DILI, 21 agostu 2020 (TATOLI)–Ministériu Planu no Ordenamentu (MPO) iha ona planu prioridade ba tinan 2021, ne’ebé sei foku ba lejizlasaun no kria kooperasaun ho liña ministeriál sira atu halo levantamentu dadus no estabelese planu ordenamentu nasionál.
“Planu 2021, ami foku liu ba lejizlasasaun no levatamentu dadus ba zona sira atubele halo ordenamentu nasionál no planu urbanu inklui ordenamentu munisípal,” tenik Vise Primeiru-Ministru no Ministru Planu no Ordenamentu, José Maria dos Reis, ba Agência Tatoli, iha ninia knaar fatin, Fatuhada, sesta ne’e.
Governante ne’e konsidera, presiza lejizlasaun ida atu ajuda Governu implementa lei númeru 6/2017, 19 abríl, kona-ba baze odenamentu territóriu ne’ebé aprova ona.
Tanba ne’e, presiza planu ordenamentu nasionál hodi define zona no edifikasaun, área abitasaun, agrikultura no indústria inklui infraestutura atubele haforsa implementasaun.
“Presiza halo planu urbanizasaun no ordenamentu munisipál, tanba planu urbanizasaun ne’e kompleksu liu tanba tenke ba hasoru ema,” nia akresenta.
Planu urbanizasaun kapitál Dili ne’e halo ona maibé presiza haree atu halo atualizasaun no iha tinan oin sei halo estudu ba planu urbanu iha munisípiu haat hanesan Dili, Baucau, Maliana no Bobonaro.
“Ita presiza halo koordenasuan ho liña ministériál sira seluk hanesan Ministru Obra Públika (MOP), Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK) no seluk tan atubele hetan dadus hodi halo planu ordenamentu nasionál no presiza mós péritu balun atu diskute asuntu ne’e,” dehan Vise PM.
Iha 2021, MPO mós sei foku ba infraestutura hanesan estrada, eletrisidade no bee-moos hodi ajuda populasaun nia nesesidade moris loron-loron.
“Iha rekooperasaun ekonómiku ne’e, ita sei foku ba infraestutra liuliu estrada ba populasaun sira iha área produsaun, atubele prodúz ai-han tanba surtu COVID-19 halo ita depende ba foos importasaun,” nia hatutan.
Tempu besik, MPO aprezenta Dekretu-lei rua ba Konsellu Ministru
Tempu besik, MPO sei aprezenta dekretu-lei rua hanesan Planu Urbanu ba klasifikasaun uzu solu no urbanizasaun inklui Edifikasaun Urbanu ba Konsellu Ministru atu halo desizaun.
“Ha’u ko’alia ona ho asesór sira atubele prepara dekretu-lei, nune’e tempu badak ami bele submete ba Konsellu Minisitru atu diskute no aprova antes diskusaun Orsamentu Jerál Estadu 2020 ka hafoin,” nia hatutan.
Tuir nia, bainhira lejizlasaun rua ne’e hetan aprovasaun bele ajuda implementasaun Planu Ordenamentu Territoriál.
“Dekretu-lei planeamentu territoriál ba Dili seidauk ba Konsellu Ministru tanba sei halo semináriu ikus. Ami kontaktu ona United Nation Habitat atu mai kontinua ida-ne’e,” nia akresenta.
Nia dehan, baze instrumentu no legál tenke estabelese hodi sustenta asaun planeamentu urbanu no mós regula kreximentu ambiente fíziku ne’ebé sidadaun sira instala iha sidade.
Iha tinan-2019, planu iha área Abitasaun no Planeamentu Urbanu maka hanesan programa atu harii uma ho unidade 4.000 iha sidade Dili, enkuantu estudu pre-viabilidade no identifikasaun sítiu konklui ona no tama faze negosiasaun ho parseiru internasionál hanesan International Finance Corporation (IFC) no parseiru dezenvolvimentu sira atu dezenvolve estudu no dezeñu ho modalidade PPP (Parseria Públiku Privadu).
Governu mós estabelese ona akordu ho parseiru dezenvolvimento hanesan United Nation Habitat hodi apoiu harii planeamentu territoriál ba Dili no prosedimentu kontrolu dezenvolvimentu fíziku no lansa ona konkursu ba estudu revitalizasaun Aitarak-Laran no polu dezenvolvimentu ba Batugade no munisípiu seluk.
Jornalista: Florêncio Miranda Ximenes
Editora: Julia Chatarina