iklan

DEFEZA, HEADLINE, POLÍTIKA

Orgánika Ministériu Defeza hetan alterasaun daruak

Orgánika Ministériu Defeza hetan alterasaun daruak

Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, prezide reuniaun Konsellu Ministru, iha Palásiu Governu, kuarta (29/03). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 29 marsu 2023 (TATOLI) – Konsellu Ministru halo alterasaun daruak ba dekretu-lei n.u 7/2019, loron 17 abríl kona-ba orgánika Ministériu Defeza (MD) nian, ne’ebé altera no publika filafali hosi dekretu-lei n.u57/2020, loron 11 novembru.

“Hosi alterasaun proposta hirak ne’e destaka ba kriasaun Diresaun Nasionál Infraestrutura Militár sira ne’ebé sei responsavel ba jestaun administrativa ministériu nian, husi ezekusaun finanseira no husi apoia Diresaun Nasionál Planu iha planeamentu orsamentál”, portavós interinu Governu nian, Joaquim Amaral, hatete iha Palásiu Governu, kuarta ne’e

Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku ne’e esplika katak halo ona alterasaun ki’ik balun iha aspetu oioin orgánika atuál Ministériu Defeza nian, liuliu sentraliza ba planeamentu sira hotu ministériu nian iha Diresaun Nasionál Planeamentu.

Nune’e, introdús mós alterasaun ho pormenór iha sentidu atu klarifika kestaun sira ne’ebé relasiona ho arkivu fíziku no ho ezisténsia ba baze dadus virtuál ida husi fornesedór Ministériu nian.

“Halo klarifikasaun ida no alargamentu ba matéria sira ne’ebé nu’udar responsabilidade husi Diresaun Nasionál Rekursu Umanus atubele garante ezekusaun dezenvolvimentu ba kapasidade no jestaun rekursu umanu Ministériu Defeza nian ho loloos”, nia salienta.

Aleinde ne’e, prevee mós kriasaun  kompozisaun ida restrita liu iha Konsellu Konsultivu Ministériu Defeza, ba situasaun iha ne’ebé  maka Ministériu Defeza konsidera la presiza hodi reune  órgaun konsultivu ida-ne’e  iha ninia kompozisaun normál.

Jornalista: Antónia Gusmão

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!