iklan

NASIONÁL, EDUKASAUN, JUSTISA, DILI

Mobilidade Sidadania-Akadémika CPLP, País Membru Sei Halo Konsulta Interna Uluk  

Mobilidade Sidadania-Akadémika CPLP, País Membru Sei Halo Konsulta Interna Uluk   

Diretór Avelino Fernandes Ximenes Pereira. FOTO TATOLI: Nelia Rosario

DILI, 07 juñu 2019 (TATOLI)– Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) liuhusi Diresaun CPLP (Comunidade dos Países da Língua Portuguesa) informa katak seidauk iha rezultadu finál ba estudu kona-ba mobilidade sidadania no akadémika iha país luzófonu sira tanba presiza konsulta interna alarga iha país ida-idak molok konklui projetu ne’e ba Konsellu-Ministru, iha Cabo Verde hodi aprova.

Diretór Asuntu CPLP, Avelino Fernandes Ximenes Pereira informa, kestaun mobilidade sidadania no akadémika, iha reuniaun ne’ebé akontese iha Lizboa iha loron 27 no 28 maiu 2019, Brazil, Portugal no Timor-Leste sujere atu país membru idaidak halo uluk konsulta interna molok konklui.

“Entaun asuntu ne’e Timor-Leste ita lori fila mai no planu atu konvoka reuniaun ida iha dia 11 fulan Juñu 2019, ne’ebé sei partisipa husi parte Migrasaun, Ministériu Justisa, Ministériu Interiór, Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Gabinete Primeiru Ministru no parte ASEAN nian atu sinkroniza mobilidade ASEAN no CPLP ne’e oinsá, nia vantajen no dezvantajen hanusá,” hateten Diretór Avelino ba Ajénsia TATOLI iha nia knaar fatin, Praia dos Coqueiros, sesta (07/06).

“Nune’e mós hodi haree fila fali lei ita nian sira ne’e iha sinkronizasaun kona-ba lei mobilidade iha espasu ba CPLP ne’e ka lae. Tanba ne’e, reuniaun ne’e sei la konklui buat ida maibé sei iha de’it relatóriu ba reuniaun estraordináriu, tuir mai iha 27 no 28 juñu tinan ida ne’e, hafoin reuniaun hotu, rezultadu ne’e sei fó komentáriu no kontributu ba akordu mobilidade ne’e,” reforsa tan diretór ne’e.

Diretór Avelino Fernandes Ximenes Pereira akresenta, projetu mobilidade ne’e iha asuntu espesífiku barak, ida maka oinsá supresaun vistu ba pasaporte diplomátiku, pasaporte servisu no espesiál no ida tan kona-ba vistu estadia temporáriu no autorizasaun rezidénsia ne’ebé inklui mós akadémiku; estudante.

Como asuntu ne’e abranjente uitoan tanba ne’e maka muda fali para ita konsulta interna lai, no haree hamutuk lai ita-nia lei sira ne’e. Tanba ne’e maka atu akontese iha reuniaun estraordináriu nian”.

Nia akresenta katak objetivu husi reuniaun momentu ne’ebá mak se konklui iha loron 29 jullu tinan ne’e, sei aprezenta iha Konsellu-Ministru CPLP iha Cabo Verde hodi halo apresiasaun no aprovasaun. Maibé, tanba akadémiku tama hotu iha laran no ita haree ba iha kompleksidade uitoan, nune’e parte Brazil, Portugal no Timor-Leste; diretór asuntu CPLP ho Diretór Notariadu no Rejistu husi Ministériu Justisa (MJ) sujere atu lori fali ba país membru sira para konsulta.

“Nune’e seidauk iha rezultadu finál ida maibé mobilidade akadémiku tama hotu iha espasu CPLP,” haktuir diretór ne’e.

Nia esplika, iha mobilidade buat ida jerál, la’ós haree de’it lei interna país membru ida-idak nian maibé iha akordu balun multilaterál no bilaterál entre país CPLP. Ita presiza konsidera lei migratória jerál internasionál nian hanesan migrasaun ONU (Organizasaun Nasaun Unida) nian, konvensaun sira, regulamentu internasionál ne’e oinsá para sinkroniza, se kuandu akordu ne’e asina, ita iha difikuldade mós maibé la aas liu.

Nia konsidera mós katak problema polítika la iha maibé problema tékniku ba implementasaun, akordu mobilidade ne’e dezde uluk kedas iha konferénsia xefe estadu iha Brazil, Cabo Verde, tinan kotuk liubá; reuniaun ministru sira iha interiór administrasaun interna foin daudaun (abril) iha Cavo Verde, nune’e mós reuniaun primeira téknika iha Lizboa.

“Ita lori mai nafatin maibé ita presiza sinkroniza lei em termos de ida-idak nian no mós ita konsidera mós konvensaun, lei internasionál, lei migratória sira”.

“Iha ne’e ha’u foin konsulta ho Diretór Jerál katak ita presiza mós halo komparasaun ba migrasaun iha rejiaun.  ASEAN nian ne’e hanusá atu ita lori ba sinkroniza aleinde iha ámbitu CPLP no mós iha ita-nia rejiaun ne’e, bele iha sinkronizasaun ne’ebé bele la’o hanesan,” informa Avelino Fernandes Ximenes Pereira.

Diretór ne’e haktuir, iha estudu komparativu ida ne’ebé hala’o uluk husi ekipa traballu sekretariadu ezekutivu CPLP ne’ebé maka forma no halo estudu komparativu molok atu avansa ba projetu mobilidade ne’e.

Iha país balun inklui Timor-Leste seidauk oferese regulamentu lei interna ba grupu refere, nune’e akordu ne’e tuir observasaun iha kompleksidade no presiza halo konsulta interna alargada atu ita haree no finaliza fali akordu ne’e hodi lori ba aprovasaun iha Konsellu-Ministru.Laiha objesaun ba ida ne’e, maibé parte relevante presiza fó kontribuisaun.

Bainhira akordu ne’e hetan ona aprovasaun husi Konsellu Ministru iha Cabo Verde sei fó benefisia no fasilita sidadaun CPLP nia país hotu atu halo sirkulasaun livre iha espasu CPLP.

“Sirkulasaun livre quer dizer ho rekizitu interna ida-idak, país bele ketak hanesan Timor-Leste ka Portugal, maibé iha ona akordu katak bele iha sirkulasaun livre; ezemplu ida maka posuidór pasaporte diplomátika servisu sein vistu, no ba pasaporte especiais mós hanesan”.

“Nune’e to’o iha ne’ebá, sei implementa mós se maka sei rezide iha ne’ebá. Tama ho vistu temporáriu, vistu turizmu i autorizasaun rezidénsia; ho rezidénsia, porezemplu estudante oinsá, emprezáriu hanusá, ne’e maka orsida sei implementa kuandu akordu ne’e hotu,” reforsa diretór ne’e

Iha biban hanesan, Diretór Avelino Fernandes Ximenes Pereira konsidera kestaun mobilidade sidadania no akadémika ne’e foin atu implementa no akordu ne’ebé iha seidauk asina no seidauk ratifika maibé pratikamente la’o hela. “Ezemplu ema balun diplomata ho identidade CPLP tama iha país ne’e laiha vistu, maske iha balun, depois iha alterasaun”.

“Ne’e maka ohin dehan iha regulamentu interna ita mós respeita, porezemplu Cabo Verde,  uluk ne’e sira altera sira-nia vistu entrada, pois ita muda vistu maka foin bele tama fali ba sira-nia rai,” haktuir diretór ne’e.

Diretór ne’e mós haktuir katak reuniun ne’ebé realiza iha Lizboa foin lalais ne’e partisipa de’it husi MNEK no MJ, nune’e tuir mai MNEK provavelmente la partisipa. “Koméntáriu husi Estadu Timor-Leste sei kanaliza liu de’it husi misaun Timor-Leste nian iha Lizboa hodi kanaliza liuhusi CCP (Comite Consertação Permanente),” nia informa.

Lee mós notísia: http://www.tatoli.tl/2019/05/estudu-kona-ba-mobilidade-sidadania-akademika-cplp-sei-iha-nivel-apresiasaun/

Jonalista         : Nelia Rosario

Editór             : Rafy Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!