iklan

OPINIAUN

Dependénsia komunidade ba mídia hodi kontribui ba suku saudável

Dependénsia komunidade ba mídia hodi kontribui ba suku saudável

Hakerek na'in sira.

(Estudu kazu kona-ba publikasaun TATOLI bazeia ba teoria dependénsia mídia massa)

Hakerek-na’in estudante DCS-UNTL: Aniceto Madeira, Esterlita A. de Jesus, Felisberta S. Gomes, Agostinho de Jesus, Lugresia I. Monis, Angelita de A. Mendonça.

(Revizór teóriku Miguel Gonçalves, L.Cs, M.I.Kom Dosente integrál DCS-FCSP-UNTL)

Introdusaun

Mídia hanesan kanál importante ne’ebé ho nia kontribuisaun boot ba moris sosiedade nian. Mídia sai ajente atu eduka no atualiza ba komunidade kona-ba problema sosiál hanesan problema dezempregu, saneamentu, negósiu, lixu, moras oioin, má-nutrisaun no seluk tan.

Bazeia ba informasaun ne’ebé audiénsia konsumu husi mídia, bele motiva ona sira oinsá atu moris ho situasaun ne’ebé saudável iha família, sosiedade, liuliu iha aldeia no suku laran. Suku saudável hanesan aprosimasaun ne’ebé komprensivu atu harii sosiedade saudável no produtivu. nune’e envolve partisipasaun ativa komunidade nian ho asaun sira ba suku saudável.

Suku saudável liga ho partisipasaun komunidade nian ba programa saúde, ambiente, sosiál, pás ne’ebé implementa iha sira-nia aldeia no suku rasik, nune’e bele kria sentidu prosperiedade no responsabilidade aas ba sira-nia saúde no moris-di’ak rasik. Suku saudável mak hasa’e kualidade moris komuniade nian liuhusi programa oioin. Komunidade aldeia sira envolve iha programa saúde, hanesan hadi’a nutrisaun labarik, edukasaun saúde no jestaun lixu ne’ebé di’ak.

Importánsia husi mídia mak fonte importante iha komunidade nia le’et atu informa kona-ba eventu no formasaun sira iha parte seluk mós hanesan polítika, kultura, ambiente, saúde, edukasaun agrikultura no seluk tan, haree husi parte seluk nian maka mídia mos influénsia komunidade liuhusi opiniaun públiku, hanesan liuhusi notísia sira, mídia forma sosiedade, enkoraja no influénsia desizaun públiku nian atu moris saudável.

Mídia mós fó espasu ba opiniaun sira publiku atu espresa hodi kontribui ba sosiedade liuhusi plataforma konvensionál jornál, radio, tv no online, aleinde ne’e iha mós plataforma mídia sosiál sira hanesan facebook, youtube, whatsapp, tiktok no sira seluk tan.

Fundamentu teóriku

Liuhusi artigu ne’e elabora liga ho teoria dependénsia. enkuantu teoria dependénsia ne’e bazikamente aprosimasaun estrutura sosiál hahú husi ideia kona-ba natureza sosiedade nian ne’ebé konsidera, mídia massa hanesan sistema informasaun iha papel importante iha prosesu manutensaun, mudansa no konflitu (rafiq, 2012).

Teoria dependénsia nia ezisténsia no koñesidu iha tinan hirak ho péritu Sandra Ball Rokeach no Melvin l. Defleur liuhusi estudu ne’ebé maka peskiza haree husi natureza sosiedade nian hodi halo komparasaun ba sistema mídia iha era modernu nian. Teoria dependénsia refleta ema ida depende ba mídia liuliu informasaun ne’ebé asesu, importante liu knaar mídia nian iha ema nia moris.

Liuhusi perspetiva sosiál ema barak liután maka depende ba mídia, entaun instituisaun mídia sira sei hetan mudansa, influénsia sira mídia tomak sei mosu, no knaar mídia nian iha klaran sosiedade sei sai boot liutan (sandra no melvin, 2012).  Nune’e, teoria dependénsia masa liga ba audiénsia sira ne’ebé depende ba mídia hodi hatán ba sira-nia nesesiade liuhusi utilizasaun audiénsia sira nian ba mídia, tanba responsabilidade mídia nian boot tebes iha sosiedade hodi influénsia audiénsia sira.

Tuir Mcquail (2010)  teoria dependénsia define ba etapa tolu iha prosesu formasaun relasaun entre mídia ho audiénsia mak hanesan:

  1. Ema ida-idak atrai ba konteúdu ne’ebé oferese husi mídia hodi hatán ba sira-nia nesesidade atu hetan informasaun no divertimentu.
  2. Dependénsia individuál bele mantein nivel atensaun hodi hasa’e nivel satisfasaun ba informasaun ne’ebé asesu.
  3. Estímulu kognitivu, afetivu no komportamentu ativamente refere ema asesu.

Mídia influénsia audiénsia liuhusi konteúdu informasaun ne’ebé publika, tanba partisipasaun audiénsia sira-nia ba mídia ho objetivu hatene informasaun ne’ebé mídia oferese no kria relasaun entre audiénsia ho mídia, tanba audiénsia konsumu informasaun husi mídia hodi hatán ba sira-nia nesesidade atu hatene akontesimentu sira iha aldeia, suku laran.

Arsyad define mídia mak forma plurál husi liafuan medium, (médiu mai husi lian-latina ne’ebé signifika buat ida iha klaran). Mídia mós bele define nu’udar intermidiáriu entre ema ne’ebé lori mensajen, (Syaifidun, 2020;21). Mídia mai husi liafuan plurál  médiu ne’ebé  ho signifikadu ida de’it. Mídia mós sai hanesan intermídiáriu ida ne’ebé lori mensajen no simu mensajen. Mídia mak hanesan sasukat ida hodi transmite informaaun ba malu. Aliende ne’e mídia mós bele define nu’udar intermídiáriu ida hodi publika informasuan sira ba ema ne’ebé simu mensajen, ho informasaun ne’ebé fó sai bazeia ba faktu ne’ebé ema seluk kria.

Suku saudável mak moris komunidade nian, hanesan saúde fíziku, nutrisaun, saneamentu, edukasaun, ekonomia, no ambiente. maibé partisipasaun komunidade nian ba programa saúde ne’ebé implementa kria sentidu propriedade no responsabilidade aas ba sira-nia saúde no moris-di’ak rasik.

Aleinde ne’e suku saudável mak situasaun ne’ebé ema hotu hatene oinsá hasa’e kualidade moris liuhusi programa oioin no apoiu dezenvolvimentu ne’ebé la’o iha aldeia no suku. komunidade aldeia sira envolve iha programa saúde, hanesan hadi’a nutrisaun labarik, edukasaun, hahan nutritivu sira, no jestaun lixu ne’ebé di’ak (Posko media, 2023).

Teoria ida kona-ba dependénsia importante tebes atu kontektualiza ho konsiénsia públiku nian ne’ebé di’ak ba selesaun mídia, nune’e kria relasaun independénsia entre audiénsia no mídia. dependénsia ba kondisaun sosiál sira audiénsia nian hatudu relasaun entre instituisaun sosiál no sistema mídia, kria nesesidade no interese audiénsia nian. entaun kondisaun sosiál sira-ne’e maka lori audiénsia sira atu hili mídia ne’ebé di’ak no seguru ho informasaun sira.

Métodu

Liuhusi métodu ne’ebé iha hodi  analiza ba artigo no teoria ida-ne’e maka aplika kualitativu deskritivu hafoin asesu ba biblioteka sira, konteúdu internet no referénsia sira ne’ebé hetan husi publikasaun TATOLI, I.P nian liuliu konteúdu ne’ebé refleta ba títulu ne’ebé define ona. Aleinde ne’e realiza observasaun, dokumentasaun no analiza ba konstekstuál  bazeia ba teoria dependénsia.

Analiza konstekstuál

Mídia mak suporta komunikasaun entre membru komunidade, hato’o informasaun importante konaba moris saudável, ambiente saudável, edukasaun, no atividade komunitáriu sira seluk. Mídia bele ajuda habelar konsiénsia entre ema iha komunidade, hanesan prevensaun moras, kampaña saúde, no edukasaun kona-ba ábitu saudável no asaun ba kombate lixu. Aleinde ne’e mídia hala’o papél importante ida hodi promove interasaun, hametin ligasaun komunitária sira, hasa’e konsiénsia kona-ba asuntu sira oinsá bele hetan moris ne’ebé saudável iha família. tanba ne’e, dependensia komunidade nian, mídia ne’e nu’udar parte importante ida iha klaran atu hatutan relasaun asesu ba informasaun liuliu konteúdu edukativu sira.

Ambiente moos no saudável

Liuhusi kontribuisaun sira ba iha ambiente ne’ebé  moos no saudável mak bainhira ema iha konsiénsia tau foer tuir nia fatin, no implementa servisu sira hanesan limpeza jeral, atu labele lori implaktu ba ema nia saúde, atu nune’e moris iha ambiente ida seguru, bainhra asegura ambiente atu nune’e fó espasu ba ema hotu hodi moris ho seguru, iha sosiedade ho  situasaun ida hakmatek no la iha moras.

Diretór Protesaun no Konversaun Bioversidade Sekretáriu Estadu Ambiente (SEA), Rui Pires, hatete ema direitu moris iha ambiente saudavel, maibé iha dever ema hotu atu asegura.

“Komponente haat husi meiu ambiente mak abiotik (rai bee ho ár) komponente biotik (flora fauna) no komponente kulturál ema, sosiál, ekonomia ho kulturál no kompeténsia saúde umana” (TATOLI, I.P, 08 Setembru 2019). https://tatoli.tl/2019/10/08/moris-iha-ambiente-saudavel-iha-dever-atu-asegura/, asesu iha 10 abril 2025.

Liuhusi notísia ne’e hakerek-na’in sira argumenta katak ambiente ne’ebé moos no saudável mai husi ema, maibé tenke asegura ho di’ak, hodi moris iha ambiente ida ne’ebé mós.

Moris saudável bele hahú husi ema nia an rasik. ema mak kriatura sosiál ida ne’ebé maka sempre mantein ambiente moos. mantein atmosfera saudável, ida ema hatene didi’ak katak konfortu husi fatin ida atu hela, bele hetan liuhusi mantein ijiene no moos (Disperkimta, 2019).

Moris iha ambiente ida dignu no saudável tenke ema mai iha konsiénsia ba ambiente ne’ebé moos. aleinde ne’e moris ne’ebé saudável bele kontribui ba saúde no edukasaun no setór seluk iha ema nia moris.

Saudável katak laiha moras

Reprezenta Organizasaun Saúde Mundial (OMS), Rajesh Pandav, hateten “tuir estatutu indikador katak sistema saúde Timor-Leste iha ona progresu di’ak, hatuur sistema no prosesu ba prevensaun no kontrolu moras la hada’et no ameasa husi moras sira seluk”, (TATOLI, 08 Novembru 2019).

Timor-Leste tama ona iha prosesu atu kombate moras no halo kontrolu másimu ba moras ne’ebé iha ameasa atu labele hetan tan moras seluk hadaet husi ambiente ba moris komunidade nian.

Kondisaun ida-ne’e ema ida livre husi moras fíziku, mentál, sosiál no espirituál no la hetan defisiénsia. tuir sosiólogu sira-nia hanoin, buat ne’ebé hanaran saudável ne’e ema mak iha asaun rasik liuhusi hahalok ne’ebé kontribui ba saudável ne’e rasik. públiku nia persesaun kona-ba saúde/moras hetan influénsia husi esperiénsia pasadu, nomós elementu sosio-kulturál (Jordan&Solita, 1997).

Moras oioin ne’ebé hola parte iha difisente hanesan fíziku no seluk tan liuhusi asaun saudável sira hanesan labele soe lixu arbiru, tenke asesu ba bee-moos, han hahan nutritivu no marsa saudável,fase-liman antes han no seluk tan. asaun sira-ne’e mós bele asesu liuhusi informasaun ne’ebé mídia fó-sai. mídia mós presiza iha ángulu oioin, beibeik, neineik bele atrai no hasae dependénsia audiénsia hodi kontinua asesu nu’udar nesesidade ne’ebé tenke halo loroloron.

Mellora ekonomia família

Haree husi aspetu ekonomia família oinsá mellora ekonomia família liuhusi negósiu kiík sira no buka servisu hodi hatán ba nesesidade família, liuhusi dalan negósiu mak hetan rendimentu atu nune hodi koresponde ba ekonomia família nia. halo poupansa ba rendimentu no redus gastu, atu nune’e bele jere ekonomia família.

Organizasaun Internasionál World Vision iha Timor-Leste ajuda populasaun iha hakbi’it ekonomia família nian. António Moniz do Rosário, Jestór Envolvimentu Jurídiku no Esternu, hateten World Vision la’ós de’it halo sensibilizasaun kona-ba asuntu direitu labarik nian, maibé ajuda mós ekonomia família nian hodi fó apoiu ba membru hotu-hotu (TATOLI, 13 Jullu 2021).

“Ita ajuda populasaun atu servisu iha agrikultura hodi prodús ai-han nutritivu hanesan fehuk, laranja, entre sira seluk. populasaun mós kria produtu manu nian hodi fa’an no sustenta sira-nia família”, dehan nia ba TATOLI.

Responsável ne’e hatutan, família hamutuk 800 mak partisipa iha programa empoderamentu ekonomia familiár iha munisípiu Aileu, Baukau, Ermera no Kovalima https://pt.tatoli.tl/ tag/economia-famíliar/ asesu iha 07 Maiu 2025.

Liuhusi investimentu infrestutura mak mak fó kontribuisaun ba setór ekonomia iha tinan 2024-2025. ekonomia família nian maka kumpre nesesidade sira liuhusi atividade sira ne’ebé responsabilidade no ksolok ba ema nia moris no mós família. (Atmi Sa’adah. s 2021). Ekonomia família mak atividade ne’ebé nesesariu no iha responsabilidade hodi hatán ba nesesidade família nian kada loron.

Liuhusi implementasaun sira-ne’e, mídia la’ós de’it informa, maibé mós mobiliza no fó kbiit ba komunidade iha opsaun ne’ebé saudável, hodi kontribui ba moris-di’ak iha komunidade.

Estilu moris ida ne’ebé saudável iha relasaun ho prezervasaun ambiente atu nune’e jerasaun sira iha futuru bele kontinua goza rekursu sira ne’ebé ita-boot uza ohin loron. Estilu moris ida-ne’e fó atensaun ba limpeza ambientál, maibé benefísiu sira husi adota estilu moris ida-ne’e konserteza bele sente iha tempu naruk.

Kombate lixu

Asaun ba kombate lixu hanesan programa edukasaun ambientál ne’ebé hakarak hamenus kuantidade lixu ne’ebé ‘mak barak, tanba ne’e ema hotu hatene lixu mak objetu ne’ebé iha nia impaktu ba ema nia vida no bele lori moras ba ema. tanba ne’e dalan atu kombate lixu mak tenki iha inisiativa kria lixu fatin, nomós bele halo transformasaun lixu sai ba buat seluk

Diretora Edukasaun no Informasaun husi Sekretáriu Estadu Ambiente (SEA), Amenica Machado Fernandes, konsidera presiza pinsipiu tolu hanesan redús, re-utiliza no resiklajen atu rezolve problema lixu iha Timor-Leste (TATOLI, 09 Juñu 2023).

“Presiza prinsípiu tolu ne’e atu kombate lixu tanba lixu fó impaktu ba ema hotu, tanto labarik kiik no ema boot, inklui impaktu ba nasaun tanba estraga biodiversidade tasi no rai-maran. Lixu nu’udar ita hotu nia problema, tanba ne’e mai ita hamutuk buka solusaun liuhusi asaun amigavel ho ambiente ne’ebé iha prinsípiu tolu hanesan redús, re-utiliza no resiklajen, tanba lixu iha impaktu boot ba ita nia biodiversidade”, Diretora hateten ba TATOLI via telefónika, sesta-ne’e. https://tatoli.tl/20 23/06/09/presiza-prinsípiu-tolu-kombate-lixu-iha-timor-leste/ asesu iha 20 Maiu 2025.

Kombate lixu iha prinsípiu tolu mak hanesan redús, re-prodús no resiklajen, tanba lixu hanesan foer ne’ebé sai problema ba ema hotu, bele mós fó impaktu ba ema nia saúde no ambiente, tanba dalan di’ak atu kombate lixu tau lixu tuir nia fatin, nomós utiliza lixu liuhusi kreatividade seluk hanesan resiklajen. atu nune’e hodi kombate lixu iha sosiedade no nasaun.

Lixu maka restu sira husi atividade loro-loron ema nian ka prosesu naturál sira. Entretantu, tuir definisaun Organizasaun Mundiál Saúde lixu mak buat ida ne’ebé la uza, la gosta ka buat ruma ne’ebé soe tiha, ne’ebé mai husi atividade ema nian (Chandra, 2006).

Lixu mak sasan sira ne’ebé kada loron konsumu no utiliza mak  nia restu, labele utiliza no la gasta, apenas halo resiklajen ba lixu sira no halo atividade no kreatividade ba mudansa lixu hodi transforma lixu ne’ebé la uza sai fali buat seluk hodi reuza.

Konkluzaun

Liuhusi mídia mak fó sai informasaun oioin ne’ebé relevante nesesidade sosiedade nian hodi bele muda komunidade ba asaun pozitivu sira, hodi hamenus problema sosiál oioin ne’ebé mak akontese, tanba ne’e mídia liuliu tatoli,ip iha kontekstu ne’e iha papel importante ida hodi bele diverte eduka no hametin sosiedade bele moris ho kondisaun saudável relasaun ho ambiente rasik.

Parte seluk mídia mós sai hanesan ajente transformador liuhusi aspetu oioin, sistema polítika, ekonomia, kultura no ambiente ne’ebé mak eziste iha komunidade, tan konflitu ne’ebé mosu la’ós haree de’it husi asuntu sosiál, maibé haree mós ba iha oinsá komunidade atu moris saudável iha era globál ohin loron nian.

Importante liu ba komunidade ne’ebé mak moris sei defende ba mídia hodi hodi hatán ba sira nia nesesidade liuhusi informasaun sira ne’ebé mak komunidade sira konsumu husi mídia bele motiva ona sira no eduka ona sira oinsá atu moris saudável. Mídia kontribui ba edukasaun no sensibilizasaun, promosaun eventu komunidade nian, plataforma ba lian lokál sira, fahe susesu sira, parseria ho profisionál saúde sira, monitorizasaun no avaliasaun.

Liuhusi asaun sira-ne’e, mídia la’ós de’it informa, maibé mós mobiliza no fó kbiit ba komunidade atu halo opsaun ne’ebé saudável, hodi kontribui ba moris-di’ak jerál ninia membru sira-nian iha komunidade ida nia laran. ikus liu agradese ba tatoli,ip tanba bele fó ona espasu ba publikasaun ida ne’e. (*)

Referénsia

Atmi Sa’adah. S (2021) Meningkatkan Ekonomi Keluarga ( Studi Deskriptif ) Pedagang Kaki Lima Di Taman Ruang Terbuka Hijau Kaca Mayang Kota Pekanbaru Https://Repository.Uin-Suska.Ac.Id/53066/2/Gabungna%20kecuali%20bab%20iv.Pdf Asesu Iha Loron 01/04/2025.

Assidiq Att All (2024). Teori Komunikasi Massa Menurut Para Ahli, Error! Hyperlink Reference Not Valid., Asesu Iha 12 Marsu 2025.

Admin Disperkimta (2019). Hidup Sehat, Jagalah Lingkungan Tetap Bersih. Https://Bingung.My.Id/Post/Hidup-Sehat-Lingkungan-Bersih Asesu Iha Loron 01/04/2025.

Ambar (2017). Teori Komunikasi Massa Mcquail – Konsep – Karakteristik, Https://Pakarkomunikasi.Com/Teori-Komunikasi-Massa-Mcquail, Asesu Iha 31 Jullu 2025

Chandra (2006). Tinjauan Pustakan; Https://Dspace.Uii.Ac.Id/Bitstream/Handle/123456789/8259/05.2% 20bab%202.Pdf?Sequence=6 Asesu Iha 20 De Maio 2025.

Jornál Independente (2023) Nelson Hakarak Transforma Poetete Sai Suku Saudável; Https://Www.Independente.Tl/Nasionali/Nelson-Hakarak-Transforma-Poete-Sai-Suku-Saudável, Asesu Iha 12 Marsu 2025.

Jordan, Sudarti Solita (1997.) Pandangan Konsep Sehat & Sakit Pada Masyarakat. Https://Buletin.K-Pin.Org/Index.Php/Arsip-Artikel/60-Pandangan-Konsep-Sehat-Sakit-Pada-Masyarakat Asesu Iha Loron 01/04/2025.

Mohd. Rafiq, (2012). Teoria Dependensi: Melvin L. Defleur Dan Sandra Ball Rokeach;  Https://Repo.Uinsyahada.Ac.Id/199/1/135-408-1-Pb.Pdf , Asesu Iha Loron 12/02/2025.

Notísia Unital (2019) Ambiente Saudável Iha Komunidade,   Bainhira Komunidade Sira Tau Foer Iha Nia Fatin, Tenki Halo Limpeza Ha Ita Nia  Fatin.

Https://Notisiaunital.Wordpress.Com/2019/08/09/Ambiemte-Saudável-Iha-Komunidade-Suku-Bekora/ Asesu Iha 14 Marsu 2025

Pusko Media Indonesia (2023). Mengenal Konsep Desa Sehat: Membangun Masyarakat Yang Sehat Dan Produktif Https://Citalahab.Desa.Id/Mengenal-Konsep-Desa-Sehat-Membangun-Masyarakat-Yang-Sehat-Dan-Produktif/ Asesu Iha 12 Marsu 2025.

Ribeiro (2016) Saida Mak Dezemvolvimento. Https://Haelatharibeiro.Blogspot.Com/2016/04/Saida-Mak-Dezemvolvimentu.Html. Asesu Iha 14 Marsu 2025

Sandra No Melvin, (2012) Definisi Teori Ketergantungan—Sandra Ball R. Dan Melvin L. Defleur Https://Repository.Uksw.Edu/Bitstream/123456789/27526/1/T1362018032bab%20ii.Pdfmídia One Timor (2024) Kresimento Ekonomia Tl Sei Sa’e Iha 2024-2025. Https://Tatoli.Tl/20 19/11/08/Sistema-Saúde-Timor-Leste-Iha-Ona-Progresu-Diak/ Asesu Iha 17 Marsu 2025.

Tatoli (2019) Sistema Saúde Iha Timor-Leste Iha Ona Progreso Di’ak. Https://Tatoli.Tl/2019/11/08/Sistema-Saúde-Timor-Leste-Iha-Ona-Progresu-Diak/ Asesu Iha 17 Marsu 2025.

Tatoli (2019) Moris Iha Ambiente Saudável, Iha Dever Atu Asegura, Https://Tatoli.Tl/2019/10/08/Moris-Iha-Ambiente-Saudavel-Iha-Dever-Atu-Asegura/, Asesu Iha 10 Abril 2025.

 Tatoli (2023) Presiza Prinsípiu Tolu Kombate Lixu Iha Timor-Leste. Https://Tatoli.Tl/202 3/06/09/Presiza-Prinsípiu-Tolu-Kombate-Lixu-Iha-Timor-Leste/  Asesu Iha 20 De Maio 2025.

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!