GINÉ-BISAU, 20 Novembru 2025 (TATOLI)-Ekipa Misaun Observasaun Eleitorál (MOE) husi g7+ halo enkontru ho partidu polítiku sira hodi rona sira-nia vizaun no prioridade bainhira manán iha eleisaun Prezidensiál no Parlamentár.
Enkontru sira ne’e fó oportunidade atu hatene kompromisu polítiku sira ba dame, estabilidade no dezenvolvimentu futuru Giné-Bisau.

Forsa polítika sira ne’e mak Partidu Plataforma Republikana, Partidu Afrikanu ba Liberdade no Dezenvolvimentu Giné (PALDG). Aleinde ne’e, hasoru malu mós ho Ministru Planeamentu Ekonomia Integrasaun Rejionál Gine-Bisau, Soares Sambu.
Xefe Ekipa MOE, Christina Joanna Mitini, introdús objetivu misaun g7+ nian ne’ebé foku atu apoia prosesu eleitorál kredivel, transparente no inkluzivu. Nia salienta katak eleisaun livre no justu mak fundamentál atu hametin governasaun demokrátika, pás no estabilidade iha nasaun. Misaun g7+ parte husi esforsu atu ajuda Estadu-membru harii instituisaun reziliente no aumenta konfiansa públika.
Diretór Operasionál g7+, Felix Piedade, dehan partidu polítiku sira hotu-hotu hakarak kontribui ba dezenvolvimentu nasionál no evita repetisaun konflitu pasadu. Sira fó prioridade atu garante asesu di’ak ba servisu esensiál sira hanesan saúde no edukasaun, husi nivel nasional to’o área rurál.
Felix mós hateten katak PALDG iha vizaun boot ba setór justisa ne’ebé sei fó asesu di’ak ba ema hotu no garante investimentu sufisiente bainhira hetan podér.
Nia subliña katak mensajen importante husi enkontru sira ne’e mak líder partidu polítiku sira iha kompromisu atu mantein dame no estabilidade, hodi evita Giné-Bisau filafali ba konflitu. Nia dehan ne’e sinál esperansa ida atu lori nasaun ba dezenvolvimentu no progresu.
Iha enkontru ho MOE, kandidatu Prezidente PALDG, João Bernardo Vieira, dehan partidu nia prioridade mak lori povu asesu ba saúde, edukasaun no finanseiru, no restaura kredibilidade instituisaun Estadu nian.
Partidu iha kompromisu sira atu halo Giné-Bisau sai rai dame, estabilidade no progresu.
PALDG fó énfaze ba reforma área justisa atu garante asesu iguál ba ema hotu. Durante kampaña prezidensiál, partidu foku ba pilár importante tolu mak kapitál umanu – hadi’a saúde no edukasaun, reabilita eskola no sentru saúde, no lansa programa formasaun ba profesór no profisionál saúde sira.
“Ita-nia foku ba área saúde labele iha Nasionál de’it, maibé tenke mós ba área rurál, nune’e povu bele asesu bá saude ho di’ak. Ita tenke investe no hadi’a edukasaun tanba nasaun atu sai dezenvolvida mai husi edukasaun, entaun asuntu edukasaun no saude ida-ne’e ami-nia paixaun”, dehan.
Pilár daruak mak kreximentu ekonómiku sustentavel – investe iha agrikultura moderna, fasilita kréditu ba mikro no médiu empreza sira, atu hamenus dependénsia ba importasaun.
Pilár ikus mak boa governasaun – reforma sistema judisiál, aumenta transparénsia ba jestaun fundu públiku, promove partisipasaun juventude no investe iha inovasaun teknolójika.
Nia mós hateten planu atu reforma forsa armada, hodi valoriza karreira no fó formasaun étika ba membru sira.

Diretór Kampaña Lejizlativa Partidu Plataforma Republikana, Ilídio Vieira Té, hamutuk ho Ministru Planeamentu Ekonomia Integrasaun Rejionál, Soares Sambu, hato’o agradesimentu ba ekipa MOE g7+ ne’ebé responde konvite CNE atu observa eleisaun jerál.
Sambu saúda inisiativa g7+ no nia vontade atu hala’o misaun ida iha Giné-Bisau, hanesan parte hodi apoia kontínua ba Estadu-membru sira.
Ilídio Vieira Té subliña mós kontribuisaun importante Timor-Leste ba sistema eleitóral Giné-Bisau, liuliu iha 2014 no 2018, ne’ebé ajuda halo sufrájiu ho di’ak.
Nia dehan Timor-Leste nu’udar nasaun ida-ne’ebé sempre fó apoiu ba Gine-Bisau ba iha prosesu eleitorál tantu materiál komu formasaun, tanba Timor-Leste nu’udar país ida funsiona ho di’ak ein termu iha prosesu eleitorál ne’ebé hanorin oinsá matein transparénsia.
“Valoriza lisaun ne’ebé aprende husi Timor-Leste, Gine-Bisau konsege organiza eleisaun ida ne’ebé funsionál no kredivel ho kustu eleitorál ne’ebé ki’ik liu. Sistema eleitorál ne’ebé adota iha Giné-Bisau ho asisténsia husi Timor-Leste iha tinan 2014 kontinua uza ho efikásia iha prosesu eleitorál oioin iha tinan hirak ikus ne’e”, dehan.
Nia mós énfaze katak eleisaun tinan ne’e finansia tomak husi Giné-Bisau mesak, la depende ba doadór, no to’o agora kampaña la’o ho dame tanba líder polítiku sira opta diskursu unifikadór no inkluzivu.
Notísia relevante:Militárno polísia sira halo votasaun antesipada iha Giné-Bisau
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora




