DILI, 08 Juñu 2025 (TATOLI)—Iha selebrasaun Loron Mundiál Oseanu nian ne’ebé komemora kada loron 8 fulan Juñu no tinan ida ne’e ho tema “Furak tebes, tane aas buat ne’ebé tane ita”ho nune’e Jose Ramos Horta konvida sidadaun Timor Leste tomak atu deskobre hikas sira-nia relasaun ho oseanu.
“Sidadaun sira iha Timor-Leste no iha Mundu Tomak, iha Loron Mundiál Oseanu nian, ha’u haruka kumprimentu ba Timor-Leste, nasaun joven ida ne’ebé buras tanba apoia husi tasi antigu ida. Ohin, ita hamutuk ho komunidade internasionál hodi fó onra ba ita-nia oseanu ho tema “Furak tebes, tane aas buat ne’ebé tane ita”,” Jose Ramos Horta hato’o mensajen ne’ebé TATOLI asesu liuhosi komunikadu imprensa,ohin.
Xefe Estadu dehan, tasi sempre sai hanesan fonte ida ba maravilla ne’ebé klean. Oseanu liga kontinente sira, kultura sira no forma moris nian iha dansa komplexu ida ne’ebé maka sustenta ita-nia planeta durante tinan biliaun sira.
“Ohin, loron furak ida ne’e infrenta desafiu sira ne’ebé laiha presedente. Temperatura ne’ebé sa’e, poluisaun plástiku, peska liu no asidifikasaun ameasa la’ós de’it biodiversidade tasi nian maibé mós sistema sira ne’ebé sustenta moris iha Rai”, Prezidente esplika.
Horta hatuir, Oseanu sira absorve kuaze um tersu husi dióksidu karbonu ne’ebé produz husi ema no hamosu liu metade husi oksijéniu ne’ebé dada iis. Bainhira ema la tau matan ba tasi sira nia saude mak la tau matan mós ba futuru aban bainrua nian.
“Hanesan nasaun illa ida, Timor-Leste iha ligasaun kle’an ba tasi ne’ebé forma ona ita-nia istória, kultura no dalan moris nian.Ita-nia komunidade peskadór sira depende ba ekosistema tasi nian ne’ebé saudavel ba sira-nia moris.Ita-nia área tasi-ibun sira depende ba ahu-ruin no mangrove sira hodi proteje hasoru anin-boot no erozaun.Ita-nia tradisaun kulturál sira iha rikusoin iha rai-laran ne’ebé iha rai-tetuk iha rai-laran. tasi-been no tasi nia rikeza,” PR Horta salienta.
Xefe Estadu husu ba sidadaun hotu-hotu atu halo reflesaun kona-ba tema tinan ida-ne’e “tane aas buat ne’ebé tane ita” hodi konvida sidadaun hotu-hotu atu deskobre hikas sira-nia relasaun ho tasi.
“Furak la’ós de’it kona-ba admirasaun maibé ida nee’e kona-ba responsabilidade. Ida-ne’e obriga ita ita atu husu: Oinsá ita bele asegura katak jerasaun sira iha futuru sei esperiénsia maravilha hanesan bainhira hateke ba orizonte azul ne’ebé luan? Oinsá ita bele valoriza rede komplikadu moris tasi nian ne’ebé evolui ona iha tinan millaun barak nia laran? Oinsá ita bele prezerva saida maka sempre sustenta ita,” nia subliña.
Nia hatutan, resposta iha asaun umanu koletivu, iha kooperasaun internasionál, solusaun inovadora sira, matenek lokál no kompromisu pesoál. Sira buka atu imajina fali relasaun entre ema no tasi hanesan ida ne’ebé maka iha resiprosidade, la’ós de’it estrasaun.
“Mai ita prezerva buat ne’ebé sustenta ita, la’ós de’it ba lukru ekonómiku ka alvu konservasaun nian, maibé tanba ita-nia umanidade iha ligasaun kle’an ho saúde bee-azul sira-ne’e nian,” Prezidente apela.
Ramos Horta afirma katak furak tasi nian bele inspira sidadaun hotu-hotu atu atua ho matenek no kompaixaun, no iha esperansa ba futuru azul ne’ebé fahe ba ita-nia sidadaun sira.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór: Florencio Miranda Ximenes




