DILI, 25 Maiu 2026 (TATOLI) – Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão, destaka ameasa husi mudansa klimátika ba ema nia moris no estabilidade rejionál iha ASEAN iha tempu ne’ebé risku ba dezastre naturál aumenta, krize ai-han, no tensaun sosiál iha sudeste aziátiku.
Iha reuniaun ho Parseiru Dezenvolvimentu Timor-Leste (TLDPM) 2026, iha Ministériu Finansa, ohin, Xefe Governu afirma katak adezaun tomak Timor-Leste nian iha ASEAN, ne’ebé formaliza iha Simeira ASEAN ba da-47, iha Kuala Lumpur, iha Outubru 2025, marka pasu importante ida iha viajen país nian durante tinan 24 dezde independénsia.
Nia subliña katak integrasaun ASEAN la’ós de’it kona-ba ekonomia no jeopolítika, maibé mós parte ida husi esforsu atu harii pás, seguransa, no futuru kompartilladu iha rejiaun sudeste aziátiku.
“Ba povu Timor-Leste, sai membru ka halo parte iha ASEAN signifika liu, apenas integrasaun jeopolítika no sosioekonómika. ASEAN hanesan família umana ida ne’ebé ita hakarak atu buras no dezenvolve hamutuk”, nia dehan.
Tuir Xanana, ASEAN nu’udar plataforma importante ida hodi hametin integrasaun ekonómika, loke oportunidade investimentu, kria empregu ba jerasaun foun sira, no prezerva identidade kulturál no ambientál, partikularmente ambiente tasi nian.
Maski nune’e, nia fó hanoin katak rejiaun ASEAN daudaun hasoru dezafiu globál ne’ebé kompleksu ba beibeik, tanba tensaun jeopolítika ne’ebé sa’e, ameasa seguransa rejionál, no impaktu husi mudansa klimátika.
Tuir nia, folin kombustivel ne’ebé sa’e halo seguransa alimentár sai aat liután, liuliu ba nasaun impotadora sira hanesan Timor-Leste. Tanba ne’e, país enkoraja ASEAN atu hametin sistema ai-han ne’ebé reziliente, sustentavel, no asesivel ba ema hotu.
Iha setór enerjétiku, Timor-Leste mós iha kompromisu atu dezenvolve ninia setór nasionál enerjia no petróleu hodi apoia seguransa enerjétika koletiva ASEAN nian.
Aleinde ne’e, kona-ba kestaun ekonómika, Xanana destaka mós ameasa husi krime tranznasionál sira hanesan tráfiku umanu no krime sibernétika, ne’ebé nia fiar katak bele estraga estabilidade rejionál no dezenvolvimentu sustentavel.
“Seguransa komunitária hanesan pilár prinsipál ida husi ASEAN. Só liuhusi kooperasaun besik entre nasaun sira iha rejiaun maka ASEAN bele proteje nia sidadaun sira husi krize esterna”, nia hateten.
Xefe Governu ne’e dehan seguransa ASEAN nian labele haketak husi ameasa mudansa klimátika ne’ebé aumenta reál iha sudeste aziátiku. ASEAN hanesan rejiaun ida ne’ebé vulneravel tebes ba inundasaun, rai-maran, siklone tropikál, nivel tasi sa’e, no degradasaun ambientál.
Tuir nia, fenómenu sira ne’e ameasa ema nia moris, subsisténsia, no fonte ai-han sira. Bele mós hamosu dezlokasaun populasaun nian no aumenta risku ba tensaun sosiál no konflitu.
Tanba ne’e, Xanana dehan katak investimentu sira iha adaptasaun ba mudansa klimátika, dezenvolvimentu infraestrutura ne’ebé seguru, sistema alerta antesipada, no modelu dezenvolvimentu sustentavel hanesan ekonomia azúl sai mós investimentu ba seguransa komunitária ASEAN nian.
Tanba ne’e, liuhusi mekanizmu kooperativa ASEAN nian, nasaun membru sira sei preparadu di’ak liután atu hasoru dezafiu global oin-oin liuhusi troka informasaun, prevensaun, no resposta konjunta hodi kria futuru ida ne’ebé reziliente no estavel liután ba rejiaun ne’e.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora





