DILI, 24 Marsu 2026 (TATOLI)—Reprezentante Organizasaun Saúde Mundiál iha Rejiaun Sudeste Aziátiku , Catharina Boehme, hateten Organizasaun Saúde Mudiál kondesidera Tuberkuloze hanesan moras infeksiozu ne’ebé mak boot-liu iha mundu.
“Rejiaun WHO Sudeste Áziatiku kontínua hasoru karga boot husi tuberkuloze, ne’ebé sai hanesan moras infeksiozu boot-liu iha mundu. Rejiaun ne’e reprezenta aproximasaun 34% husi ema-ne’ebé dezenvolve moras ne’e iha nivél mundiál no kuaze 40% husi kazu mate. Iha tinan 2024 de’it, estimativa ema millaun 3.68 dezenvolve TB no aproximasaun 433.000 mak mate, inklui 13.000 iha ema-ne’ebé moris ho HIV,” Catharina Boehme hateten liuhusi Komunikadu Impresa ne’ebé Agência TATOLI asesu, ohin.
Iha tinan ne’e, tema ba loron Tuberkuloze Mundiál mak “Sim! Ita bele hapara moras TB” mak lembransa ida katak progresu bele atinje ho lais bainhira kompromisu politiku, siénsia no inovasaun no lideransa komunidade hamutuk.
Husi tinan 2015, rejiaun ida-ne’e hetan redusaun 23% ba kazu mate ne’ebé kauza husi moras TB no redusaun 16% iha insidensia TB ne’ebé liu ona redusaun ba metade globál 12%. Kobertura tratamentu liu ona 85%, ho ema miliaun 3.1 ne’ebé hahú tratamentu TB iha tinan 2024.
Estadu Membru sira kontínua hetan taxa susesu ba tratamentu ne’ebé liu metade globál, inklui ba moras TB ne’ebé resistente ba ai-moruk, enkuantu habelar tratamentu preventivu ba ema-ne’ebé moris ho HIV no kontaktu iha uma laran.
Programa nasionál sira haforsa servisu ba moras TB integra sira iha kuidadu saúde primária no kobertura saúde universál no uza dadus no inovasaun atu kobre sira-ne’ebé seidauk hetan tratamentu.
Atinjimentu sira-ne’e refleta esforsu ne’ebé sustentavel husi Governu, traballadór saúde, komunidade no parseiru iha rejiaun tomak. Maske nune’e, rejiaun ida-ne’e sei la’o do’ok atu atinje meta ba hapara moras TB.
TB ne’ebé resistente ba ai-moruk sei sai nafatin dezafiu sériu, ho estimativa kazu MDR/RR-TB 150.000 kada tinan iha rejiaun ida-ne’e. Fator sosioekonómiku kontínua hamosu transmisaun ba moras ida-ne’e no mánutrisaun no diabetes sai nafatin fatór risku boot no 44% husi família ne’ebé afetadu husi moras TB hasoru kustu ne’ebé boot tanba moras ne’e.
Atu promove progresu, presiza foku ba iha aselera rítmu redusaun ba iha insidénsia kazu TB no mate, liuliu iha fatin ho karga ne’ebé aas, liuhusi abordajen integrada iha kuidadu saúde primária atu fó kuidadu ne’ebé sentradu ba ema.
Taka lakuna ba detesaun no tratamentu, inklui ba moras TB rezistente ba ai-moruk liuhusi asesu universál ba diagnóstiku rápidu no rejime tratamentu ne’ebé badak-liu.
Rezolve determinante sosiál no ekonómiku ba moras ida-ne’e hanesan nutrisaun, diabetes no HIV ne’ebé kontínua nafatin atu hamosu transmisaun.
Uza teknolojia foun atu espande asesu ba kuidadu kualidade ne’ebé sei la husik ema ida iha kotuk. Iha Loron Mundial ba moras TB ida-ne’e, OMS bolu ba lideransa nasionál ne’ebé forte liu, investimentu ne’ebé sustentave, no envolvimentu ne’ebé kontinua husi komunidade no ema ne’ebé afetadu husi moras TB.
Sintoma Tuberkuloze (TB)
Sintoma sira husi TB ativu nian mak hanesan me’ar, dalaruma me’ar sai ho tasak no raan, hirus-matan moras, kolen, todan-isin nian tuun, isin-manas no kosar iha kalan.
Tanba Tuberkuloze hanesan moras infeksiozu baktéria nian ne’ebé kauza husi Mycobacterium tuberculosis, ida ne’ebé babain no dala-barak afeta aten-boot ka pulmaun.
TB espalla husi ema ida ba ema seluk liu husi ár, bainhira ema ida sofre moras TB mear, fani ka tafui, sira mós espalla mikrobiu TB nian ba iha ár livre. Nune’e ema dada iis mikrobiu uitoan de’it, ema bele infetadu ho moras TB.
Kuaze katoluk husi populasaun mundu mak sofre moras TB, ne’ebé signifika katak ema barak mak infetadu ho bakteria TB maibe sedauk sofre moras ne’e no labele transmite moras ne’e.
Nune’e, Governu liuhusi Ministériu Saúde hakarak halo investimentu liuhusi kampaña nasionál hodi luta hasoru tuberkuloze no moras seluk ho risku hada’et ne’ebé a’as, la’ós de’it despeza ida maibé desizaun justa atu povu moris ho saudável.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes




