Hosi:
Memensio Sequeira Freitas*)
Sees tiha hosi diskusan namanas kona-ba impase polítika no hadau malu poder, públiku Timor-Leste agora daudaun tama fali ona ba diskusaun manas, polítika juramentu KHUNTO vs Knaar Amu-Lulik sira nian. Sadik malu atu halo debate aberta entre Bou Naimori Bucar ho Amu-Lulik sira manas iha mídia. Maibé, iha realidade, debate aberta ida-ne’e la mosu hela de’it mai. Ita haree, debate aberta ida ne’e mós kala atu mout de’it ona hamutuk ho deklarasaun husu diskulpa hosi bou Naimori foin lalais ne’e iha RTTL. Omília manas hosi Amu-Lulik balu ne’ebé sai virál iha facebook, provoka mós resposta kroat hosi deputadu KHUNTO, Luir Roberto, ne’ebé hateten, “hakarak halo polítika, hasai tiha batina” no rezulta mós resposta manas hosi públiku Timor-Leste. Ita la hatene! Finalidade hosi polémika ida-ne’e mak saida loos. Sira ida-idak iha razaun no sira ida-idak mós iha dever atu defende sira-nia argumentu hirak ne’e perante sosiedade.
Diskusaun sira-ne’e mós dada to’o Lei Kanónika ne’ebé sai hanesan Konstituisaun ba Uma-Kreda iha ninia misaun sira, inklui vinkula padre sira-nia direitu no devér sira. Nune’e mós, resposta hosi parte sorin hateten “Kuandu fó omília iha misa, envezde kaer ba evanjellu nu’udar pontu ba reflesaun, duké kestiona fali ezisténsia partidu polítika ho ninia estratéjia no tátika atu vense ninia adeptu polítika iha baze”. Ha’u hanoin, kestaun la’ós iha ezisténsia partidu polítika ka Lei Kanónika, maibé kestaun ne’e iha juramentu ala KHUNTO ne’ebé sai virál mós iha mídia no halo kuaze loron ba loron. Aleinde ne’e, defensoria ne’ebé tuir loos atu fundamenta amu Maubere nia preokupasaun maibé depois hanaruk no hamanas liután fali polémiku liuhosi liafuan sira ne’ebé la kuidadu molok fó sai ba públiku hosi ema balu iha mídia sosiál!
Artigu ida ne’e la’ós atu justifika katak ha’u pro ka kontra ba parte rua ne’e ida, maibé apenas atu demonstra saida mak ha’u hanoin kona-ba issue ka polémika ida-ne’e. Ha’u la bele kontra buat ne’ebé Igreja no amu-lulik sira defende, tanba Igreja Katólika mak sai ha’u-nia hun no abut fiar nian ba Maromak. Ha’u mós la kontra partidu KHUNTO tanba ezisténsia hosi partidu ida-ne’e bazea ba Konstituisaun RDTL no Lei Partidu Polítiku ne’ebé vigora iha ita-nia país ida-ne’e. Maibé, se iha karik buat ruma ne’ebé ladún loos hosi polémika ida-ne’e, nu’udar sidadaun, ema hotu-hotu (inklui ha’u), iha devér atu kontribui solusaun liuhosi meiu oin-oin ne’ebé ema ida-idak iha.
Juramentu ala KHUNTO vs Lei Kanónika
Liafuan juramentu mai hosi liafuan latina iuramentum. Katak, afirmasaun ka negasaun ba buat ruma, jerálmente hatuur ka halulik ho Maromak nu’udar sasin ka testamuña. Juramentu nu’udar promesa ka deklarasaun husu buat ruma. Juramentu bele mai hosi ema ida-nia laran no la’ós obrigatóriu, tanba ema ne’ebé halo juramentu ne’e komprometidu atu kumpre ninia juramentu rasik ba iha propózitu ka nu’udar realizasaun ba ninia esforsu ne’ebé loos. Ema ne’ebé jura fó ninia palavra de onra, asegura katak buat ne’ebé nia halo ne’e koresponde ba lia-loos ruma.
Se ita haree ba termu juramentu KHUNTO nian (ne’ebé mak virál mós iha facebook), dehan nune’e:
Ha’u nia naran….. Lori isin no klamar hodi jura ba uma lulik, matebian no fatuk ho rai, loron no tasi no lulik ne’ebé ha’u iha. Ha’u …. no hodi jura ba ha’u-nia aan hodi tuir Partidu KHUNTO to’o mate. Se ha’u ….. mak la halo tuir ha’u rasik sei sai na’an ida ba lulik sira-ne’e. Ha’u jura ba foho Matebian, Ramelau no Kablaki hodi tuir partidu KHUNTO (kópia hosi facebook). Ha’u rasik la hatene se testu juramentu ida-ne’e orijinál ka lae maibé pelumenus ida-ne’e mak durante ne’e virál iha facebook.
Maromak nia ukun fuan dahuluk dehan: “Adora Na’i Maromak mesak ida de’it, hadomi Na’i Maromak liu sasán hotu-hotu”. Iha ukun fuan daruak dehan “Keta jura falsu, keta temi leet Na’i Maromak nia naran”. Se ita haree ba testu juramentu KHUNTO nian iha leten, iha ne’ebá sira la temi Maromak nia naran, maibé temi mak lulik sira no foho tolu ne’ebé aas iha rai Timór. Maibé ho temi lulik no foho sira, juramentu ida-ne’e la hatudu ona katak sira adora de’it Maromak maibé adora fali lulik sira. Haree hosi aspetu fiar Katólika nian, amu Domingos Maubere nia preokupasaun hasoru KHUNTO nia juramentu ida-ne’e pertinente no presiza duni atu diskute halo kle’an, tanba ne’e bele influénsia ba ema-nia fiar Katólika rasik. La’ós de’it atu diskute, maibé, tenke buka dalan oinsá mak hapara juramentu ida-ne’e, tanba juramentu ida-ne’e kontradís ho fiar Katólika nian! Ba ida-ne’e, ha’u aplauza pozisaun hosi amu Maubere.
Ba ha’u, tanbasá mak amu Domingos Maubere kestiona juramentu ida-ne’e mak tanba ema hirak ne’ebé halo juramentu ida-ne’e mesak Katóliku! Amu Maubere preokupa tanba nia “bibi sira” la’o sala dalan no nu’udar “bibi-atan di’ak”, amu Maubere iha obrigasaun morál atu lori fali sira ba dalan loos. Katak, juramentu ne’ebé sarani balun halo ne’e la’o sala dalan, kontra Maromak nia ukun fuan no kontra mós sira-nia fiar própriu. Ba ha’u, preokupasaun ida-ne’e normál hosi amu-lulik ida hasoru ninia sarani sira-nia aktu rasik.
Lei kanóniku, iha ninia artigu 225 hateten nune’e: “Seperti semua orang beriman kristiani yang berdasarkan baptis dan penguatan ditugaskan Allah untuk kerasulan, kaum awam terikat kewajiban umum dan mempunyai hak, baik secara perseorangan maupun bergabung dalam perserikatan, untuk mengusahakan, agar warta ilahi keselamatan dikenal dan diterima oleh semua orang di seluruh dunia; kewajiban itu semakin medesak dalam keadaan-keadaan dimana injil tidak dapat didengarkan dan Kristus tidak dapat dikenal orang selain lewat mereka” (adota hosi: Kitab Hukum Kanonik, 2009, p. 94). Ida-ne’e atu dehan ba ita katak nu’udar sarani, ita iha obrigasaun mós atu haklaken evanjellu, hodi nune’e ema seluk bele koñese no hadomi Jesus. La’ós, ita ba halo fali juramentu ida ke hasa’e rasik ita-nia vida nu’udar “na’an” ba lulik sira. Liu ida-ne’e mós, nu’udar sarani, ita iha knaar atu sai profeta, na’i lulik no liurai. Knaar tolu ne’e mós mak fó biban ba ita (nu’udar sarani) atu hala’o mós misaun salvasaun iha mundu, liu hosi haklaken Jesus tuir evanjellu.
Preukupasaun hosi amu Domingos Maubere sai tiha fali polémiku bainhira hetan resposta hosi polítiku sira partidu KHUNTO nian. No polémika ida-ne’e sai manas liután bainhira amu-lulik balu halo omília iha Missa kampál hodi fó predikadu (predikat) “maufaak” no “maublaar” ba deputadu KHUNTO nian ne’ebé tenta defende sira-nia polítika juramentu ida-ne’e. Tuir ema barak nia haree, omília ida-ne’e rasik mós ladún edukativu, laiha forsa atu bele dada fila fali ka lori fila fali “bibi sira” ne’ebé la’o sala dalan no dook hosi Igreja. Hetok, omília ida-ne’e bele duni lakon sarani sira be halo juramentu ne’e dook liután hosi Maromak, tanba sira-ne’e tama ona iha klase “maufaak” no “maublaar”. Dala ida tan, ha’u la defende ema ruma, maibé parese tanba omília ida-ne’e mós mak liafuan “hasai batina” ne’e sai hosi deputadu KHUNTO nia ibun.
Juramentu ida-ne’e mós maioria envolve foinsa’e sira. Katak, foinsa’e sira mak barak liu ita hetan halo juramentu ba partidu KHUNTO. Deputadu hosi partidu KHUNTO mós rekoñese katak loron-ba loron juramentu iha sira-nia partidu la’o namanas no ema rihun ba rihun mak halo juramentu refere. Sapo Notísia iha nia edisaun loron 8 fulan jullu haktuir deputadu hosi bankada KHUNTO nia esplikasaun kona-ba juramentu refere. “Juramentu hanesan kritériu ida hodi adere ba partidu, ne’ebé aplika dezde nia formasaun iha 2011, nega mós informasaun ne’ebé hatete katak partidu husu pagamentu sira atu nune’e militante sira bele iha asesu ba kargu sira iha Governu ka iha administrasaun públika. “Ami iha ema entre rihun 40 no rihun 50 ne’ebé halo ona juramentu. Barak maka hanesan joven”, nia hateten. (sapo notícia, 08/07/2020).
Ha’u hanoin Estadu hamutuk ho Igreja Katólika nia ierarkia mak tenke buka dalan oinsá atu hamutuk ho Partidu KHUNTO rasik hodi buka solusaun ba polémika ida-ne’e. Sai nu’udar Estadu ninia responsabilidade atu haloos buat ruma ne’ebé karik la tuir Konstituisaun ka lei sira-ne’ebé vigora, atu demokrasia iha Timor-Leste la idéntiku ho juramentu ba partidu. Loos duni katak artigu 46 hosi ita-nia Lei-inan garante sidadaun hotu-hotu ninia direitu ba partisipasaun iha partidu polítika maibé, KRDTL mós permite de’it Prezidente Repúblika, Primeiru Ministru no Membru Governu sira no Deputadu sira de’it mak iha biban atu halo juramentu molok ezerse sira-nia funsaun tuir knaar ne’ebé Konstituisaun atribui ba sira. Nune’e duni mak se juramentu ida-ne’e karik konsidera kontra lei ruma, Estadu nia obrigasaun mós atu hapara atividade sira hanesan ne’e.
Padre sira bele Halo Polítika?
Ronga Wilhelmus iha livru Menebar Garam di atas Pelangi (2008, p. 80) haktuir katak “Jikalau umat Katolik tidak ikut terlibat dalam kehidupan politik atau ikut terlibat tetapi tidak menyuarakan dan menegakan moralitas dan spiritualitas katolik maka, Gereja harus merasa diri gagal menjalankan misinya“(Cardinal o’ Connors, 2005). Livru ne’e mós hatutan tan katak “Umat Katolik memandang politik sebagai salah satu bidang pelayanan demi perwujudan kasih Allah. Bentuk pelayanan ini mengambil wujudnya paling konkrit dalam upaya setiap umat: iman memajukan kesejahteraan umum. Kitab Suci mengatakan, usahakanlah kesejahteraan kota ke mana kamu aku buang, dan berdoalah untuk kota itu kepada Tuhan sebab kesejahteraannya adalah kesejahteraanmu” (bdk.Yeremia 29:7). Politik merupakan tanggungjawab dan panggilan semua anggota Gereja” (KWI: Aksi Kaum Muda. 2008).
Liafuan sira iha leten mostra mai ita katak ba bem comum sosiedade ida-nian, kristaun sira, inklui amu-lulik sira iha obrigasaun morál atu envolve iha vida polítika mezmu labele envolve iha polítika prátika, katak sai membru ba estrutura ba partidu polítika ruma. Buat ne’ebé akontese iha ita-nia rain durante ne’e mak, loloos ne’e, amu-lulik sira dezde tempu rezisténsia to’o mai ukun aan ida-ne’e envolve mós iha vida polítika. Sira-nia orientasaun klaru, mak moris di’ak povu nian maibé la’ós atu sira hetan pozisaun ruma iha estrutura Estadu nian. Tanba ne’e, bainhira ita kestiona kona-ba partisipasaun padre sira-nian iha vida polítika, ha’u hanoin ita mós presiza haree didi’ak referénsia sira-ne’ebé akontese ona iha ita nia realidade.
Iha Lei Kanónika artigu 287 númeru 1 dehan nune’e: “Para klerikus (pastor) hendaknya selalumemupuk damaidan kerukunan sekuat tenaga berdasarkan keadilan yang harus dipelihara diantara sesama manusia”. Númeru 2 hosi artigu ne’e hatutan: “Jangalah mereka turut ambil bagian aktif dalam partai-partai politik dan dalam kepemimpinan serikat-serikat buruh, kecuali jika menurut penilaian otoritas gerejawi yang berwenang hal itu perlu untuk melindungi hak-hak Gereja atau memajukan kesehteraan umum”, (adota hosi: Kitab Hukum Kanonik, 2009, p. 102).
Ne’e katak, padre sira labele envolve ativamente iha partidu sira ka hola parte iha estrutura partidu polítika ruma nian, maibé la dehan sira labele liu atu envolve aan iha vida polítika. Bazeia ba artigu refere iha Lei Kanónika mak ha’u hanoin, padre balu, hanesan Amu Martinho Gusmão sai mós Komisáriu ba CNE iha tinan hirak liu ba kotuk, tanba hetan autorizasaun hosi ierarkia Igreja Katólika Timor-Leste nian. Ne’e duni, nu fundu, la’ós amu lulik sira labele partisipa iha vida polítika mas, sira bele ko’alia polítika bainhira iha ezijénsia atu kontribui ba bem comum sosiedade ida ne’e nian.
Konstituisaun Repúblika artigu 46 hateten momoos “Sidadaun hotu-hotu iha direitu atu partisipa, hosi nia rasik eh liu hosi reprezentante ne’ebé hili tiha ona tuir demokrasia, ba vida polítika no ba asuntu públiku nian iha rai laran”. Atu oinsá ba mós, amu-lulik sira ne’e nu’udar sidadaun país ida ne’e nian no sira mós sai na’in ba Estadu ida ne’e! Sira iha direitu no devér morál atu ko’alia sai buat ne’ebé sira hanoin kontribui ba interesse comum no korrije buat ruma ne’ebé sira haree katak la loos no la kontribui ba povu nia moris di’ak. Se Lei Inan de’it mós garante sira nia direitu nu’udar sidadaun atu partisipa iha vida polítika, tanba sá ita tenke kestiona? Tanba sá sira nia partisipasaun iha luta ba ukun rasik aan (to’o padre no madre barak lakon vida iha prosesu libertasaun ne’e) ema ida la kestiona? Ida ne’e duni mak sai hanesan provokasaun ida hodi ema barak tula ibun ba deputadu KHUNTO nian bainhira nia deklara “hakarak halo polítika, hasai batina”.
Maibé pergunta mós mak ida ne’e: juramentu KHUNTO nian ne’e la’ós foin mosu iha fulan rua ikus ne’e. Deklarasaun iha Sapo Notícia justifika katak juramentu ne’e hahú kedas iha 2011 no la’o namanas durante 2017 no 2018 to’o de’it agora. Se iha 2017 no 2018, nem ema ida kestiona, tanba sá agora mak juramentu ida-ne’e foin sai polémika? Se iha KHUNTO nia estatutu hakerek duni juramentu, tanba sá Estadu husik nia liu hodi eziste hanesan partidu polítika ida? Ba ha’u, problema nia huun la’ós tanba amu-lulik sira envolve ka la envolve iha prosesu luta ba ukun rasik aan. Problema ne’e tanba juramentu no tanba amu Domingos Maubere kestiona depois ita hotu-hotu komenta!
Agora, oinsá mak amu Domingos Maubere nia preokupasaun ba juramentu KHUNTO nian ida-ne’e bele hetan solusaun, kabe ba Conferência Episcopal Timor (CET) hamutuk ho Estadu RDTL no partidu KHUNTO rasik atu buka solusaun ne’ebé bele benefisia ba parte hotu-hotu. Debate aberta, diskusaun públika, omília aberta no defensoria públika iha facebook sei la ajuda solusiona polémika ida ne’e. Hetok, diskusaun iha facebook sei ajuda hanaruk no komplika tan de’it polémika ida-ne’e. KHUNTO liu hosi nia konselleru másimu, bou Na’i Mori husu ona diskulpa no komprometidu atu hasoru malu ho amu Bispu na’in tolu ba asuntu ida-ne’e. Espera katak, enkontru sira-ne’e bele kontribui ba hamout no halakon tiha polémika ida-ne’e, nune’e, Timor-Leste tenke ba oin ne’e bele sai realidade.
*) Hakerek na’in nu’udar profesór ida iha Eskola Sekundária Públika Olocassa Ossú (Viqueque) no hela iha Ossú.