DILI, 15 Mei 2025 (TATOLI) – Prezidente Tribunál Internasionál ba Lei Tasi nian (ITLOS), Juis Tomas Heidar, afirma papél importante lei marítima internasionál nian mak atu rezolve disputa marítima sira no rezolve dezafiu foun sira hanesan mudansa klimátika.
Iha konferénsia internasionál ne’e, tópiku prinsipál ne’ebé Prezidente ITLOS foti mak ko’alia kona-ba “Kontribuisaun sira ITLOS nian ba Esklaresimentu Lei Tasi nian: Husi Fronteira Marítima sira ba Mudansa Klimátika”.
Juis Heidar hateten oinsá ITLOS durante besik dékada tolu sai hanesan fórum judisiál espesializadu ida ne’ebé kontribui maka’as ba ezekusaun no esklaresimentu Konvensaun Nasaun Unida nian kona-ba Direitu Tasi nian (UNCLOS), ITLOS atende ona kazu hamutuk 33, inklui kazu kontensiozu hamutuk 30 ne’ebé kobre kestaun lei marítima ne’ebé kompleksu.
“Dezenvolvimentu rua ikus liu ne’ebé destaka maka rezolusaun ba disputa fronteira marítima entre Maurísia no Maldivas no paresér konsultivu ne’ebé fornese husi ITLOS iha tinan 2024 tuir pedidu husi Komisaun Estadu Illa Ki’ik sira kona-ba Mudansa Klimátika no Direitu Internasionál (COSIS, sigal inglés)”, Tomas Heidar hateten iha Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), ohin.
Nia esplika katak iha kazu Maurísia no Maldivas, ITLOS liuhusi Kámara Espesiál fó klarifikasaun importante sira kona-ba fronteira marítima sira entre Estadu illa sira, inklui tratamentu ba elevasaun tasi-ibun nian hanesan Blenheim Reef.
Nia esplika Tribunál rejeita uza Blenheim Reef hanesan pontu baze ba liña fronteira provizória, maibé rekoñese ninia relevánsia jeográfika no fó “efeitu metade” iha prosesu delimitasaun hodi hetan rezultadu ida ne’ebé ekuitativu.
Nia mós reafirma padraun inserteza signifikativa, ne’ebé dezenvolve uluk iha kazu Bangladesh no Myanmar, hodi limita risku konflitu entre desizaun sira tribunál nian no rekomendasaun sira husi Komisaun Limite sira husi Plataforma Kontinentál (CLCS, sigla inglés) kona-ba área ne’ebé liu 200 millas náutikas. Ho aprosimasaun ida ne’ebé kuidadu, ITLOS lakohi atu kontinua delimitasaun ba plataforma kontinentál liu 200 millas tanba inserteza husi evidénsia jeolójika ne’ebé aprezenta.
Tuir nia, iha paresér konsultivu 2024, ITLOS konfirma katak greenhouse gases (GHG) husi atividade umanu sira ne’ebé halo kauza tasi manas no asidifikasaun tasi nian tama iha definisaun poluisaun ambientál tasi nian. Tribunál deklara katak estadu nia obrigasaun atu prevene no kontrola poluisaun inklui asaun konkreta emisaun greenhouse gases.
Nia dehan ITLOS mós importante ba relatóriu Painel Intergovernamentál kona-ba mudansa klimátika (IPCC,sigla inglés) nu’udar emprezáriu ne’ebé loos. “Kona-ba ida-ne’e, ITLOS hatudu katak Lei Konvensaun Tasi nian nafatin relevante no bele adapta ba dezafiu modernu sira, maski termu sira hanesan “mudansa klimátika” no “emisaun GES” la mensiona ho esplísitamente iha testu konvensaun nian.
Aleinde ne’e, ITLOS rejeita nosaun katak obrigasaun sira iha Akordu Paris nian limita ka substitui obrigasaun sira iha Konvensaun Nasaun Unida nian kona-ba Direitu Tasi nian (UNCLOS).
Tribunál subliña katak rejime jurídiku rua ne’e kompleta malu, maibé independente nafatin. Estadu sira nafatin iha responsabilidade legál sé sira la konsege foti pasu nesesáriu sira hodi kontrola poluisaun tasi nian tanba emisaun GHG sira.
Nia salienta katak liuhusi kazu Maurísia no Maldivas Paresér Konsultivu COSIS nian, ITLOS hatudu ona ninia prontidaun no firmeza hodi hala’o mandatu UNCLOS nian. Nu’udar instituisaun judisiál úniku permanente ne’ebé estabelese tuir konvensaun, ITLOS kontinua hala’o papél sentrál ida iha ezekusaun lei marítima, rezolusaun pasífika ba disputa marítima sira, no adaptasaun ba dezafiu globál sira.
Nia mós hato’o ninia apresiasaun ba Governu Timor-Leste hodi organiza konferénsia ne’e, ne’ebé hein atu hametin kooperasaun internasionál no enkoraja rezolusaun pasífika no legál ba disputa marítima sira.
Notísia relevante: Ramos Horta: Lei marítima importante hodi mantein pás no justisa mundiál
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora





