DILI, 29 Jullu 2025 (TATOLI)—Governu Konstitusionál da-sia (IX) ne’ebé lidera husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão ho membru Governu hamutuk na’in-49, hahú hala’o mandatu iha 01 Jullu 2023 to’o ohin loron ne’e, atu hadi’a povu nia moris, governasaun no garante dezenvolvimentu ho justisa.
Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, hateten husi inísiu governasaun Governu Konstitusionál da-sia, ne’ebé hafoin liuhusi krize ekonómika, afeta husi Pós-COVID-19, iha mundu tomak, maibé iha tinan rua mandatu IX-Governu konstitusional halo buat importante barak.
“Hanesan iha difikuldade no dezafiu oin-oin maibé mós iha progresu tanba Governu nia objetivu klaru katak hadi’a povu nia moris,” Vise Primeiru-Ministru ne’e informa bainhira prinxe programa Meet the Press ne’ebé organiza husi Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, iha salaun enkontru MTK, Kaikoli, ohin.
Tanba, nia dehan, konstrusaun Estadu (State-building) mak prosesu atu kria no halo forte instituisaun Estadu Sistema Justisa, Polisia, F-FDTL, Eskola, Sentru Saúde no Administrasaun hanesan Governu, Parlamentu no Públiku.
“Iha Timor-Leste, konstrusaun Estadu implika fortalese instituisaun Estadu husi nasionál to’o munisípiu, hanesan organiza administrasaun públika iha nivél nasionál no munisípiu liuhusi programa desentralizasaun no asegura Estadu direitu demokrátiku liuhusi hadi’a no reforsa sistema justisa neʼebé efisiente ba ema hotu,” nia esplika.
Aleinde ne’e, dezenvolve kapitál umanu hanesan edukasaun no saúde, asegura estabilidade no soberania nasionál atu kria no hadia F-FDTL no PNTL, Proteje fronteira no soberania Timor-Leste nian, dezenvolve ekonomia sustentavél hodi redús dependénsia ba ajuda estranjeira no uza relursu naturál (petroleu, agrikultura, turizmu) ba dezenvolvimentu.
Governu garante estabilidade polítika no governativa iha tinan rua (2) durante nia mandatu, ho lideransa ida-ne’ebé forte liuhusi povu nia vontande ne’ebé espresa liuhusi eleisaun parlamentár tinan 2023 liu bá.
Koligasaun CNRT-PD nia misaun hametin governasaun, fó estabilidade politika no kontinuidade ba politika públika sira.
Nune’e mós, nia afirma, Governu fó prioridade ba hadi’a administrasaun públika hahú ona revizaun Lei funsaun públika hodi garante administrasaun públika ida-ne’ebé efisiente, justu no bazeada iha méritu.
“Ita haree mós ba kondisaun ekonómia no finansa públika iha situasaun globál hatudu katak ekonómia Timor-Leste fó sinal pozitivu. IMF (Fundu Internasionál Monetáriu) hateten katak kreximentu bele to’o 4% iha tinan 2025. Entaun, Governu hala’o preparasaun implementasaun IVA (Impostu Valor Akresentadu) no hadi’a sistema tributáriu, nune’e Estadu la depende de’it ba Fundu Petroliferu no aumenta reseita doméstika.
Fó prioridade ba planeamentu no sustentabilidade fiskál, hodi bele proteje futuru finanseiru ba Timor-Leste hanesan sistema FreeBalance, atu moderniza sistema finanseiru públiku.
Dezempeñu seluk liga ba iha infraestrutura no dezenvolvimentu nasionál, Governu investe iha enérjia elétrika atu bele fó eletrisidade ba to’o iha área rurál no ba populasaun sira-ne’ebé seidauk asesu ba eletrisidade; Reabilitasaun estrada nasionál to’o munisipais atu fasilita transportasaun ba ema no sasán no konstrusaun sentru saúde no eskola, atu bele fó asesu no kualidade ba servisus báziku sira.
“Ita mós iha tan projetu Greater Sunrise mak prioridade estratéjiku nasionál. Governu garante katak benefísiu husi rekursu hirak-ne’e sei fó diretamente ba povu timoroan hotu,” nia dehan.
Investe mós iha setór edukasaun, juventude no kapitál umanu tanba Governu lansa ona programa espansaun ba edukasaun pré-eskolár, ho foku prinsipál fó formasaun-téknika ba profesór sira no kualifikasaun ba joven sira, inklui kria programa formasaun no empregu ba joven mane no feto, hodi garante inkluzaun no hamenus dezempregu atu bele kontribui ba dezenvolvimentu.
Entaun, bainhira governasaun ida atu di’ak (boa governasaun) tenke luta kontra korrupsaun tanba iha Governu reafirma nia kompromisu ba boa-governasaun no transparénsia. Governu fó prioridade no hadi’a mekanizmu ba fiskalizasaun, auditória no responsabilizasaun no reforma iha sistema justisa.
“Governu mós lansa ona planu nasionál hodi halo reforma setór justisa atu asegura justisa iguál, independente no efisiénte ba ema hotu liuhusi auditoria independente, avaliasaun dezempenu husi komisaun Antí Korrupsaun, inspesaun jerál Estadu, kâmara kontas no revizaun lejislativa hodi prevene korupsaun,” nia esplika.
Relasaun estranjeiru no integrasaun rejionál
Timor-Leste nia adezaun plena ba Organizasaun Mundiál do komersiu (OMC) iha tinan 2024, fulan-Fevereiru, ne’ebé realiza iha Abu Dhabi. Hala’o progresu boot adezaun ba ASEAN ne’ebé sei kompleta iha fulan Outubru 2025.
Ida-ne’e sei fo benefisiu integrasaun no investimentu ba ekonómia nasional, reforsa relasaun diplomátika ho nasaun viziñu sira no parseiru dezenvolvimentu sira liuhusi respeitu mutua, ho baze iha interese nasional.
“Ha’u konvida Povu doben Timoroan hotu, feto no mane, joven no katuas, atu kontinua hamutuk ho Governu Konstitusionál da-sia (IX), rekonstrui ho korajen no espíritu nasaun ba futuru Timor ida-ne’ebé dignu, justu no forte,” nia informa.
Governu Konstitusionál da-sia (IX) kompromete servisu hp transparénsia no rezultadu, maske dezafiu sei iha maibé progresu mós hetan.
Governu sei kontinua hadi’a, harii sistema justu no ho integridade, Governu sei kontinua servisu ba bem da nasaun no ba moris di’ak povu timoroan hotu.
Foku no prioridade ba Ekonomia Azul, hanesan rekursu hodi hasa’e kreximentu ekonómiku sustentável, akonomia azul bele sai fundu estratéjiku ba futuru Timor-Leste.
Sustenta ba moris populasaun iha area Kosteira, fó rendimentu no proteje ambiente. Entaun “tasi” bele sai motor dezenvolvimentu no soberania ba povu Timoroan no mós susesu iha organizasaun Eventu internasionál hanesan vizita santidade Papa Francisco, no estabelesimentu banku dezenvolvimentu, ho objetivu dudu pequenas e médias empresas, fó kbiit ba sidadaun hotu atu asesu lalais ba kapitál.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes





