iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Janeiru-Abríl UKB rekolla taxa rihun $266-resin

Janeiru-Abríl UKB rekolla taxa rihun $266-resin

Reseita. Imajen/Espesiál

DILI, 31 Maiu 2026 (TATOLI)—Ministériu Agrikultura, Peska, Pekuária no Floresta (MAPPF) liuhusi Unidade Kuarentena no Bioseguransa (UKB) hahú husi Janeiru to’o Abríl 2026 rejista rekolla taxa ba kofre Estadu hamutuk $266.944,64.

Diretór-Jerál Kuarentena no Bioseguransa, Carlos Antunes, hateten taxa ne’e maihusi  atividade importasaun ba produtu (na’an) hanesan chiken meat, pork meat, poultry feen, benur Vannamei no seluk tan.

Nia hateten ba Agência TATOLI via telefónika iha Domingu ne’e, hateten katak husi taxa $266.944,64 ne’e kompostu husi Janeiru totál $1.131,95, Fevereiru $47.571,69, Marsu $108.209,49, Abríl 110.031,51.

Nia subliña, produtu na’an ne’e importa husi empreza 51 ne’ebé maihusi Austrália, Brazíl, Estadu Unidu Amérika no seluk tan.

Carlos esplika, servisu Kuarentena no Bioseguransa nian mak atu kontrola rigorozu iha portu, aeroportu, no área fronteira hodi asegura katak sasán ka animál ne’ebé tama no sai rai-laran kumpre regra saúde no seguransa nian.

“Servisu prinsipál Kuarentena nian durante ne’e mak kontrolu tama-sai fronteira, halo inspesaun no revista produtu agríkola, ai-han, no animál ne’ebé tama ka sai hodi hapara vírus no moras, proteje nasaun hasoru moras ne’ebé mai husi rai-li’ur, hanesan prevensaun ba moras fahi (African Swine Fever) ka kontrolu praga pesti,” nia subliña.

Aleinde ne’e, nia hatutan, tau-matan mós ba ema, animal, ka ai-horis ne’ebé foin tama rai-laran atu halo observasaun ka izolamentu durante tempu ruma hodi garante sira la lori moras.

Tuir Carlos, iha Timor-Leste, servisu hirak-ne’e lidera husi Diresaun Nasionál Kuarentena no Bioseguransa iha Ministériu Agríkultura, Peska no Pekuária, no kolabora ho Alfándega no Ministériu Saúde hodi asegura seguransa públika.

Nia informa servisu Inspetór Kuarentena bazeia ba Dekretu-Lei númeru 36/2003, 31 Maiu, tau-matan kona-ba planta ba ai-fuan, no Dekretu-Lei númeru 41/2023, 31 Maiu, hare liu kona-ba saúde animál, nune’e kuarentina no saúde animál hare liubá produtu animál nian inklui mós peska.

Carlos akresenta kuarentena ninia medida servisu iha ualu, maka hanesan inspesaun, detensaun, destroisaun, observasaun, retensaun, tratamentu, izolamentu no liberta.

“Karik la kumpri regra sira-ne’e sei tama iha destroisaun. Karik sasán mai mak risku ba iha nasaun, ida-ne’e bele halo re-esposta iha fatin ne’ebé mak sira atu hatama mai Timor,” nia tenik.

Jornalista: Arminda Fonseca

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!