DILI, 20 Maiu 2026 (TATOLI)—Ministru Obra Públika, Samuel Marçal, hateten restaurasaun independénsia ba da-24, 20 Maiu, refleta lembransa ba eroi sira no sai reflesaun ba jerasaun kontinuadór sira ba prosesu dezenvolvimentu konstrusaun ba nasaun.
Ministru Samuel Marçal hato’o parabens ba povu tomak tanba hakat tan pasu ida ba komemorasaun loron restaurasaun independénsia ba da-24.
“Ha’u hanoin ho restaurasaun ida-ne’e ita presiza halo reflesaun aprofunda ba ita-nia nasaun liuliu ba jerasaun foun hodi hanoin hikas erói sira-ne’ebé fakar raan ba rai ida-ne’e,” Ministru relata ba jornalista iha nia kna’ar fatin, Kaikoli, ohin.
Nia konsidera tanba ho sira-nia luta mak nasaun ida ne’e bele ukun rasik-an to’o agora, ne’ebé hatudu katak valór ba konstrusaun nasaun ne’e boot tebes.
Maske nasaun ne’e foin mak moris maibé ne’e lahamate oportunidade sira atu kontinua dezenvolve rai ida-ne’e liuliu ninia infraestrutura bázika, tanba ne’e Ministériu Obra Públika hola papel hodi hala’o responsabilidade ida-ne’e.
“Infraestrutura iha Timor durante tinan 24 ita bele sente katak iha parte balun povu bele asesu ona hanesan eletrisidade hahú fó naroman ona, bee-moos, estrada no ponte bele asesu ona, maske seidauk konklui to’o hotu maibé ida-ne’e presiza ita hotu nia esforsu tomak oinsá mellora knfraetrutura bázika to’o iha baze,” Ministru Samuel afirma.
Progresu ba melloramentu enérjia eletrisidade
Aleinde ne’e, nia dehan, durante tinan 24 ita ukun-an iha progresu lubuk ida ba infraestrutura nian hanesan eletrisidade konklui ona to’o nivel suku, falta aldeia 186 mak seidauk, maibé tinan ida-ne’e Governu kontinua kontinua halo melloramentu tan ba aldeia 51.
“Hanesan foin dauk semana ida liubá ita asina tan kontratu ba melloramentu eletrifikasaun ba aldeia hamutuk no aldeia balun ne’ebé uma-ka’in uitoan ne’e sei oferese solár panel,” nia hateten.
Progresu seluk mak agora ita halo underground ba lina eletrifikasaun nian iha Bekora no suvensaun trafo iha Fomentu. Aleinde agora sira mós halo estudu ba anin ne’ebé daudaun ne’e téknika sira halo estudu iha Larigutu no, ida-ne’e sei ajuda poupa enérjia no gasta osan Estadu nian.
Progresu ba melloramentu bee-moos
Kona-ba bee-moos nian dalaruma difikuldade tanba iha fatin balun laiha rekursu bee moos, entaun BTL labele halo perfurasaun, nune’e sira kontinua halo estudu no komunidade ne’ebé asesu kanalizasaun públiku atinje ona 50%.
“Bee-moos nia ita mós implementa programa foun ba sistema filtrasaun bee moos iha kapitál munisípiu me’ebé ita implementa ona iha Lautein no Same, prosesu tuir mai sei implementa iha Baukau,” nia dehan.
Progresu melloramentu estrada no ponte
Bazeia ba relatóriu ne’ebé MOP aprezenta ba Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha loron 07 fulan-Janeiru 2026, atinjimentu 95% liuhusi ninia ezekusaun 93% inklui seluk tan.
Kona-ba progresu dezenvolvimentu iha ámbitu estrada rurál, husi projetu 260 ne’ebé prevee ona, projetu 45 mak konklui ona no 215 marka ona ba tinan 2026. Enkuantu estrada urbana, nasionál no munisipál, finaliza ona projetu 27 no projetu 60 seluk ne’ebé prevee ona atu implementa iha tinan 2026.
“Entretantu, kona-ba ponte husi projetu 17 neʼebé planeia ona ne’e, projetu ida (1) ramata iha 2025 no projetu 12 mak ajenda ona ba ezekusaun iha 2026,” nia relata.
Obstákulu durante iha prosesu dezenvolvimentu infraestrutura
Nia dehan, dezáfiu ne’ebé durante ne’e sira infrenta maka problema sosiál, estrutura rai ladun estavel, menus rekursu bee, mudansa klimátika no mós menus setór privadu iha timor, nune’e difikulta prosesu infraestrutura ne’e la’o neneik.
“Maibé ami nafatin esforau tanba momentu ha’u simu pose hanesan Ministru iha Obra Públika, Xefe Governu orienta ha’u atu fó importánsia ba parte infraestrutura nian hanesan, estrada, eletrisidade no bee moos,” nia dehan.
Aleinde ne’e, nia dehan, tanba Timor-Leste mós tama ona ba membru ASEAN nian, nune’e mós tenke hatudu katak nasaun TL la’ós ladi’ak liu maibé mós labele aat liu ba nasaun membru sira seluk.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes




