OEKUSI, 17 Juñu 2026 (TATOLI) – Ministériu Saúde (MS) liuhusi Gabinete Lisensamentu Rejistu Atividade Saúde (GLRAS) hala’o sensibilizasaun kona-ba sistema lisensiamentu atividade saúde ba kargu xefia sira iha serbisu rejionál saúde Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA). Atividade ne’e hala’o iha salaun IADE Oekusi, kuarta ohin, hodi nune’e bele garante kualidade atendimentu, seguransa, no prevene ameasa ba saúde públika iha setór privadu.
Diseminasaun ne’e bazeia ba Dekretu-Lei Orgánika Ministériu Saúde Númeru 51/2023, loron 24 fulan-Agostu kona-ba regulamentasaun atividade farmaséutika, ezersísiu profisionál saúde, no regulamentu kontrolu tabaku.

“Ita mai disemina informasaun sira-ne’e ba kamada sosiedade no profisionál saúde sira hotu iha Oekusi, atu sira-bele hatene kona-ba lisensamentu ba atividade saúde nian,” Diretór GLRAS, Nuno da Costa de Jesus esklarese, iha salaun IADE Oekusi, ohin.
Ezekutivu ne’e informa, diseminasaun ne’e hanesan alvu husi GLRAS hodi garante atinjimentu vizaun, misaun, no objetivu estratéjiku dezenvolvimentu setór saúde iha Timor-Leste. Alende ne’e, programa ne’e mós atu garante asesu ba públiku, kualidade, seguransa, efikásia, no boa-prátika serbisu nian liuhusi setór privadu.
Gabinete ne’e mós iha responsabilidade atu garante kualidade monitorizasaun no supervizaun ba funsionamentu fasilidade, produtu, no pesoál serbisu profisaun saúde nian.

“Setór privadu sira, bazeia dekretu-lei númeru 18/2024 kona-ba unidade kuidadu saúde, iha ne’ebé fó hela kompeténsia ba GLRAS atu jere maka, ospitál privada poli-klínika saúde internamentu, saúde maternidade infantíl, postu informajén kardiolojia, kardioterapi no laboratóriu, tan ne’e mak ita desimina informasaun sira-ne’e hotu ho baze legál no rekezitu sira atu intende,” nia haktuir liután.
Iha fatin hanesan, Sekretáriu Rejionál ba Asuntu Administrasaun no Finansa RAEOA, Salvador da Cruz, konsidera diseminasaun ne’e krusiál tebes tanba Oekusi nu’udar rai-enklave.
“Diseminasaun ne’e importante ba RAEOA, tanba ita rai enklave nia fronteira hale’u husi nasaun viziñu, entaun ita-nia setór privadu sira karik interrese atu estabelese klínika privadu ita bele hatene ona nia lala’ok no rekezitu sira, tanba agora iha haree rasik, ai-moruk balun fa’an de’it tuir dalan, entaun presiza informasaun, atu hatene loloos nia baze legál sira kona-ba sistema lisensamentu ne’e,” Salvador hateten.
Nune’e mós, Diretora Serbisu Rejionál Saúde Oekusi, Odete Maria Martins, agradese ba inisiativa ne’ebé bele hasa’e koñesimentu profisionál saúde sira hanesan enfermeiru, parteira, no médiku sira, atu nune’e bainhira iha planu loke prátika ruma, tenke la’o tuir regra legál.
“Diseminasaun ne’e mós importante liliu setór privadu sira atu hatene regra lisensamentu nian, tanba ohin loron barak mak iha interrese loke klínika privada, entaun presiza iha lisensamentu ho objetivu atu garante kualidade atendimentu ba populasaun sira bainhira utiliza medikamentu ho seguru ba vida,” Odete subliña.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




