DILI, 11 Marsu 2026 (TATOLI)—Servisu Nasionál Ambulánsia no Emerjénsia Medikamentu, Institutu Públiku (SNAEM, I.P, sigla portugés) halo konsultasaun teknika interna ba planu fortalesimentu SNAEM ba efisiénsia Institusionál no ba protesaun vida umana.
“Ita halibur ohin atu halo reflesaun, análize no kontribui ba Planu fortalesimentu Institusionál ba Servisu Nasional Ambulánsia no Emerjénsia Medikamentu (SNAEM). Dokumentu estratéjiku ida-ne’e la’ós de’it instrumentu téniku ida. Nia reprezenta mós kompromisu firme husi Governu Konstitusionál da-sia (IX)ba melloria kontínua SNAEM, ba efisiénsia Institusionál no ba protesaun vida umana,” Vise Ministru ba Fortalesimentu Instituisionál Saúde, Jose Magno dehan iha nia diskursu, iha salaun MCLAN, Komoro, ohin.
Nia hateten, sistema saúde ida-neebé forte, presiza la’ó de’it servisu preventivu no kurativu, maibé kapasidade rápida atu responde ba emerjénsia medika, atu salva vida no presta asisténsia imediata ba populasaun iha momentu krítiku.
“Ita moris iha kontextu globál ida-ne’ebe marka dezafiu saúde kadavés mais kompleksu, hanesan desastre naturál, asidente rodoviáriu emerjénsia Mmdika súbitas no situasaun iha krize sanitária. Iha senáriu hanesan ne’e, servisu Nasionál Ambulánsia ne’ebe forte, organizadu no bem equipado sai esensial tebes ba seguransa no protesaun ba populasaun,” nia dehan.
SNAEM nu’udar estrutura operasionál estratéjika Ministériu Saúde nian, dezempeña papel fundamentál iha resposta rápida ba emerjénsia medika, transporte seguru ba pasiente sira, koordenasaun ho ospitál no apoiu iha situasaun dezastre ka krize sanitária.
Planu fortalesimentu Institusionál ne’e mosu iha momentu importante ba dezenvolvimentu SNAEM ninian. Ninia objetivu prinsipál mak atu reforsa kapasidade Institusionál, operasionl no téknika kona-ba nia servisu, atu garante resposta mais rápida, mais efisiente no mais asegura ba nesesidade povu iha nasaun ida-ne’e.
“Permite mai ha’u atu destaka eixos estratéjiku balun ne’ebé importante iha planu ne’e. Primeiru, téknika da governasaun Institusionál no nia mekanizmu sira kona-ba koordenasaun, atu asegura funsionamentu klaru, efisiente no alinadu ho polítika nasionál saúde. Segundu, modernizasaun sistema operasionál komunikasaun, liuhusi integrasaun kona-ba teknolojia informasaun, sistema despaixu ambulánsia no mekanizmu koordenasaun entre sentru emerjénsia no unidade ospitalár,” nia hateten.
Nia dehan, investimentu iha kapitál umanu ne’ebe inklui formasaun kontínua ba paramédiku, tékniku de emerjénsia médika no profisionál envolvidu iha resposta pré-ospitalár. Reforsu ambulánsia, ekuipamentu médiku no infraestrutura operasionál, atu garante kapasidade adekuada ba resposta iha territóriu tomak.
Melloria mekanizmu planeamentu no sustentabilidade finanseira, atu asegura kontinuidade no kualidade husi servisu ne’ebé presta.
Diretor Jerál SNAEM, I.P, Simplicio Amaral, hateten ohin SNAEM realiza Planu Fortalesimentu Institusionál Servisu Nasionál ba Ambulánsia no Emerjénsia Médikamentu. Planu ida-ne’e reprezenta pasu fundamentál atu mellora kapasidade, sistema saúde, atu responde rapidamente iha kualker situasaun emerjénsia, salva vida, Primeiru Sokoru no responde ba iha dezastre naturál tantu husi ema mak halo no husi natureza rasik.
“Servisu Nasionál ba ambulánsia no emerjénsia médika parte esensiál ida iha sistema saúde iha Ministériu Saúde, iha momentu krítiku hanesan dezastre naturál, asidente aviasaun, asidente iha parte marítima, emerjénsia médika ka situasaun emerjénsia sira seluk ne’ebé fó ameasa ba ita-nia vida, SNAEM hamutuk ho entidade hotu tenke tun halo atuasaun ho rapides no kualidade iha terrenu,” nia dehan.
Nia esplika, iha territóriu ka iha kapital Dili, ultimamente SNAEM observa no haree katak kada loron ema sempre buka servisu emerjénsia hanesan ezijénsia boot ida mai atu reforsa liután instituisaun mellora koordenasaun entre servisu hotu ne’ebé relevante, tantu iha Ministériu Saúde no Ministériu sira seluk iha pais no presiza investe maka’as mos iha área formasaun kontínua ba profisionál sira ba mekaniku ajente ambulánsia, ABK no Nakhoda ro Ambulánsia.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes




