iklan

HEADLINE, SAÚDE

ANCT-TL husu Governu halo teste ba sigaru ASSKHA faan iha TL

ANCT-TL husu Governu halo teste ba sigaru ASSKHA faan iha TL

Fuma sigaru risku ba saúde rasik. Imajen Tatoli/Francisco Sony.

DILI, 22 Maiu 2026 (TATOLI)–Aliansa Nasionál Kontrolu Tabaku Timor-Leste (ANCT-TL, sigla portugés) husu Governu atu hametin kontrolu tabaku liuliu sigaru ilegal sira no halo teste laboratóriu ba sigaru marka ASSKHA ne’ebé faan ona iha Timor-Leste.

“Ha’u husu ba Ministériu Saúde atu hametin kontrolu sigaru illegál sira faan iha merkadu,” Diretór Ezekutivu ANCT-TL, Sancho Belito Fernandes, hateten ba jornalista sira  banhira hala’o konferensia imprensa iha nia kna’ar fatin Bairu Pite, ohin.

Aleinde ne’e, nia hatuta, Timor-Leste sei hasoru dezafiu boot iha área saúde públiku tanba númeru moras ne’ebé relasiona ho tabaku aumenta kada tinan. Moras hirak ne’e inklui kroniku respiratóriu, stroke, diabetes, hipertensaun no moras renal.

Nia dehan, Timor-Leste nia lei di’ak tiha ona maibé TL fraku iha implementasaun, nune’e nia rekomendaatu reforsa duni Dekretu-Lei Nú. 14/2016.

Tuir dadus husi OMS NCD Monitor Report 2024, taxa mortalidade husi moras la transmissível (NCDs) iha Timor-Leste sa’e husi 45% iha tinan 2019 no ba 53% iha tinan 2024.

Husi númeru ne’e, 23% mak afeta fali ema ho idade produtivu. ANCT-TL esplika katak risku prinsipál ba moras sira-ne’e mak fuma tabaku, uza alkool, falta atividade fizika no hahán la saudavel.

“Kona-ba tranzasaun sigaru ilegál ne’ebé kontinua tama mai husi fronteira no vizinhu Indonézia. Tuir ami, sigaru marka ASSKHA agora daudaun komersializa subsubar iha fatin balun no alvu ne’e ba públiku jovem sira. Maske produtu ne’e seidauk tuir padraun ne’ebé determina iha Dekretu-Lei Nú. 14/2016 kona-ba kontrolu tabaku,” nia esplika.

ANCT-TL mós foti kestaun kona-ba abuzu ne’ebé akontese loro-loron iha transporte públiku (mikrolet no bus). Ne’ebé tuir loloos Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) liuliu husi Unidade Tránzitu tenke foti asaun hodi prende no fó koima (multa) ba motorista sira-ne’ebé fuma iha transporte públika nia laran.

“Fuma iha transporte laran ne’e, ema ida de’it mak fuma, maibé ema na’in-12 seluk ne’ebé tuur iha laran hetan hotu konsekuénsia negativu. Iha ne’ba, iha inan isin-rua, labarik kiik sira ne’ebé loloos hetan anin di’ak, maibé hetan fali impaktu. Fasíl loos atu implementa prende ema sira fuma iha karreta laran, prende sira-nia dokumentu, depois haruka selu koima,” nia dehan.

Tuir lei, ema-ne’ebé fuma iha transporte públiku ka fatin públiku sira tenke selu koima ho $50, maibé kampaña no monitorizasaun ba ida-ne’e ladun iha kontinuidade.

ANCT-TL mós fó hanoin ba transporte públiku hotu tenke tau sinalizasaun bandu fuma. Se pasajeiru ruma lakohi rona kondutór, kondutór iha direitu hodi relata ba PNTL atu hapara transporte no hatun pasajeiru ne’e, hodi prevene mós karréta-na’in husi koima.

“Ami husu ba Ministériu Saúde liuliu Inspesasaun Jerál Saúde, hamutuk ho PNTL no Diresaun Nasionál Transporte Terestre (DNTT) atu serbisu hamutuk hodi rezolve asuntu ne’e lalais, hodi nune’e bele proteje saúde komunidade no redús impaktu ekonómiku iha futuru,” nia dehan.

Tuir lei ne’e PNTL liuliu tranzitu tenke prende ema sira-ne’ebé fuma iha transporte públiku laran, tantu pazajeiru no mós kondutór no fó koima ida-ne’e mak la implementa.

Tanba ko’alia beibeik ba iha multi setorál ba Ministeriu atu implementa ne’e fasil loos implementa ida-ne’e prende ema sira-ne’ebé fuma iha karreta laran prende sira-nia dokumentu depois halo sira selu koima.

“Ita-nia lei di’ak tiha ona maibé ita fraku implementa, ida-ne’e mak rekomendasaun husu atu reforsa de’it lei 14/2016,” nia dehan.

Aleinde ne’e, transporte públiku sira hotu ne’e tenke tau sensibilizasaun bandu fuma ne’e iha transporte nia laran, tenke tau iha ne’eba tuir lei ne’e hanesan ne’e iha transporte iha fatin ne’e labele fuma.

Entaun pazajeiru sira sa’e sira hatene katak fatin ne’e labele fuma, banhira  sira fuma iha ne’eba, kondutor ne’e iha direitu atu informa ba polísia. Motorista iha obrigasaun hateten ba sira katak labele fuma iha karreta laran, se  sira halo rezisténsia hasoru motorista mak motorista iha direitu atu hateten ba PNTL, hodi hatun no hapara ema-ne’e atu prevene mós husi karreta-nain atu selu koima.

“Koima ne’e sira fuma iha transporte laran ne’e no fuma iha fatin públiku sira ne’e $50. Durante ne’e seidauk implementa. Iha duni kampaña depois de kampaña  programa kontinuasaun husi ida ne’e seidauk iha, tanba ne’e husu ba Ministeriu saúde liliu inspesaun jerál saúde husu ba PNTL ho DNTT atu serbisu hamutuk atu rezolve asuntu ida ne’e,” nia dehan.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!