299 númeru 1 kódigu  penál ba projetu fornesimentu kama ba  Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV, sigla portugés) liuhosi Ministériu Saúde no absolve krime  administrasaun danoza, no aplika mós selu kustu judisiária $200.

Tanba ne’e, Diretór Ezekutivu ne’e dehan maske Xefe Estadu iha kompeténsia ka mandatu konstituisionál artigu 85 no Lei númeru 20 /2023, 12 dezembru kona-ba Prosedimentu Konsesaun Indultu no Komuntasaun ba Pena, maibé loloos labele foti desizaun hodi fó indultu ba ema sira ne’ebé komete krime bo’ot sira liuliu hanesan krime korrupsaun no violénsia seksuál.

Prezidente Repúblika foti desizaun ne’e bazea ba Konstituisaun RDTL artigu 85 alinea i katak, rona tuir Governu, atu fó perdaun ka hamenus kastigu.

Nune’e mós indultu ne’e bazea ba Lei númeru 20 /2023, 12 dezembru kona-ba Prosedimentu Konsesaun Indultu no Komuntasaun ba Pena.

Artigu 7 (instrusaun) númeru 1 hosi Lei ne’e hateten, kuandu Prezidente Repúblika deside konsede indultu no komutasaun ba pena, Prezidénsia Repúblika inísia ona prosesu.

Númeru 2 hosi artigu 7 hosi Lei ne’e fundamenta, rekerimentu indultu dirije ba Prezidente Repúblika no tenke akompaña ho desizaun ne’ebé ké hamonu pena ka medida seguransa ka kondenadu.

Nune’e mós desizaun ba indultu ne’e prevista iha artigu 8 (audisaun Governu), artigu 9 (desizaun) no artigu 11 (komunitasaun indultu, komutasaun no ezekusaun).

“Maibé, ami sujere atu iha futuru labele fó indultu ba kondenadu korrupsaun no krime grave sira. Husu mós ba Prezidente atu foti desizaun fó perdaun ba konedenadu tenke apoia ba politika luta kontra korrupsaun nian iha Timor-Leste”, nia sujere

Diretór ne’e mós konsidera atribuisaun indultu ne’e sei bele motiva ema sira ne’ebé iha autoridade bele repete aktu hanesan korrupsaun iha futuru tanba iha esperensia hetan perdaun husi Prezidente Repúblika.

Iha sorin seluk, Reprezentante Komunidade islámiku iha Timor-Leste, Arif Abdullah Sagran, hatete Natál loron ida ne’ebé ema perdua ba malu ne’e hanoin di’ak ba umanidade, maibé tenke iha desizaun ruma husi Tribunál.

“Fó indultu ba ema ne’ebé seidauk kumpre desizaun ruma husi Tribunál ba nia hahalok, derepente hetan indultu, ne’e oinsa?, ida neé la justu ida”,  lamenta Arif Abdullah Sagran.

Tuir nia desizaun husi Prezidente Repúblika nia  hodi fó indultu ne’e halai liu ba interese polítika tanba seidauk iha desizaun husi Tribunál ne’e buat ida ladun di’ak.

“Husik justisa la’o ninian, Ita lalika kahur interese justisa ho interese polítika. Se ita la hadi’a agora, ita naksalak ona ba ita nia jerasaun mai ne’e, ezemplu ne’ebé la diak ba jerasaun, nune’e tenki tetu didi’ak”, nia sujere.

Nia akresenta ema barak iha prizaun ne’ebé balun merese hetan indultu, maibé ema ne’ebé nunka kumpre pena ruma hetan fali indultu. “Ema iha hahalok di’ak iha prizaun bele hetan, oinsá sira ne’ebé nunka tama prizaun mak hetan fali indultu”, afirma.

Notísia relevante: PR Horta: “Ha’u iha kompeténsia fó indultu ba Emília no Madalena”

Jornalista : Jesuína Xavier/Osória Marques

Editór         : Florencio Miranda Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!