iklan

EDUKASAUN

Diretór ETI husu graduandu aprende-mellora dezenvolvimentu edukasaun iha futuru

Diretór ETI husu graduandu aprende-mellora dezenvolvimentu edukasaun iha futuru

Serimónia graduasaun estudante finalista ETI ba dala-XII, Fomentu Comoro, segunda (29/01). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 29 janeiru 2024 (TATOLI)—Diretór Interinu Eskola Téknika Informátika Dili (ETI), Cancio Pereira, husu graduandu na’in-253 atu aprende no mellora di’ak liután dezenvolvimentu edukasaun iha futuru.

“Ita-boot sira termina ona estudu iha Eskola Tékniku Informátika Dili, ne’ebé partisipa no susesu tebes. Durante iha prosesu aprendizajen, ita-boot sira sempre hasoru dezafiu oinoin, hodi ohin loron hetan susesu. Tanba ne’e, husu ba graduandu sira katak graduasaun ida-ne’e la’ós ikus nian maibé ida-ne’e inísiu ba jornada moris nian,” Governante ne’e hateten liuhosi nia diskursu iha ámbitu serimónia graduasaun estudante finalista ETI ba dala-XII, Fomento, Comoro.

Tuir nia, sei iha kontinuasaun ba prosesu aprendizajen ne’e tanba graduandu sira mak sai kandidatu ba kompetisaun no inan-aman sira mak sai xave susesu ba oan sira iha loron ohin no loron aban nian.

Tanba ne’e, kontinua buka aprende hodi hetan susesu ne’ebé di’ak ba futuru liuliu iha dezenvolvimentu edukasaun nian iha família, sosiedade no no nasaun Timor-Leste.

“Presiza konsiénsia iha ita-boot sira ida-idak nian no kontinua aprende hodi aumenta ita-boot sira-nia koñesimentu iha Eskola Tékniku Informátika hodi ba iha universidade. Nune’e bele hetan susesu ba iha família, sosiedade no nasaun, tanba ita-boot sira mak futuru ba dezenvolvimentu edukasaun nian,” nia hateten.

Nia husu graduandu sira-ne’ebé karik inan-aman iha kapasidade finanseiru tenke kontinua estudu no ida-ne’ebé laliha forsa ka kbiit bele aplika saida mak aprende ona durante tinan tolu iha ETI.

“Akompaña ita-nia oan sira, aplika iha komunidade, no husu inan-aman tau nafatin morál ba ita-nia oan sira nune’e kontinua avansa no aprende. No, husu ba graduandu sira katak eskola lalika tau arte marsiál maibé ita tenke separa katak diferansa entre arte marsiál ho edukasaun. Tanba ne’e, hanoin eskola ba, imi-nia futuru ne’ebé di’ak no susesu hodi moris armonia no ba dezenvolvimentu edukasaun nian,” nia dehan.

Nune’e, tenke nakloke ba ema hotu hodi simu kritika bo sujestaun, tanba liuhosi ida-ne’e mak bele aumenta kapasidade no susesu iha futuru. Ema-ne’ebé matenek tenke haraik aan katak simu saida de’it.

Prezidente Fundasaun Klibur Mata Dalan, Pedro Ximenes, husu ba graduandu sira katak edukasaun importante ida mak hahalok, respeita no tenke buka aprende.

“Alin sira, ha’u hato’o ba ita-boot sira atetude mak tenke hatudu ita-nia hahalok perante ema seluk. Dala barak ita haree imi respeita ema boot de’it no la respeita ema kiik. Ha’u hakarak dehan ba imi katak se imi hakarak ema respeita imi ho valór mak imi tenke respeita uluk ema no hatudu valór ne’ebé di’ak iha sosiedade. Daruak, labele tauk atu falla tanba iha mundu ne’ebé de’it la falla iha susesu. Liuhosi falla mak sei hetan susesu ne’ebé di’ak liután, tanba ne’e ita presiza hamriik hodi aprende, tanba ba oin sei iha falla barak nune’e aprende mak tenke barak,” nia hateten.

Prezidente Fundasaun ne’e hateten, inan-aman ho profesór mak iha tendénsia boot ba oan no nia estudante sira, maibé importante inan-aman tente eduka tanba edukasaun dahuluk ne’e hosi família iha uma laran.

“Edukasaun hahú hosi uma laran di’ak uluk lai, tanba iha loron ida iha oras 24. Ne’ebé, iha eskola uza oras ualu (8) de’it, entaun oras 16 ne’e inan-aman tenke buka tempu eduka oan sira. Ha’u enkoraja inan-aman katak edukasaun hahú hosi inan-aman. Nune’e, ita haree hamutuk ita-nia oan hodi asesu ba edukasaun ne’ebé di’ak ba futuru nian,” nia enkoraja.

Prezidente Fundasaun ne’e fó korajen mós ba profesór sira atu rduka ema-nia kakutak ho laran, tanba presiza enkoraja hodi sira aprende siénsia maibé importante atu sai ema di’ak, ema respeitu, atetude di’ak, no importante ba ba sosiedade no nasaun ida-ne’e.

Departamentu ualu (8) mak hanesan Curso Técnico Linguagem Programação, Técnico Gestão de Equipamentos, Técnico de Multimédia, Técnico de Eletrônico, Técnico de Eletricidade, Técnico de Construção Civil, Técnico de Contabilidade no Técnico de Hotelaria e Turismos.

Reprezentante Graduanda ETI, Gracia Ribeiro, hateten edukasaun importante iha mundu tanba bele transforma rekursu umanu ba dezenvolvimentu nasaun ida-nian.

“Tuir matenek nain katak edukasaun mak transforma ita-nia koñesimentu atu bele hamosu buat foun oioin iha ita-nia moris loro-loron nian. Tanba liuhosi edukasaun mak bele muda ema-nia hanoin ka hahalok ema-nia moris no koñese mundu nia evulusaun,” nia hateten.

Tanba ne’e, nia hato’o agradesimentu ba inan-aman, profesór no parte hotu nia sakrifisiu, pasiénsia, domin no ho orasaun mak hetan susesu tomak ne’ebé ohin loron bele atinje no simu graduasaun.

“Ami mós agradese ba profesór tanba hosi imi mak ami hatene no aprende buat barak. Maske ami ne’ebé mai ho hahalok oioin, maibé la hamate ita-boot sira-nia esperitu manorin nian no imi hakarak hanorin estudante sai ema ne’ebé di’ak iha futuru ne’ebé di’ak no susesu,” nia hateten.

Jornalista : Osória Marques

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!