DILI, 25 Maiu 2026 (TATOLI)-Organizasaun Naun-Govenamentál (ONG) La’o Hamutuk hato’o rekomendasaun sia ba Parlamentu Nasionál (PN) atu konsidera iha debate Proposta Alterasaun dahuluk ba Lei Nú. 8/2025, loron 27 Novembru, kona-ba Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026.
La’o Hamutuk entrega submisaun ida-ne’e ba órgaun lejizlativa hodi kontribui ba diskusaun sobre OJE Retifikativu, ne’ebé Governu aprezenta hodi responde ba risku esternu sira ne’ebé bele afeta ba seguransa enerjétika, seguransa alimentár, estabilidade fiskál no sosioekonómiku Timor-Leste nian.
Iha ninia karta submisaun, organizasaun ne’e afirma katak iha kontestu instabilidade jeopolítika, flutuasaun presu kombustivel no risku iha kadeia abastesimentu globál, Estadu iha responsabilidade atu garante eletrisidade, transporte, abastesimentu ai-han no servisu esensiál.
La’o Hamutuk konsidera katak proposta retifikativu ida-ne’e mós reflete vulnerabilidade país nian, liuliu dependénsia boot ba rezerva estratéjika kombustivel, subsídiu kombustivel no stock foos hatudu dependénsia ba importasaun diesel no ai-han.
Organizaun ne’e subliña katak situasaun ida-ne’e tenke sai oportunidade atu diskute kle’an diresaun polítika ne’ebé apropriadu no prioridade ba harii soberania ekonómika ne’ebé sustentavel. Maski oportunidade ida-ne’e limitadu tebes, kontinua iha nesesidade atu diskute asuntu ne’e iha futuru.
Transparénsia no partisipasaun públika
La’o Hamutuk husu atu Parlamentu garante transparénsia no partisipasaun públika iha prosesu debate OJE Retifikativu. Tuir ONG ne’e, orsamentu Estadu nu’udár instrumentu públiku ne’ebé determina prioridade nasionál no afeta diretamente povu nian moris.
Maski iha situasaun urjente, Parlamentu tenke garante audiénsia públika no prosesu ne’ebé permite sosiedade sivíl, akadémiku, organizasaun feto no públiku atu oferese sira-nia perspetiva.
OJE Retifikativu konfirma vulnerabilidade nasionál
La’o Hamutuk konsidera proposta OJE Retifikativu 2026 konfirma vulnerabilidade nasionál, liuliu nesesidade atu aloka tokon $174 ba rezerva nasionál no tokon $42 ba subsídiu kombustivel ne’ebé hatudu dependénsia boot ba solar importadu, no reforsa stock foos atu garante seguransa alimentár nasionál ne’ebé kontinua depende ba fornesedór husi li’ur.
Parlamentu tenke husu transparénsia no klarifikasaun kompleta kona-ba envolvimentu empreza ETO iha implementasaun rezerva nasionál estratéjika kombustivel, inklui baze legál, valór kontratu no mekanizmu auditoria atu proteje interese públiku, liuliu boa governasaun iha kontratu Estadu nian.
Soberania nasionál la’ós iha nivel polítiku de’it, depende ba nasaun no povu nia kapasidade atu prodús ai-han, garante eletrisidade sustentavel, kontrola kustu moris, proteje Fundu Petrolíferu liuliu prudénsia iha levantamentu no investimentu sira no harii ekonomia produtiva rezistente ba xoke esterna.
Seguransa enerjétika no sustentabilidade sistema elétriku
La’o Hamutuk rekoñese katak rezerva nasionál estratéjiku kombustivel bele iha razaun ba tempu badak atu evita interrupsaun eletrisidade no serbisu esensiál. Maibé, alokasaun ho montante boot hatudu frakeza profunda husi sistema enerjétiku nasionál.
Tanba ne’e, ONG referida solisita ba Parlamentu tenke husu informasaun kompletu no deskrisaun detallada kona-ba volume kombustivel, presu unitáriu, fornesedór, armazenamentu, distribuisaun, stock rotation, mekanizmu procurement, auditoria no monitorizasaun, atu asegura boa governasaun iha medida sira ne’ebé Governu foti.
La’o Hamutuk mós rekomenda atu resposta emerjénsia ida-ne’e liga ho planu tranzisaun enerjétika graduál ba fonte renovavel hanesan solar, anin, tasi, mini-grid rurál no bateria armazenamentu.
Seguransa alimentár
La’o Hamutuk apresia medida Governu atu reforsa stock foos hodi responde ba risku inseguransa alimentár. Maibé stock foos la hanesan soberania alimentár no defende katak presiza investimentu iha produsaun lokál ne’ebé sustentavel, irrigasaun, armazenamentu lokál, asisténsia téknika, fini adaptada, peska sustentavel, agroekolojia, agrikultura familiár no agroindústria rurál.
Inflasaun no kustu moris
La’o Hamutuk manifesta preokupasaun katak xoke kombustivel no importasaun bele kontinua aumenta kustu povu nian moris, maski ho subsídiu kombustivel, presu transporte, ai-han no bens báziku bele sa’e tanba kustu transporte internasionál, kustu distribuisaun, volatilidade merkadu no dependénsia importasaun.
Subsídiu kombustivel tenke iha alvu loloos atu benefisia transporte públiku, ambulánsia, agrikultór, peskadór, produsaun alimentár no família vulneravel.
Sustentabilidade fiskál no justisa interjerasionál
Iha dokumentu Governu nian hateten proposta retifikativu la aumenta levantamentu Fundu Petrolíferu kompara ho OJE orijinál, maibé tuir La’o Hamutuk, ida-ne’e la elimina problema fiskál estruturál.
“Fundu Petrolíferu la’ós de’it fonte finansiamentu ba Estadu, maibé nu’udár patrimóniu ba jerasaun sira tuirmai. Se Timor-Leste kontinua uza osan petróleu atu sustenta sistema ne’ebé depende ba importasaun no gastu improdutivu, Timor Leste sei enfrenta krize fiskál boot liu bainhira Fundu Petrolíferu hotu”, dehan.
La’o Hamutuk mós preokupa ho posibilidade obrigasaun fiskál iha futuru husi kontratu tempu naruk, dívida públika, manutensaun ba infraestrutura sira, subsídiu permanente no dependénsia ba kombustivel importadu. Tanba ne’e, Parlamentu tenke garante katak resposta emerjénsia atuál la transforma ba presaun fiskál permanente.
Kanselamentu no reorientasaun projetu urjente
La’o Hamutuk la kontra infraestrutura no apoiu infraestrutura ne’ebé serve diretamente ba povu nian nesesidade, hanesan saúde, edukasaun, bee no saneamentu, irrigasaun, estrada rurál produtiva, armazenamentu ai-han, eletrifikasaun renovavel no merkadu lokál. Maibé, Parlamentu tenke reavalia no kansela ka adia projetu ne’ebé la urjente hanesan Tasi-Mane, aeroportu no sira seluk ne’ebé seidauk iha konfirmasaun klara ba benefísiu públiku.
Juventude, empregu no produsaun lokál
La’o Hamutuk konsidera katak OJE Retifikativu tenke liga ho kriasaun empregu produtivu ba juventude. Dependénsia ba importasaun limita oportunidade ekonómika lokál ne’ebé bele prodús povu nia nesesidade sira.
Tanba ne’e, investimentu estratéjiku tenke orienta ba agrikultura sustentavel, prosesamentu produtu agríkola, enerjia renovavel, manutensaun infraestrutura lokál, peska sustentavel, empreendedorizmu rurál no indústria ki’ik no média.
Mudansa klimátika no reziliénsia ambientál
Krize ida-ne’e mós konfirma ligasaun entre dependénsia diesel no vulnerabilidade klimátika.
Tanba ne’e, resposta emerjénsia tenke aliña ho reziliénsia klimátika no sustentabilidade ambientál. Enerjia renovavel, jestaun bee no agrikultura reziliente tenke sai parte husi estratéjia nasionál ba tempu naruk.
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora





