DILI, 30 outubru 2024 (TATOLI)–Organizasaun Naun Governamentál Lao Hamutuk husu ba Parlamentu Nasionál atu kestiona subsídiu ba veteranu no antigu titulár sira.
Tuir Lao Hamutuk nia submisaun ba Parlamentu Nasionál hodi tau prioridade ba tinan ne’e mak subsídiu ba veteranu no antigu titulár hamutuk $113 iha 2024 ne’e iha 2025 sei sa’e amutuk $207.
Iha proposta OJE 2025 nian ne’e, setór saúde hetan de’it tokon $136 (6.2%), edukasaun kontinua la sai prioridade ne’ebé hetan alokasaun tokon $184 (9.2%), bee no saneamentu tokon $26 (1.2%) husi totál OJE 2025.
Ida-ne’e setór esensiál ne’ebé mak sei hakbiit kapasidade Timor-Leste nian atu diversifika ekonomia no redús impaktu sira bainhira Timor-Leste laiha ona Fundu Petroliferu (FP) iha futuru, maibé alokadaun orsamentu kiik.
“Ami mós sujere atu Governu haree didi’ak fali ba subsídiu pesoál hanesan ba veteranu no antigu titulár sira-ne’ebé hatudu tendénsia aumenta kada tinan,” Peskizadora Lao Hamutuk, Elizaria Febe Gomes, hateten liuhusi konferénsia imprensa, iha Bebora.
Iha karta submisaun ne’e mós relata despeza Estadu kontinua sai boot ba iha kategoria gastu rekorrente, liuliu gastu la nesesáriu sira no subsídiu ba instituisaun públiku, hanesan iha bens no servisu aumenta husi tokon $384 iha OJE 2024 ba tokon $414 no transferénsia públiku aumenta ba tokon $758 ka 29% iha OJE 2025.
“Ami sujere ba Parlamentu Nasionál ho sira-nia kbiit tomak haree fali gastu administrativu ba instituisaun públiku sira ne’ebé kontinua hetan subsídiu boot husi OJE kada tinan, ne’ebé realidade sira rasik seidauk fó reseita signifikativu ba Estadu,” nia dehan.
Tuir peskizadora, instituisaun Estadu sira hanesan Institutu Públiku (IP) no Empreza Públika (EP) ne’ebé la konstribui reseita ba kofre Estadu bele sai hanesan diresaun ida iha ministeriu sira, tanba objetivu husi kriasaun ne’e mak atu fó reseita ba Estadu maibé realidade seidauk hatudu.
Lao Hamutuk enkoraja deputadu sira atu uza kompeténsia Konstituisionál hodi diskute ho Governu kona-ba realidade no faktu ne’ebé hetan durante fiskalizasaun, no fiar katak diskusaun sira bazeia ba evidénsia sei ajuda define planeamentu ne’ebé apropriadu atu sustenta Timor-Leste ba futuru ne’ebé seguru.
“Ami nota katak proposta OJE 2025 nian ne’e, Governu aumenta nivel despeza ida-ne’ebé la sustentável no la realistíku liu hodi kondisiona no realiza oinsá mak bele prevene nasaun Timor-Leste ba rai naruk fiskál. Parlamentu Nasionál presiza kestiona ba Governu kona ba sira-nia analiza ne’ebé konsiente katak FP sei la dura ba tempu naruk, maibé iha tempu hanesan sira-nia projesaun hatudu katak sira-nia kreximentu despeza aumenta 53% iha tinan neen (6) durante 2023-2029 (7%) iha kada tinan,” nia hateten.
Jornalista : Jesuína Xavier
Editór : Cancio Ximenes





